2-15-2963/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-15-2963 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2015. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ T.R. Tamme Auto hagi UAB Azurela ja E. G.i vastu põhivõlgnevuse 280 000 euro, intressi 900,12 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 280 000 euro nõudes Hagihind 560 900,12 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 06. oktoober 2015. a Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja 1:

Kostja 2:

OÜ T.R. Tamme Auto (registrikood xxx, asukoht: Tammiku alevik, Jõhvi vald, 41541 Ida-Viru maakond, Eesti Vabariik)

vandeadvokaat Küllike Namm, Advokaadibüroo Küllike Namm, Laada 27, 44310 Rakvere, Lääne-Viru maakond, Eesti Vabariik, e-post: menetlus@namm.ee

UAB Azurela (registrikood xxx, asukoht: Vilniaus m.sav. Vilniaus m., Kirtimu g. 47, Leedu Vabariik, e-post: uab.azurela@yahoo.com )

E. G. (isikukood xxx, elukoht: xxx, Leedu Vabariik)

2

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista solidaarselt UAB-lt Azurela ja E. G.elt OÜ T.R. Tamme Auto kasuks põhivõlg 280 000 (kakssada kaheksakümmend tuhat) eurot.

3. Välja mõista UAB-lt Azurela OÜ T.R. Tamme Auto kasuks intress 900 (üheksasada) eurot 12 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 280 000 (kakssada kaheksakümmend tuhat) eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, kannavad kostjad solidaarselt.

2. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

3. Välja mõista solidaarselt UAB-lt Azurela ja E. G.elt OÜ T.R. Tamme Auto kasuks menetluskulud 6 434 (kuus tuhat nelisada kolmkümmend neli) eurot 25 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu, Eesti Vabariik) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on OÜ T.R. Tamme Auto hagi UAB Azurela ja E. G.e vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 280 000 euro, intressi 900,12 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 280 000 euro nõudes.

2. Kohtule 25.02.2015. a esitatud hagiavalduse kohaselt OÜ T.R.Tamme Auto (Hageja) kui laenuandja ja UAB Azurela (Kostja 1) (lisa 1) kui laenusaaja ning E. G. (Kostja 2) kui käendaja vahel on sõlmitud järgmised laenuja käenduslepingud: * 25.02.2011. a sõlmitud laenuleping, millise lepingu allakirjutamisega laenuandja kinnitab, et ta annab laenusaajale laenu summas 100 000 eurot. Laenusaaja kohustus tagastama

3

laenusumma 100 000 eurot hiljemalt 31.12.2011. a Laenuandja ja laenusaaja leppisid kokku, et laen antakse 13% laenuintressiga aastas. Laenusaaja ja laenuandja leppisid kokku, et kui laenusaaja ei tagasta laenu 31.12.2011. aastaks, siis kohustub ta maksma viivist 0,1% ulatuses päevas iga viivitatud päeva eest. * 25.02.2011. a sõlmitud käendusleping laenuandja ja laenusaaja aktsionäri ja direktori E. G.e kui käendaja vahel. Pooled leppisid käenduslepingu sõlmimisega kokku, et käendaja kohustub garanteerima laenusaaja kohustuse summas 100 000 eurot, mis tuleneb laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingust. Käendaja suurim võimalik vastutus laenuandja ees moodustab 100 000 eurot. * 18.07.2011. a sõlmisid laenuandja ja laenusaaja laenulepingu täienduse, milles leppisid kokku, et alates 18.07.2011. a muutub 25.02.2011. a lepingu punkt 3 selliselt, et laen antakse laenuintressiga 6,5% aastas. * 18.07.2011. a sõlmitud laenuleping, millise lepingu allakirjutamisega laenuandja kinnitab, et ta annab laenusaajale laenu summas 100 000 eurot. Laenusaaja kohustus tagastama laenusumma 100 000 eurot hiljemalt 31.12.2011. a. Laenuandja ja laenusaaja leppisid kokku, et laen antakse 6,5% laenuintressiga aastas. Laenusaaja ja laenuandja leppisid kokku, et kui laenusaaja ei tagasta laenu 31.12.2011. aastaks, siis kohustub ta maksma viivist 0,1% ulatuses päevas iga viivitatud päeva eest. * 18.07.2011. a sõlmitud käendusleping laenuandja ja laenusaaja aktsionäri ja direktori E. G.e kui käendaja vahel. Pooled leppisid käenduslepingu sõlmimisega kokku, et käendaja kohustub garanteerima laenusaaja kohustuse summas 100 000.eurot, mis tuleneb laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingust. Käendaja suurim võimalik vastutus laenuandja ees moodustab 100 000 eurot. * 20.09.2011. a sõlmitud laenuleping, millise lepingu allakirjutamisega laenuandja kinnitab, et ta annab laenusaajale laenu summas 50 000 eurot. Laenusaaja kohustus tagastama laenusumma 50 000 eurot hiljemalt 31.12.2011. a. laenuandja ja laenusaaja leppisid kokku, et laen antakse 6,5% laenuintressiga aastas. Laenusaaja ja laenuandja leppisid kokku, et kui laenusaaja ei tagasta laenu 31.12.2011. aastaks, siis kohustub ta maksma viivist 0,1% ulatuses päevas iga viivitatud päeva eest. * 20.09.2011. a sõlmitud käendusleping laenuandja ja laenusaaja aktsionäri ja direktori E. G.e kui käendaja vahel. Pooled leppisid käenduslepingu sõlmimisega kokku, et käendaja kohustub garanteerima laenusaaja kohustuse summas 50 000 eurot, mis tuleneb laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingust. Käendaja suurim võimalik vastutus laenuandja ees moodustab 50 000 eurot. * 22.11.2011. a sõlmitud laenuleping, millise lepingu allakirjutamisega laenuandja kinnitab, et ta annab laenusaajale laenu summas 30 000 eurot. Laenusaaja kohustus tagastama laenusumma 30 000 eurot hiljemalt 31.12.2011. a. Laenuandja ja laenusaaja leppisid kokku, et laen antakse 6,5% laenuintressiga aastas. Laenusaaja ja laenuandja leppisid kokku, et kui laenusaaja ei tagasta laenu 31.12.2011. aastaks, siis kohustub ta maksma viivist 0,1% ulatuses päevas iga viivitatud päeva eest. * 22.11.2011. a sõlmitud käendusleping laenuandja ja laenusaaja aktsionäri ja direktori E. G.e kui käendaja vahel. Pooled leppisid käenduslepingu sõlmimisega kokku, et käendaja kohustub

4

garanteerima laenusaaja kohustuse summas 30 000 eurot, mis tuleneb laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingust. Käendaja suurim võimalik vastutus laenuandja ees moodustab 30 000 eurot. Hoolimata korduvatest hageja poolsetest meeldetuletustest ja kostjate lubadustest kohustused hageja ees täita, ei ole kostjad senini asunud oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitma. 20.02.2013. a leppisid pooled kokku maksegraafikus 2013. aastaks, kuid kostja 1 ei asunud sellest hoolimata oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitma). 15.01.2015. a saatis hageja kostjale 1 pretensiooni põhivõlgnevuse summas 280 000 euro, intressi summas 900,12 eurot ja viivise summas 310 800 eurot tasumiseks. Kostja 1 on pretensiooni kätte saanud. Kostja I võlgneb Hagejale poolte vahel sõlmitud Laenulepingute alusel intressi seisuga 25.02.2015 summas 900.12 eurot. 3. Tulenevalt poolte poolt laenulepingutega kokkulepitust on intressi arvestus järgmine: * 25.02.2011. a sõlmitud laenuleping – intress seisuga 31.12.2011. a summas 8 067,12 eurot 25.02.2011- 17.07.2011. a – 143 päeva, 13% aastas = 100 000 x 13% / 365 x 143 = 5 093,15 eurot; 18.07.2011- 31.12.2011. a – 167 päeva, 6,5% aastas = 100 000 x 6,5% / 365 x 167 = 2 973.97 eurot. * 18.07.2011. a sõlmitud laenuleping – intress seisuga 31.12.2011. a summas 2 973,98 eurot 18.07.2011- 31.12.2011. a – 167 päeva, 6,5% aastas = 100 000 x 6,5% / 365 x 167 = 2 973,98 eurot. * 20.09.2011. a sõlmitud laenuleping – intress seisuga 31.12.2011. a summas 917,12 eurot 20.09.2011- 31.12.2011. a – 103 päeva, 6,5% aastas = 50 000 x 6,5% / 365 x 103 = 917,12 eurot. * 22.11.2011. a sõlmitud laenuleping – intress seisuga 31.12.2011. a summas 213,70 eurot 22.11.2011- 31.12.2011. a – 40 päeva, 6,5% aastas = 30 000 x 6,5% / 365 x 40 = 213,70 eurot.

Kokku on arvestatud intressi summas 12 171,92 eurot. Kostja 1 tasunud hagejale intressi ühtekokku 11 271,80 eurot. Seega on kostja 1 intressi võlgnevus hageja ees 31.12.2011. a seisuga summas 900.,2 eurot (12 171,92 – 11 271,80). 4. Hageja ja kostja 1 leppisid 25.02.2011. a, 18.07.2011. a, 20.09.2011. a ja 22.11.2011. a sõlmitud laenulepingutes kokku viivise määraks 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja 1 võlgneb hagejale poolte vahel sõlmitud laenulepingute alusel viivist seisuga 25.02.2015. a summas 322 280 eurot. Tulenevalt poolte poolt laenulepingutega kokkulepitust on viivise arvestus järgmine: * 25.02.2011. a sõlmitud laenuleping – viivis seisuga 25.02.2015. a summas 115 100 eurot

5

01.01.2012- 31.12.2012. a – 365 päeva, 0,1% päevas = 100 000 x 0,1% x 365= 36 500 eurot; 01.01.2013- 31.12.2013. a – 365 päeva, 0,1% päevas = 100 000 x 0,1% x 365= 36 500 eurot; 01.01.2014- 31.12.2014. a – 365 päeva, 0,1% päevas = 100 000 x 0,1% x 365= 36 500 eurot; 01.01.2015- 25.02.2015. a – 56 päeva, 0,1% päevas = 100 000 x 0,1% x 56 = 5 600 eurot. * 18.07.2011. a sõlmitud laenuleping – viivis seisuga 25.02.2015. a summas 115 100 eurot 01.01.2012- 31.12.2012. a – 365 päeva, 0,1% päevas = 100 000 x 0,1% x 365 = 36 500 eurot; 01.01.2013- 31.12.2013. a – 365 päeva, 0,1% päevas = 100 000 x 0,1% x 365 = 36 500 eurot; 01.01.2014- 31.12.2014. a – 365 päeva, 0,1% päevas = 100 000 x 0,1% x 365 = 36 500 eurot; 01.01.2015- 25.02.2015. a – 56 päeva, 0,1% päevas = 100 000 x 0,1% x 56 = 5 600 eurot. * 20.09.2011. a sõlmitud laenuleping – viivis seisuga 25.02.2015. a summas 57 550 eurot 01.01.2012- 31.12.2012. a – 365 päeva, 0,1% päevas = 50 000 x 0,1% x 365 = 18 250 eurot; 01.01.2013- 31.12.2013. a – 365 päeva, 0,1% päevas = 50 000 x 0,1% x 365 = 18 250 eurot; 01.01.2014- 31.12.2014. a – 365 päeva, 0,1% päevas = 50 000 x 0,1% x 365 = 18 250 eurot; 01.01.2015- 25.02.2015. a – 56 päeva, 0,1% päevas = 50 000 x 0,1% x 56 = 2 800 eurot. * 22.11.2011. a sõlmitud laenuleping – intress seisuga 25.02.2015. a summas 34 530 eurot 01.01.2012- 31.12.2012 . a– 365 päeva, 0,1% päevas = 30 000 x 0,1% x 365 = 10 950 eurot; 01.01.2013- 31.12.2013. a – 365 päeva, 0,1% päevas = 30 000 x 0,1% x 365 = 10 950 eurot; 01.01.2014- 31.12.2014. a – 365 päeva, 0,1% päevas = 30 000 x 0,1% x 365 = 10 950 eurot; 01.01.2015- 25.02.2015. a – 56 päeva, 0,1% päevas = 30 000 x 0,1% x 56 = 1 680 eurot. Seega on kostja 1 viivise võlgnevus hageja ees 25.02.2015. a seisuga summas 322 280 eurot. Hageja vähendab viivise võlgnevust põhinõude summani, s.o. 280 000 eurot. Hageja palub kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja mõista laenulepingutest ja nende rikkumisest tuleneva põhivõlgnevuse summas 280 000 eurot, intressi summas 900,12 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 280 000 eurot. 5. Kirjalikus vastuses hagile (tl 80-84) märkisid kostja 1 esindaja ja kostja 2, et ta kostjad on oma lepingujärgsed kohustused osaliselt täitnud. Kostjad on hagejat ettevõtte raskest rahalisest olukorrast teavitanud 2012. aasta alguses. Seoses halva majandusliku olukorraga ei ole kostjal 1 ega kostjal 2 võimalik tagastada laenusummasid. Laenu võtmist ja käendust kostjad kinnitavad. Kostjad märkisid, et viivise summa suurus ja põhjendus on arusaamatud. 6. Kohtuistungil hageja esindaja taotles hagi rahuldamist ning menetluskulude väljamõistmist kostjatelt. Hageja esindaja märkis, et tulenevalt käenduslepingutest vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 põhisumma e 280 000 euro ulatuses. Kostja 1 esindaja ja kostja 2 selgitas, et põhimõtteliselt ollakse hagiga nõus. Laenusummad on saadud. Ka intressi nõudega on kostjad nõus. Kostjad ei ole nõus viivisega, sest 280 000 on kostja 1 jaoks väga suur summa

6

ning majanduslikust olukorrast johtuvalt ei ole kostjal 1 võimalik tasuda laenu põhiosa, viivistest rääkimata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Asja materjalidest nähtub, et pooled ei vaidle selle üle, et nelja laenulepingu alusel on hageja laenanud kostjale 1 kokku 280 000 eurot, laenu tagab kostja 2 käenduslepingute alusel, käendaja võimaliku vastutuse maksimaalne määr on laenusummade põhiosa ulatuses e kokku nelja lepingu alusel 280 000 eurot (100 000 + 100 000 + 50 000 + 30 000). Kostja 1 ja kostja 2 tunnistavad peale põhivõlgnevuse 280 000 eurot ka intressi nõuet summas 900,12 eurot.

8. Kohus mõistab kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt välja 280 000 eurot. Kohus nõuab kostjalt 1 välja hageja kasuks intressi 900,12 eurot.

9. Põhivõla ja intressi nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja 1 oma lepingulist kohustust tasuda intressid ja tagastada laenusummad, nõuetekohaselt ei täitnud ja on seega rikkunud oma võlasuhtest tulenevat kohustust. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 on võlausaldajal, juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes VÕS § 108 lg 1 nõuab hageja kostjatelt raha maksmise kohustuse täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. 10. Viivise nõue. 10.1. Hageja on arvestanud kostjale viivist tulenevalt laenulepingute punkist 4, mis sätestasid, et tähtajaks tasumata laenusummalt tuleb maksta viivist 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest. 10.2. Hageja on arvestanud kostjale 1 viivist nelja laenulepingu järgi kokku 322 280 eurot ning vähendanud viivise nõuet põhivõlani (280 000 eurot). 10.3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 10.4. Viivise määr 0,1% päevas ei ole ülemäära suur. 10.5. Kostjad ei ole nõus viivisega, sest 280 000 on kostja 1 jaoks väga suur summa ning majanduslikust olukorrast johtuvalt ei ole kostjal 1 võimalik tasuda laenu põhiosa, viivistest rääkimata. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku summani, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

7

ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad on viivituses olnud laenulepingute täitmisega alates 01.01.2012. a, hagi esitamise ajaga on kostjad viivitanud laenude tagastamisega 3 aastat ja 56 päeva. Kostja 1 ei ole oma majandusliku olukorra kohta esitanud ühtegi tõendit. Eeltoodu alusel ei näe kohus põhjust viivise vähendamiseks.

10.6. Kohus mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja viivise 280 000 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

12. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud.

13. Hageja kantud vajalikud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

14. Kohus mõistab kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja solidaarselt hageja kasuks 1 632 eurot õigusabi kulude katteks ja 4 802,25 eurot riigilõivu katteks, kokku 6 434,25 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik