1-13-4615/86 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-4615

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2015. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-4615 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Meelis Juursoo (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu D.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu D.T

elukoht (vabanemise : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx l) ;

isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht

(vabanemisel)

: OÜ Tehnovaht Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi Kohtuistungi toimumise aeg 30.09.2015. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. D.T temale Harju Maakohtu 07.06.2013. a otsusega kriminaalasjas nr Jätta

1-13-4615 karistuse vabastamata. mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega

2. D.T-lt 129 ( Välja mõista riigituludesse riigi õigusabi kulud ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse

jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske

2

Bank AS Eesti filiaal) . või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal)

Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb

märkida „1 “. -13-4615 , menetluskulu, D.T

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 07.06.2013. a otsuse

8, 9 ga tunnistati D.T süüdi KarS § 199 lg 2 p

järgi (02.12.2011. a episood). KrMS § 238 lg 2 alusel ning teda karistati 4-kuulise vangistusega vähendati D.T-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 09.02.2012. a otsuse järgi mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust. Sama maakohtu otsusega

tunnistati D.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja teda karistati 6-kuulise

vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes karistuseks

4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati D.T-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.02.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuud

23 päeva mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 23 päeva vangistust. D.T-le vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 04.05.2014. a 27.05.2016. a. ja lõppeb

Vangl toetab D.T htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha D.T rokurör tingimisi ennetähtaegse

vabastamise koht a. Prokurör toetab D.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu D.T selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus kohtul vabastada D.T tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukoha uulanud ära ga

D.T, tema kaitsja, leiab, et D.T vabastamine tingimisi ennetähtaegne

karistuse kandmisel

t ei ole põhjendatud.

2. D.T kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

3

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus või ettevaatamatus esimese astme teise astme kuriteos kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on D.T temale mõistetud karistusajast (2 aastat 23 päeva) ära

kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. D.T on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused D.T

tingimisi v

angistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 D.T on varasemalt kriminaal-

korduvalt karistatud. Roman ja väärteokorras D.T on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, aga ka tervisevastase kuriteo, avaliku korra vastase ja avaliku usalduse vastased kuriteod ning liiklussüüteo. Käesoleval

ajal kannab D.T muuhulgas karistust varguste, kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest.

D.T varasemast elukäigust nähtuvalt on D.T-le mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas tingimuslikku vangistust, vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga ja reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (2 korda). Viimati anti D.T-le võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 27.07.2011. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-11-3477),

kui talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata varasemalt mõistetud

eriliigilistele karistustele ei teinud D.T oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab D.T varasem käitumine ja kriminaalne tegutsemisviis. Nii tuli etud vangistus, mis oli asendatud D.T-le mõist

üldkasuliku tööga täitmisele pöörata põhjusel, et D.T ei asunud tegema talle

kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tunde (lisaks sellele, et ta pani katseajal toime uued

kuriteod). Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik

D.T käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu

hinnangul ei ole D.T varasemast elu tulenevalt alust arvata, et sellel korral käigust

on reaalselt seni russilovi Siinkohal peab ni ärakantud karistus Roman B suhtes täitnud eesmärke. kohus oluliseks sedagi, et Harju Maakohtu 30.08.2013. a määrusega (kriminaalasjas nr 1-13-4615) lükati KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel D.T-le Harju Maakohtu 07.06.2013. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramine edasi seoses tema tervisliku seisundiga 6 kuu võrra, s.o

kuni 26.02.2014. a, kuid Harju Maakohtu 07.06.2013. a otsuse tuli Roman täitmise tagamiseks

D.T kuulutada tagaotsitavaks (Harju ja tema suhtes kohaldada tõkendit vahistamine Maakohtu 01.04.2014. a määrus).

3.2 Vangistuse jooksul on D.T ajavahemikul 14.10.2014. a - 16.02.2015. a läbinud

sõltuvusrehabilitatsiooni programmi 12 Sammu; ajavahemikul 28.01.2015. a - 30.03.2015. a

osalenud tugigrupis 12 Sammu ja ajavahemikul 02.03.2015. a - 27.03.2015. a programmis Eluviisitreening. Lisaks on D.T läbinud vangistuse jooksul riigikeele kursused A1

tasemel ja alates 22.04.2015. a osaleb riigikeele kursustel A2 tasemel. Täiendavate

rehabiliteerivate tegevustena on D.T osalenud vabastava hingamise ja jooga kursustel. D.T kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus peab positiivseks, et D.T on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega, eesmärgiga vabaneda

narkootikumide tarvitamise harjumusest, kuna s tugevatest narkootilistest ainetest on õltuvus

D.T puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. D.T

hinnangul on ta narkosõltuvusest paranenud ja usub, et suudab narkootikumide tarvitamisest

hoiduda ka vabanemisel. arvesse, et D.T on olnud pikaajaline Kohus, võttes narkootikumide tarvitaja (umbes 8 aastat), kes on ka varasemalt üritanud tarvitamisest loobuda,

4

kuid edutult , leiab, et (käis ravil Saksamaal ja on saanud ka metadoonasendusravi) lõplik harjumusest loobumine saab D.T jaoks olema äärmiselt keeruline ning nõuab suurt

motivatsiooni ja tahet. Kuigi kohus peab tunnustamist väärivaks, et D.T on motiveeritud ja soovib tegeleda narkosõltuvuse probleemiga, ei taga ainuüksi D.T

soov ja n D.T suuteline sotsiaalprogrammide läbimine, et vabaduses oleks Roma sõltuvuskäitumist muutma. Ka D.T ise selgitas kohtule, et vabanemise korral peab ta

hoiduma endiste tuttavatega suhtlemisest ja seeläbi on ta varasemalt uuesti alustanud

narkootikumide tarvitamist. Seega nõuab elu muutmine D.T-lt äärmiselt suurt

motivatsiooni ja tahet. Kohus peab oluliseks sedagi, et D.T käitumist ei ole

varasemalt mõjutanud ka tema tervislik seisund. See tähendab, et kuigi D.T põeb

rasket parandamatut haigust (alates aastast 2011), on ta sellest ajast alates kaheksal korral karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Kohus peab oluliseks, et D.T läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st ka sotsiaalprogrammi

Õige Hetk, et anda D.T-le seeläbi lisamotivatsiooni sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ja ennetada tagasilangust.

3.3 Kohus on seisukohal, et D.T vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. D.T on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht vanemate juures (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks

D.T tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide maandamise eesmärgil, kuna D.T on senini

kuritegusid toimepannud ka materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tingituna narkosõltuvusest.

Lisaks on D.T tasumata rahalisi nõudeid (ligikaudu 9000 eurot). Seega on positiivne, et süüdimõistetul on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht OÜ-s Tehnovaht.

4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et vaatamata D.T suhtes

esinevatele mitmetele positiivsetele asjaoludele ja asjaolule, et D.T põeb

parandamatult rasket haigust, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud. Kohtu hinnangul ei võimalda D.T tingimisi ennetähtaegset

vabastamist karistuse kandmiselt tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud aga ka D.T isik.

Puutuvalt D.T tervislikku seisundisse, osundab kohus, et kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on D.T-le vangistuses tagatud vajalik ravi ja järelevalve ning vajadusel toimetatakse D.T Tartu Ülikooli Kliinikumi eriarsti vastuvõtule. D.T loodab vabanemise korral saada paremat ravi. Kohus leiab, et kahtlematult on D.T tervislikku seisundit oluline tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse

võtta. Samas on kohus veendunud, et kõiki KarS § 74 lg 4 sätestatud asjaolusid tuleb kohtul

kogumis hinnata, st D.T halb tervislik seisund ei tingi automaatselt tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

D.T

tuleb mõistetud karistuse kandmist jätkata. Kriminaalmenetluse kulud

D.T tingimisi enne tähtaega vangistust vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis

kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja

esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 129,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 129,60 eurot.

5

Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p le 4 määratud kaitsjale - makstud tasu 129,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb D.T-lt välja mõista menetluskulud summas 129,60 eurot.

Raina Pärn Kohtunik