3-15-911/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-911

Haldusasi

Stanley Charley Viidase kaebus Tallinna Vangla vastu

kahju hüvitamise nõudes seoses inimväärikust

alandavate kambritingimustega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Stanley Charley Viidase määruskaebus Tartu

Halduskohtu 09.09.2015. a määruse resolutsiooni p 1

peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Stanley Charley Viidas

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.09.2015. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Stanley Charley Viidas esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses

ebapiisava põrandapinnaga ning inimväärikust alandavate tingimustega vangla kambrites.

Tallinna Vangla registreeris nimetatud taotluse 29.01.2015.

2. Stanley Charley Viidas esitas 07.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 013,60 eurot seoses Tallinna Vangla kambrites

ebainimlikes ja inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes viibimisega perioodidel

14.05.2008-23.08.2008,

08.12.2009-04.05.2010,

13.09.2011-03.01.2013,

09.07.2013-06.08.2013 ja 18.08.2013-18.02.2014. Kaebuse kohaselt pidi kaebaja kannatama

Tallinna Vanglas viibides 940 päeval negatiivsete faktorite käes, milleks olid ülerahvastatus,

ruumipuudus, halvad hügieenitingimused, pidev müra, pea täielikult piiratud kambriväline

tegevuse ja vaesunud režiim. Kaebuses on märgitud, et kahju tundis kaebaja kogu vangistuses

viibitud ajal, kuid teadlikuks sai sellest siis, kui ta 18.02.2014 paigutati ümber Viru Vanglasse.

3. Vastusena Tartu Halduskohtu päringule teatas Tallinna Vangla 21.04.2015, et vangla ei ole

29.01.2015 registreeritud kaebaja kahju hüvitamise taotlust veel ära lahendanud.

4. Tartu Halduskohus tagastas 09.09.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse osas,

milles taotleti Tallinna Vanglalt hüvitist seoses kambritingimustega perioodidel

14.05.2008-23.08.2008 ning 08.12.2009-04.05.2010. Ülejäänud osas võttis halduskohus

kaebuse menetlusse.

Halduskohus leidis, et kaebajal ei ole kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude osas, milles

kaebaja taotleb kahju hüvitamist perioodide 14.05.2008-23.08.2008 ning

08.12.2009-04.05.2010 eest, kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud.

Tulenevalt Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-3-1-93-13 leidis halduskohus, et sõltumata

sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba Tallinna

Vanglas viibimise kestel, pidi ta eeltoodust tulenevalt saama sellest teada hiljemalt 23.08.2008

ning 04.05.2010. Nendele kuupäevadele järgnevast päevast alates hakkas kulgema ka

kahjuhüvitise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg. Kahju hüvitamise taotlus on Tallinna

Vanglas registreeritud aga 29.01.2015. Seega on ületatud taotluse esitamiseks ettenähtud

tähtaega. Kaebaja ei ole selgitanud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid. Halduskohus

selgitas, et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal kaebaja

sai teada vangla tingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud

kaebajal õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Halduskohus tagastas kaebuse perioodide osas

14.05.2008-23.08.2008 ning 08.12.2009-04.05.2010 HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna

nimetatud perioodide osas ei olnud kaebaja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus

tähtaegne, mistõttu kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas 16.09.2015 Tartu Halduskohtu 09.09.2015. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 1 tühistada. Kaebaja

leiab, et halduskohus on tema kaebuse perioodide osas 14.05.2008-23.08.2008 ja

08.12.2009-04.05.2010 ebaõigesti tagastanud. Kaebaja viitab riigivastutuse seaduse (RVastS)

§ 17 lg-le 3 ning leiab, et sellest sättest tulenevalt oli tal õigus esitada kahju hüvitamise taotlus

vanglale kümne aasta jooksul pärast kahju põhjustamisest teada saamist. Kaebaja leiab, et

tema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg lõpeb alles 2018. a ning sellest tulenevalt oli

tema taotlus tähtaegne ja kuulub menetlemisele.

6. Tartu Halduskohus võttis 30.09.2015. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse,

jättis selle rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 09.09.2015. a määruse resolutsiooni p-i 1

tühistamiseks.

8. Halduskohus on vaidlustatud määrusega tagastanud kaebuse osas, mis puudutas kahju

hüvitamise nõuet perioodide eest 14.05.2008-23.08.2008 ning 08.12.2009-04.05.2010, HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Käesoleval juhul oli vangla

jätnud kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt läbi vaatamata, sest RVastS § 18 lg 1 kohaselt

peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest

arvates.

9. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadus on mõnda liiki nõude lahendamiseks

näinud ette kohustusliku kohtueelse menetluse, kaebuse esitada kohtule üksnes siis, kui isik

on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Oluline on seejuures,

et kaebaja peab olema kohtueelse menetluse läbinud nõuetekohaselt, st muuhulgas, et taotlus

haldusorganile peab olema esitatud tähtaegselt.

10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et RVastS § 17 lg 3 kohaselt

kohaldub kaebajale 10-aastane kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg. RVastS § 17 lg 3

kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal

kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada

saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest ja või selle põhjustanud sündmusest arvates.

Nimetatud sätte sõnastuse kohaselt kohaldatakse 10-aastast kahju hüvitamise taotluse

esitamise tähtaega juhul, kui kannatanu ei saanud kahjust ja selle põhjustanud isikust teada.

Käesoleval juhul on halduskohus viitega Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-93-13 õigesti

leidnud, et sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekitatud kahjust

aru juba Tallinna Vanglas viibimise kestel, pidi ta saama sellest teada hiljemalt kinnipidamise

vastava perioodi lõppemisel, mille ees ta kahjuhüvitist nõuab, ehk 23.08.2008 ning

04.05.2010. Riigikohus on ka asjas nr 3-3-1-20-15 märkinud, et RVastS § 17 lg 3 alusel nõude

esitamise kolmeaastase tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai

kahjust ja selle põhjustanud isikust teada (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2015. a määrus

asjas nr 331-20-15, p-d 9 ja 11). Viimati viidatud lahendi punktis 13 on Riigikohus

leidnud, et kui on ilmne, et isik pidi kahjust ja kahju tekitajast teada saama varem, kui lõppes

jätkuv toiming, hakkab ka kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne jätkuva toimingu

lõppemist. Samuti on Riigikohus sama lahendi punktis 15 märkinud, et kui isikut hoitakse

pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub

tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava

tegevuse jätkumisest. Seejuures on Riigikohus märkinud, et eluliselt usutav pole, kui isik pole

üle aasta kestnud kinnipidamise jooksul saanud aru kaebuse aluseks olevatest asjaoludest

(Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2015. a määrus asjas nr 331-20-15, p 15).

11. Viidatud Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei ole ka välistatud, et käesolevas asjas

kahju hüvitamise taotluse esitamise kolmeaastane tähtaeg perioodide osas 14.05.2008-

23.08.2008 ja 08.12.2009-04.05.2010 võis hakata kulgema isegi varem, kui järgmisest päevast

pärast kummagi perioodi lõppemist, sest kaebaja on kaebuses ka ise märkinud, et ta tundis

talle kahju tekkimist kogu vangistuses viibimise aja. Ilmselgelt hakkas aga kahju hüvitamise

taotluse esitamise tähtaeg kulgema hiljemalt järgmisel päeval pärast nimetatud perioodide

lõppemist, s. o 24.08.2008 ja 05.05.2010. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et ajaks,

mil kaebaja esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, oli nimetatud kahe perioodi

osas RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastane kahju hüvitamise taotluse esitamise

tähtaeg möödunud.

12. Halduskohus on õigesti leidnud, et kui isik on esitanud kahju hüvitamise taotluse

haldusorganile hilinemisega, ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud

ning kaebuse esitamine ei ole HKMS § 47 lg 1 kohaselt lubatav. Samasugust seisukohta on

avaldanud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-20-15 p-s 15, milles on märgitud, et kui kaebaja esitas

vanglale taotluse kahju hüvitamiseks tähtaega rikkudes, ei ole kaebus nimetatud perioodi osas

lubatav.

13. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 09.09.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 õigesti

kaebuse osaliselt tagastanud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Maili Lokk