4-15-2075/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2015. a Tartu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-2075 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Rita Hlebnikova kaebus Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 05.03.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,15,000951 liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik Rita Hlebnikova isikukood 45805292284 elukoht: XXXX töökoht: XXXX Kaebuse esitaja taotlus tühistada Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 05.03.2015 otsus Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur, kirjaliku arvamus esitas vanemkomissar Andres Visnapuu

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 3 kohus otsustas: 1. Rahuldada Rita Hlebnikova kaebus ja tühistada Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 05.03.2015 otsus väärteoasjas nr 2440,15,000951. 2. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Rita Hlebnikova väärteoasjas nr 2440,15,000951 liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2 MENETLUSKÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD 1. Rita Hlebnikova esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist kogu ulatuses tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ühtlasi taotleb kaebuse esitaja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusega. Kaebaja leiab, et videosalvestis, mis on käesolevas väärteoasjas üheks põhiliseks tõendusallikaks, on ebausaldusväärne. Videosalvestis on teostatud jälgitava sõiduki külgvaates, mistõttu ei nähtu, missugune foorituli põles sõiduki sõidusuunal paiknenud fooritulede vahetumise hetkedel. Samuti väidab kaebaja, et ka menetlustoiminguid teostanud politseiametnikud ei olnud üksmeelel fooril vahetuva värvi suhtes (diskussiooni on kuulda kaebaja andmetel videomaterjalist), mistõttu on välistatud ülekuulatud politseiametniku ütluste usaldusväärsus. Menetlusalune isik väidab, et fooris põles manöövri alustamise ajahetkel roheline tuli. Kaebaja peab ebaselgeks ja vastuoluliseks väärteootsuses sisalduva kohtuvälise menetleja käsitlust sõidukijuhi kohustusest kollase fooritule ajal reguleeritud ülekäiguraja ületamise absoluutselt keelu kohta. Rita Hlebnikova on asunud seisukohale, et talle etteheidetav rikkumine LS § 35 lg 10 järgi on asjakohatu, kuna möödus valgusfoorist lubava vilkuva rohelise tule ajal. Muuhulgas on kaebaja arvamusel, et LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt oleks ta võinud manöövrit sooritada ka kollase tulega, et mitte seisma jääda keset ülekäigurada ning vabastada ristmik liiklustakistusest. Kaebaja rõhutab, et ületas foori eesoleva joone rohelise tule ajal. Ühtlasi viitab kaebaja Riigikohtu lahendile 3-1-1-36-13 p-le 7.2, kus on selgitatud, et olukorras, kus kollane tuli süttib ajal, mil juht on juba ristmikul, tuleb liikumist LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt igal juhul jätkata. Eraldi tuleb analüüsida olukorda, mil kollase tule süttimisel on peatumine ettenähtud kohas võimatu sellega kaasneva liiklusohu tõttu.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 05.03.2015 otsuse väärteoasjas nr 2440,15,000951, millega karistas Rita Hlebnikovat liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 15 (viisteist) trahviühikut, s.o 60 (kuuskümmend) eurot. Väärtegu seisnes kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse kohaselt selles, et 09.02.2015 kell 9.10 juhtis Rita Hlebnikova Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Rakvere tn 19 mootorsõidukit Opel Corsa reg. numbriga XXX selliselt, et sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava kollase tule ajal. Seega rikkus Rita Hlebnikova LS § 35 lg 10 sätteid ja pani toime LS § 221 lg 1 sätestatud väärteo. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha ja avaldanud järgmist. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse esitaja väites, et ristmikule jõudes ei olnud roheline foorituli veel värvi vahetanud, ja ta alustas parempöörde tegemist vilkuva rohelise tulega, ei ole õige ja on vastuolus kogutud tõenditega, täpsemalt just videosalvestisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et just videosalvestiselt nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitav sõiduk jõuab liiklusseaduse mõiste kohaselt ristmiku alasse juba foori keelava punase tule põledes. Tuginedes videosalvestisele ning kohtule esitatud fotodele, on kohtuvälise menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt juhitav sõiduk liigub mööda Rakvere tänavat ning sõidab ülekäigurajale (fotol nr 1 näidatud musta noolega) foori keelava kollase tule põlemise lõpufaasis. Sõiduk viibib ülekäigurajal ka foori keelava punase tule süttides.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3 3. Kohus, uurinud kirjalikus menetluses Rita Hlebnikova väärteoasjas nr 2440,15,000951 koostatud väärteoprotokolli, 09.02.2015 koostatud tunnistaja (patrullpolitseinik M.M.) ülekuulamisprotokolli, 09.02.2015 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning käesoleva väärteomaterjalide lisasid (videosalvestis CD plaadil ning fotodega nr 1 ja 2) ning hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Tõendamist on leidnud ning vaidlust pole asjaolus, et Rita Hlebnikova juhtis 09.02.2015 kell 9.10 Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Rakvere tn 19 mootorsõidukit Opel Corsa reg numbriga XXX. Kohus peab tõendeid analüüsides leidma vastuse küsimusele, kas menetlusalusele isikule omistatud rikkumine LS § 35 lg 10 tähenduses on aset leidnud või mitte. Tulenevalt kaebaja poolt esitatud vastuväidetest väärteootsusele, peab kohus seega vajalikuks lahendada järgnevad küsimused: (I) Milline foorituli põles kui Rita Hlebnikova asus reguleeritud ristmikku ületama ja kas ta on toime pannud väärteo LS § 221 lg 1 tähenduses? (II) kas käesolevas väärteoasjas esinevad faktilised asjaolud annavad alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 mõttes? 4. Kaebaja on asunud seisukohale, et asus ristmiku ületama vastava suunavööndi stoppjoonest ajahetkel, mil fooris vilkus veel roheline tuli, mistõttu on kohtuvälise menetleja poolt ette heidetud rikkumine LS § 35 lg 10 järgi asjakohatu. 5. LS § 221 lg 1 kohaselt juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LS § 35 lg 10 sätestab liiklusalase kohustuse, mille järgi kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. 6. LS § 221 lg 1 järgi saab seega vastutada üksnes isik, kes sõidab keelava foori tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale. Süütegu on lõpule viidud, kui mootorsõiduki juht on asunud keelava fooritulega reguleeritud ristmiku ületama. Subjektiivsest küljest nõuab käesolev koosseis tahtlust. Tegu on realiseerunud, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (KarS § 16 lg 4). 7. Videosalvestisest ning kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotodelt nr 1 ja 2 nähtub kooskõlaliselt, et süüdlane oli punase tule süttimise ajaks jõudnud pöörde sooritamise ajal läbida järgnevad teeosad ristmikust: stoppjoone, mis paikneb fotolt nr 2 vaadatuna kõige vasakpoolsema valgusfoori ees (tegemist on joonega, mille taha oleks pidanud kindlasti seisma jääma punase fooritule või ristmiku stoppjoonele lähenemisel kollase tule süttimise ajal); seejärel stoppjoonest mõned meetrid eemal seisva jalakäijate ülekäiguraja kuni fotolt nr 2 nähtuva jalakäijate liiklusmärgini, mis asetseb nimetatud fotol paremal ääres fooritulede peal. Seega saab asuda seisukohale, et menetlusalune isik alustas manöövrit vähemalt enne vahetut kollase fooritule süttimist, olles punase fooritule süttimiseks jõudnud läbida vähemalt poole planeeritavast manöövrist.

Kuivõrd fotomaterjalidest nähtub, et ristmiku stoppjoone ja jalakäijate ülekäigurajal on üsnagi arvestatav distants, ei ole välistatud asjaolu, et kaebaja võis ületada stoppjoone veel ajal, mil vilkus roheline tuli. Videosalvestisele käesolevas väärteoasjas kohtu arvates tõsikindlalt tugineda ei ole võimalik, kuna salvestisest ei nähtu stoppjoont ega valgusfoori, kus kaebaja oleks pidanud

4 seisma jääma, mistõttu pole võimalik vastava tõendi järgi kindlaks teha menetlusaluse isiku täpset asukohta ajal, mil süttis kollane foorituli. Fotomaterjalidest nähtub, et vahemaa stoppjoonest ja selle ees olevast fooritulest kuni jalakäijate rajani on üsnagi arvestatav vahemaa selleks, et roheline vilkuv tuli jõuaks vahetuda kollaseks tuleks. LS § 7 lg 1 p 2 kohaselt lubab roheline vilkuv tuli liikuda, kuid teatab peatselt kollase tule süttimisest. Sama sätte ja lõike p 3 ei keela liikuda olukorras, kus peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal. Seega nendib kohus, et tegelikku olukorda ei ole olemasolevate tõendite põhjal võimalik absoluutse täpsusega kindlaks teha, ning kuivõrd kohtuväline menetleja pole tõsikindlalt tõendanud faktilist asjaolu, mille kohaselt oleks kaebaja asunud stoppjoont ületama kollase fooritule ajal, esineb kohtuarvates põhjendatud kahtlus, mille kohaselt tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada tõenduslik puudujääk kaebaja kasuks (in dubio pro reo). Kohus rõhutab veel, et videomaterjal oleks arvestatav tõend ainult sellel juhul, kui näha oleks olnud menetlusaluse isiku kogu ristmiku ületamisprotsess tervikuna. Käesoleval juhul on aga politseiametnik filminud ristmiku keskosa, millest ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust. Kohus asub ka seisukohale, et ka politseiametniku poolt 09.02.2015 antud ütlused käesolevas väärteoasjas ei saa olla tõendiks, kuna videomaterjalile salvestunud politseiametniku lausest kostub ebakindlus osas, mis puudutab asjaolu, kas menetlusalune isik ikka alustas stoppjoone ületamist kollase fooritulega. Eelnimetatud ütlused ei saa olla kohtu arvates juba tõendiks seepärast, et hinnang on antud kaebaja tegevusele ajahetke kohta, millal isik oli peaaegu pool manöövrist sooritanud (nähtub videomaterjalist ja tunnistaja ütluste protokollist, vt juurde fotod nr 2 ja 1), mitte ajahetke kohta, mil kaebaja vahetult ületas stoppjoone. Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu LS § 221 lg 1 kohaselt, mis seisneb juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmises, on jäänud kohtuvälise menetleja poolt usaldusväärselt tõendamata. 8. Vastavalt VTMS § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Seega, kui kohtul tekivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, siis peab ta esmalt astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas kogutud tõenditega ei ole tõsikindlalt võimalik vastuolusid kõrvaldada. Samuti ei näe kohus võimalust koguda asjas täiendavaid tõendeid, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tekkinud kahtlust kõrvaldada ei ole võimalik. 9. Sellest johtuvalt asub kohus seisukohale, et väärteoasjas puuduvad küllaldased tõendid, mille alusel saaks kohus tõsikindlalt tuvastada, et Rita Hlebnikova pani toime väärteoprotokollis sätestatud väärteo, s.o LS § 221 lg 1 alusel kvalifitseeritud väärteo.

10. VTMS § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alusel. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust või alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt kaebuses viidatud ja kohtuotsuses kajastatud kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kõike eelnevat silmas pidades

5 rahuldab kohus Rita Hlebnikova kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik