2-15-8269/202-15-8269/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2015-10-16

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2015, Tartu Tsiviilasja number 2-15-8269 Tsiviilasi Mark Sokolovski kaebus Jõhvi kohtutäitur Risto Küti 21. mai 2015 otsusele täiteasjas nr 072/2015/314 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 12. augusti 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse lii...

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2015, Tartu Tsiviilasja number 2-15-8269 Tsiviilasi Mark Sokolovski kaebus Jõhvi kohtutäitur Risto Küti 21. mai 2015 otsusele täiteasjas nr 072/2015/314 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 12. augusti 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mark Sokolovski määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Mark Sokolovski (ik: xxx), esindaja Andres Kuusk Vastustaja (puudutatud isik): Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt Puudutatud isik (sissenõudja): OÜ Caffold (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 12. augusti 2015 määrus muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Mark Sokolovski kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD 1. Mark Sokolovski esitas 01.06.2015 maakohtule kaebuse Jõhvi kohtutäitur Risto Küti 21.05.2015 otsusele täiteasjas nr 072/2015/314, paludes täitemenetlus täiteasjas lõpetada. Kaebuse kohaselt esitas OÜ Caffold (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael kohtutäiturile 26.03.2015 täitmisavalduse ning täitedokumendina Jõhvi notar Oksana Bauer-Karle 22.05.2012 notariaalse lepingu nr 1208 võlgnikelt Mark Sokolovskilt ja Irina Sokolovskajalt solidaarselt 17 200 euro sissenõudmiseks. Kohtutäitur algatas 26.03.2015 M. Sokolovski suhtes täiteasja nr 072/2015/314 ning saatis kinnistusametile avaldused keelumärgete seadmiseks võlgnikele kuuluvatele kinnistutele. 14.04.2015 teavitas avaldaja kohtutäiturit, et nõue sissenõudja ees on täidetud, lisades kirjaliku tõendi, mille kohaselt on lepingust tulenev kohustus täidetud OÜ Caffold endisele juhatuse liikmele Jossif Sokolovskile sularahas. Sissenõudja ei nõustunud võlgniku taotlusega täitemenetlus lõpetada, kuna tema arvates ei tõenda dokument nõude täitmist. Sissenõudja motiveeris oma seisukohta sellega, et OÜ Caffold (pankrotis) juhatuse liige Maria Zasypkina on korduvalt kinnitanud, et nõue on täitmata, ja raamatupidamisdokumentide hulgas puuduvad nõude täitmist tõendavad dokumendid. Avaldaja leiab, et kui kohtutäiturile esitatud kirjalikust dokumendist nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud, tuleb täitemenetlus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 2 alusel lõpetada. OÜ Caffold (pankrotis) suurosanik J. Sokolovski ning juhatuse liige M. Zasypkina on vend ja õde, millega on tõenäoliselt põhjendatav ka segadus raamatupidamisarvestuses. M. Zasypkina asus osaühingu juhatuse liikme kohale vahetult peale eelnimetatud notariaalse tehingu tegemist ning avaldaja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 95 lg 1 järgi väljastatud võlgnevuse täitmise kviitung on oma olemuselt võlausaldaja kinnitus raha saamise kohta, mis ei vaja täiendavaid kinnitusi. Kohtutäitur on rikkunud formaliseerituse põhimõtet, asudes seisukohale, et pankrotistunud äriühingu raamatupidamises ei ole võlgnevuse tasumine kajastatud ja võlausaldaja poolt võlgnikule antud VÕS § 95 lg 1 kohane täitmise kviitung ei oma võla tasumise osas tähendust. 2. Jõhvi kohtutäitur R. Kütt leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri väidete kohaselt sissenõudja ei nõustunud võlgniku taotlusega täitemenetlus lõpetada, kuna esitatud dokument ei tõenda nõude täitmist. Kohtutäitur teavitas võlgnikku sissenõudja seisukohast ja selgitas, et võlgnikul on õigus pöörduda kohtu poole TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. 27.04.2015 saatis avaldaja uue taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, mida kohtutäitur käsitles kaebusena, jättes selle 21.05.2015 otsusega rahuldamata. Avaldaja käsitlus TMS § 48 lg 1 p-st 2 on väär. Rahalise nõude tasumise puhul pärineb nõude tasumist tõendav dokument reeglina sissenõudjalt. Sularahas tasumisel on vajalik sissenõudja kinnitus raha saamise kohta. Kuna sissenõudja kinnitus raha saamise kohta puudub, ei saa kohtutäitur täitemenetlust lõpetada. Võlgnikul on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

MAAKOHTU LAHEND 2. Viru Maakohus jättis 12. augusti 2015 määrusega Mark Sokolovski kaebuse Jõhvi kohtutäitur Risto Küti otsusele täiteasjas nr 072/2015/314 rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda.

Määruse kohaselt ei nõustunud kohus avaldaja seisukohaga, et J. Sokolovski ja I. Sokolovskaja 25.05.2012 allkirjastatud tõend on võlausaldaja väljastatud võlgnevuse täitmise kviitung VÕS § 95 lg 1 mõttes, mis ei vaja täiendavat kinnitust, ning kohtutäitur pidi täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 2 alusel lõpetama. Sissenõudjaks täitemenetluses ei ole J. Sokolovski, vaid on OÜ Caffold (pankrotis), mida esindab pankrotihaldur S. Tael (Viru Maakohus kuulutas 26.02.2015 määrusega välja OÜ Caffold pankroti). Seetõttu leidis kohtutäitur põhjendatult, et makse tasumine ei ole selge, ja küsis sissenõudjalt täitmise kinnitust. Riigikohus on leidnud, et kirjaliku dokumendi all TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses tuleb mõista igasugust dokumenti, mis ei tähenda küll automaatselt sissenõudja nõude rahuldamist (täitmist), kuid loob selle eelduse. Sissenõudjal on võimalus mitte nõustuda täitemenetluse lõpetamisega, teatades sellest kohtutäiturile. Kohtutäituril on üldjuhul otstarbekas tasumise kohta kirjaliku dokumendi saamisel kontrollida sissenõudjalt üle, kas täitmine on väidetavas ulatuses toimunud. Kui sissenõudja täitmist ei kinnita või kui tal tekib seoses täitmisega muu materiaalõiguslik vaidlus, ei ole kohtutäituril menetluse lõpetamiseks alust (3-2-1-88-13). Avaldaja viitab iseenesest õigesti täitemenetluse formaliseerituse põhimõttele, millest tulenevalt lasub kohtutäituril kohustus kontrollida täitemenetluses esitatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuna puudus sissenõudja selge kinnitus nõude täitmise kohta, polnud kohtutäituril alust täitemenetlust lõpetada. Avaldaja viitab küll raamatupidamise korraldamatuse ühe põhjusena J. Sokolovski ja M. Zasypkina sugulussuhetele, jätab aga tähelepanuta J. Sokolovski, M. Sokolovski ja I. Sokolovskaja vahelised ning 22.05.2012 notariaalse kinnistute võõrandamistehingu poolte seosed. Kohtutäitur on õigesti märkinud, et kui poolte vahel on materiaalõiguslik vaidlus, tuleks võlgnikul esitada kohtule TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11). Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on sellekohane kohtulahend TMS § 48 lg 1 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks. Maakohtu menetluses on nii OÜ Caffold (pankrotis) pankrotihalduri S. Taela hagi M. Sokolovski ja I. Sokolovskaja vastu 27 400 eurot väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-15-6542; hagi asjaolude kohaselt võõrandas OÜ Caffold 22.05.2012 notariaalse tehinguga kinnistud enda lähikondsetele) kui ka M. Sokolovski ja I. Sokolovskaja hagi OÜ Caffold (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-15-8385), mis kinnitab üheselt materiaalõigusliku vaidluse olemasolu poolte vahel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Mark Sokolovski esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. augusti 2015 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega täitemenetlus lõpetada ja mõista vastustajalt välja avaldaja menetluskulud. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus tuginenud mittekohasele Riigikohtu lahendile (3-2-1-88-13). Viidatud lahendis käsitletakse olukorda, kus võlgnik on maksnud raha sissenõudja kontole ja esitanud selle kohta (võlausaldaja konto krediteerimine võlgnetava rahasumma ulatuses, VÕS § 91 lg 3) tõendi kohtutäiturile. Praeguses kohtuvaidluses on võlgnik esitanud kohtutäiturile VÕS § 95 lg 1 järgse kirjaliku tõendi, s.o võlausaldaja poolt võlgnikule antud täitmise kviitungi võlgnevuse tasumise kohta, mis on väljastatud nõude aluseks oleva lepingu nr 1208 p-s 1.1.2 määratud võlausaldaja esindaja J. Sokolovski poolt. Kui võlausaldaja on 25.05.2012 väljastatud täitmise kviitungiga kinnitanud võlgnevuse tasumist, siis täiendav kontroll ei ole vajalik;

2) esitas OÜ Caffold (pankrotis) pankrotihaldur S. Tael 29.04.2015 Viru Maakohtule M. Sokolovski ja I. Sokolovskaja vastu hagi 27 400 euro väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-15-6542). Seega ei ole sissenõudja ka ise oma nõude olemasolus kindel; 3) ei ole väidetav võlausaldaja kolme aasta jooksul esitanud ühtegi nõuet, millest nähtuks võlgnevuse olemasolu, st ei ole näidanud vähimalgi määral üles võlausaldajalt mõistlikult oodatavat käitumist võlgnevuse tagastamise osas. Ainsaks järelduseks saab olla see, et OÜ-l Caffold (pankrotis) puudub nõue võlgnike vastu; 4) viitab määruskaebuse esitaja Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-96-11 (p 12) ja leiab, et kuivõrd võlgnikul on olemas võlausaldaja esindaja antud kirjalik tunnistus võlgnevuse tasumise kohta, tuleb eeldada, et võlgnik on oma kohustuse täitnud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED 4. Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-88-13 (p 16) andnud hinnangu avaldaja kirjeldatud olukorrale. Riigikohus on leidnud, et kirjaliku dokumendi all TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses tuleb mõista igasugust dokumenti (nt maksekorraldus, sissenõudja allkirjaga kinnitus, et ta on võla kätte saanud vms), mis ei tähenda küll automaatselt sissenõudja nõude rahuldamist (täitmist), kuid loob selle eelduse. Sissenõudjal on võimalus see eeldus vaidlustada, st mitte nõustuda täitemenetluse lõpetamisega, teatades sellest kohtutäiturile. Riigikohus märkis TMS § 48 lg 1 p 2 kohta, et kohtutäituril on üldjuhul otstarbekas tasumise kohta kirjaliku dokumendi saamisel kontrollida sissenõudjalt üle, kas täitmine on väidetavas ulatuses toimunud, ja seda eriti siis, kui dokumendist ei järeldu selgelt kohustuse täitmist. Kui sissenõudja täitmist ei kinnita või tekib tal seoses täitmisega muu materiaalõiguslik vaidlus, ei ole kohtutäituril menetluse lõpetamiseks alust; 2) ei tee Riigikohus vahet võlaõiguslikel kohustuse täitmist kinnitavatel dokumentidel, vaid selgitab, et TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses tuleb mõista igasugust dokumenti (näiteks maksekorraldus, sissenõudja allkirjaga kinnitus, et ta on võla kätte saanud vms).

Sissenõudja: OÜ Caffold (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael taotleb määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Sissenõudja seisukoha kohaselt: 1) on õige kohtu seisukoht, et kuna puudub sissenõudja selge kinnitus nõude täitmise kohta, polnud kohtutäituril alust täitemenetlust lõpetada. Võlgniku esitatud dokument ei tõenda nõude täitmist OÜ-le Caffold (pankrotis). Sissenõudja juhatuse liige on pankrotihaldurile kinnitanud, et nõue on täitmata ning sissenõudja raamatupidamisdokumentide hulgas puuduvad nõude täitmist tõendavad dokumendid. Jääb arusaamatuks, kuidas asjaolu, et J. Sokolovski ja M. Zasypkina on vend ja õde, põhjendab segadust raamatupidamise korraldamisel. Äriühingu raamatupidamises tuleb lähtuda Eesti Vabariigi seadusandlusest, mitte teha erisusi tulenevalt sugulussuhetest. Lisaks võib dokument olla ka hiljem vormistatud; 2) on Riigikohus leidnud (3-2-1-88-13, p 16), et kui sissenõudja täitmist ei kinnita või tekib tal seoses täitmisega muu materiaalõiguslik vaidlus, ei ole kohtutäituril menetluse lõpetamiseks alust. Kohtutäitur peab kontrollima, kas täitemenetluses esitatud dokumendid vastavad formaalselt seaduse nõuetele, mitte kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid, kui tekib vaidlus, kas nõue on täidetud või mitte. Seda eriti olukorras, kus nõude täitmist ei ole võimalik kontrollida nt pangakontode vahendusel;

3) on võlgnik pöördunud kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 alusel (tsiviilasi nr 2-15-8385) ja nimetatud menetluses tuleb lahendada poolte vaidlus, kas nõue sissenõudja ees on täidetud või mitte. Asjaolu, et võlgnik on pöördunud kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, näitab, et ka võlgnik tunnistab pooltevahelist materiaalõiguslikku vaidlust, mida ei saa lahendada kohtutäitur täitemenetluses; 4) on sissenõudjal võlgnevuse osas summas 17 200 eurot küll täitedokument (notariaalne leping), kuid aegumise vältimiseks esitas sissenõudja võlgnike vastu kogu tasumata võlgnevuse nõude summas 27 400 eurot. Kogu summa osas on pöördutud kohtusse aegumise vältimiseks; 5) puudub pankrotihalduril teave, kas ja millal on sissenõudja juhatuse liige esitanud võlgnikule nõude või pretensiooni nõude tasumiseks, kuid juhatuse liige on haldurile kinnitanud, et nõue on täitmata. Ka sissenõudja raamatupidamisest ei nähtu, et võlgnevus oleks täidetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. 7. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kohtutäituril puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks ning määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust järeldada vastupidist. Riigikohus on 18.09.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-13 asunud seisukohale, et täitemenetluse lõpetamise otsustamisel TMS § 48 lg 1 p 2 alusel on kohtutäituril tasumise kohta kirjaliku dokumendi saamisel üldjuhul otstarbekas kontrollida sissenõudjalt üle, kas täitmine on väidetavas ulatuses toimunud, ja seda eriti siis, kui dokumendist ei järeldu selgelt kohustuse täitmist. Kui sissenõudja täitmist ei kinnita või tekib tal seoses täitmisega muu materiaalõiguslik vaidlus, ei ole kohtutäituril menetluse lõpetamiseks alust. Nimetatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt on õige kohtutäituri ja maakohtu seisukoht, et kuna täitemenetluses on sissenõudjaks OÜ Caffold (pankrotis), mitte J. Sokolovski, siis J. Sokolovski allkirjastatud tõend (t.l 6) ei tõenda, et kohustus on täidetud OÜ-le Cafford. OÜ Caffold (pankrotis) raamatupidamisdokumentide hulgas puuduvad tõendid vaidlusaluse nõude täitmise kohta ning nõude mittetäitmist on pankrotihaldurile kinnitanud sissenõudja juhatuse liige. Sellest tulenevalt jättis kohtutäitur õigesti M. Sokolovski kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitaja väide, et kõnealune Riigikohtu seisukoht ei ole asjakohane ning J. Sokolovski allkirjastatud tõend kinnitab sissenõudja nõude rahuldamist, on ekslik. Asja materjalidest nähtub veel see, et M. Sokolovski ja I. Sokolovskaja on esitanud maakohtule hagi OÜ Caffold (pankrotis) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-15- 8385). Ringkonnakohtu arvates kinnitab ka nimetatud asjaolu kohtutäituri vaidlustatud otsuse seaduslikkust, kuna materiaalõiguslik vaidlus määruskaebuse esitaja ja sissenõudja vahel tuleb lahendada hagimenetluses, mitte kohtutäituri otsust vaidlustades. 8. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja