Legislator Case Law & Legislation
3-15-2521/3 AI generated

3-15-2521/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-15-2521/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-15-2521/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
refusal of visa deportation despite health issues refusal of medical examination unfit notwithstanding health condition consumer credit revocation medical case of hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2521 Haldusasi V.V. kaebus Tallinna Vangla käskkirja tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada V.V. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD 1. Tallinna Vangla karistas 14.08.2015 käskkirjaga nr 5-2/1065 kinnipeetav V.V.t (kaebaja) Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud “Tallinna Vangla kodukord” (Kodukord) p 4.3 rikkumise eest distsiplinaarkorras 2 ööpäevaks kartserisse paigutamisega 4-kuulise katseajaga. Käskkirja põhjenduste kohaselt nägi valvur Raido Liitmäe 04.08.2015 kl 11.25 kutsekooli minevaid kinnipeetavaid läbiotsimiseks T2 hoone ruumi 39 saates, kuidas kaebaja võttis ruumi 39 sisenedes pükstes välja musta kilesse mässitud pakikese ja viskas selle maha. Kodukorra p 4.3 järgi on kinnipeetaval saatmise ajal keelatud mis tahes esemete mahaviskamine või maast ülesvõtmine. Esemete mahaviskamine on vangla üldist julgeolekut ohustav rikkumine, seetõttu on tegemist raske distsiplinaarsüüteoga ja selle eest tuleb määrata karistuseks kartserisse paigutamine. Kaebajal ei ole varem samaliigilisi distsiplinaarrikkumisi olnud, mistõttu tuleb karistuse pikkuseks määrata 2 ööpäeva. Et kaebajat heidutada ja mõjutada teda ka edaspidi vanglas kehtivat korda järgima, tuleb kartserikaristus jätta tingimisi kohaldamata ja rakendada katseaega. 4-kuuline katseaega on piisavalt pikk aeg näitamaks, kas kinnipeetav muudab oma käitumist ja hoidub edaspidi distsiplinaarrikkumistest. 2. Kaebaja esitas 16.08.2015 võõrkeelse vaide vangla 14.08.2015 käskkirja peale. 3. Tallinna Vangla andis 03.09.2015 kirjaga 5-15/15/23411-1 kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli vaie tõlkida või anda nõusolek tõlke eest tasumiseks. 03.09.2015 taotlusega taotles kaebaja küll vaide tõlkimist, kuid keeldus tõlke eest tasumast, kuigi tal olid rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks olemas.

3-15-2521 2(3) 4. Tallinna Vangla tagastas 15.09.2015 kirjaga nr 5-15/15/23411-5 kaebaja vaide läbivaatamatult, sest kaebaja ei kõrvaldanud vaide puudusi. 5. Kaebaja esitas 28.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla käskkirja tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja selgitas, et teda otsiti 04.08.2015 inimõigusi rikkudes ja alandaval moel läbi, kuid tema juurest ei leitud midagi keelatut. Mõne päeva pärast tutvustati talle riigikeelset dokumenti ja teatati distsiplinaarmenetluse algatamisest. Kaebaja nõudis venekeelset süüdistust, sest ei mõista eesti keelt. Tema nõuet eirati. Kuna kaebaja eesti keelt ei valda, siis ta ei saa oma õigusi kaitsta ega käskkirju vaidlustada. Sellega diskrimineeritakse teda.

KOHTU PÕHJENDUSED 6. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-te 5 ja 8 järgi on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale või kahju hüvitamiseks kaebus halduskohtule vaid juhul, kui ta on eelnevalt esitanud vaide või kahju hüvitamise nõude vanglale või Justiitsministeeriumile ning need on vaide või kahju hüvitamise nõude tagastanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. 7. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, millise käskkirja tühistamist ta taotleb, kuid kaebusele lisatud dokumentide pinnalt järeldab kohus, et kaebaja soovib Tallinna Vangla 14.08.2015 käskkirja tühistamist, millega teda karistati distsiplinaarkorras. Kaebaja on küll esitanud selle käskkirja peale vanglale 16.08.2015 vaide, kuid vangla tagastas vaide 15.09.2015 kirjaga põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud vaide puudusi, st ei esitanud eesti keelde tõlgitud vaiet. 8. Kohtu hinnangul tagastas vangla kaebaja vaide õiguspäraselt. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 6 ja 52 järgi on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Seda kinnitab ka haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1. Keeleseaduse § 12 lg 1 on riigija kohaliku omavalitsuse asutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi tõlget. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 “Vangla sisekorraeeskiri” (VSKE) § 491 lg 1 järgi saadetakse võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. Kui kinnipeetaval puuduvad tõlkekulude kandmiseks rahalised vahendid, kannab tõlkekulu vangla (VSKE § 491 lg 4). Kui kinnipeetaval on vanglasisesel isikuarvel olemas tõlketeenuse eest tasumiseks vajalikud vahendid, jäävad tõlkekulud kinnipeetava kanda (VSKE § 491 lg 2). Kui kinnipeetav keeldub rahaliste vahendite olemasolule vaatamata tõlkekulude eest tasumast, siis on menetlejal õigus võõrkeelne dokument tagastada (VSKE § 491 lg 3). 9. Antud juhul nähtub vangla 03.09.2015 ja 15.09.2015 kirjadest ning kaebaja 03.09.2015 taotlusest, et kaebajal olid tõlkekulude kandmiseks rahalised vahendid olemas (64,89 eurot), kuid kaebaja keeldus tõlkekulusid kandmast. Vangla selgitas kaebajale tõlkekulude kandmise vajadust ja sellest keeldumise tagajärgi, kuid kaebaja ei kõrvaldanud vangla antud tähtajaks vaide puudusi ega esitanud vanglale eesti keelde tõlgitud vaiet. Seetõttu oli vanglal õigus puudustega vaie läbivaatamata jätta ja see kaebajale tagastada. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud vaide puudusi ja need takistasid vaide läbivaatamist, siis ei saa lugeda kaebajat vaidemenetlust nõuetekohaselt läbinuks ja kaebajal puudub õigus pöörduda kaebusega kohtu poole (VangS § 11 lg 81, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1). Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult tagastada.

3-15-2521 3(3) 10. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik