4-15-7988/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2015 Tallinnas Väärteoasja number 4-15-7988 (2316,15,012114) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi V.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Kesklinna politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik Tanel

Volmeri poolt koostatud 21.09.2015.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,15,012114. Kaebaja

V.L

isikukood: XXX; kodakondsus: EV; elukoht: XXX; e-post: XXX. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuur Kesklinna

Politseijaoskond; asukoht: Kolde pst. 65 Tallinn 10321; kirjaliku seisukoha esitas Ruth Kotov. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 57 lg 1 p 3 ning väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120, 123 lg 2, § 132 p 2, § 133-135 kohus

otsustas:

1. Tühistada kohtuvälise menetleja 21.09.2015 kiirmenetluse otsus ja teha asjas uus

otsus.

2. Süüdi mõista

V.L LS § 242 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 32,00 eurot.

3.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 21.09.2015.a otsuses näidatud arveldusarvele.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul

teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel

kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele

kirjalikult. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud:

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna poolt 21.09.2015.a.

koostatud kiirmenetluse otsuse nr 2316,15,012114 (10220152038622) kohaselt juhtis V.L 21.09.2015.a kella 18:36 ajal Tallinnas K. Türnpu juures, Tartu mnt ja Laagna tee tänavate vahel, liikudes Laagna tee suunas, mootorsõidukit Audi A4, r/n XXX, ajal, mil kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva abivahendita Menetlusalune isik rikkus sellega LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna poolt koostatud

kiirmenetluse otsuse alusel karistati V.L-i LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40,00 EUR.

Kaebaja seisukoht ja taotlus:

Kaebaja nõustus läbi esindaja asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning taotles väärteoasja tühistamist V™S § 30 lg1 p 1 alusel.

Kaebuses esitatud selgituste kohaselt tunnistab kaebaja teo toimepanemist ning leiab, et kohtuväline

menetleja on teinud asjas liialt range otsuse, arvestades asjaolu, et kaebaja ei tekitanud oma

tegevusega liiklusohtlikku olukorda, kontrollis ümbrust ning oli vajadusel võimeline tegema manöövri, samuti tunnistab süüd, kahetseb toimepandut, on varasemalt väärteokorras karistamata, siis oleks pidanud kohtuväline menetleja piirduma vestluse või hoiatusega. Palub antud väärteoasi lõpetada V™S § 30 lg 1 p1 sätete alusel.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus:

Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud.

Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt, on väärtegu kaebaja poolt tõendamist leidnud. LS § 242 lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki-või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest

rahatrahviga kuni 20 trahviühiku ulatuses, so 80,00 eurot. Karistuse mõistmisel on menetleja

arvestanud karistust kergendava asjaoluna isiku kahetsust, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid ning määranud kaebajale karistuseks rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses, so 40,00 eurot. Kohtuvälise menetleja hinnangul on

sõidukit juhtides eriti oluline asjaolu, et juht ei tegeleks kõrvaliste asjadega, mis võivad koondada juhi tähelepanu kõrvale kõige olulisemalt, so mootorsõiduki juhtimiselt. Kuivõrd mobiiltelefoniga rääkimine on sõiduki juhtimise ajal muutunud järjest levinumaks ning kaebaja poolt toime pandud rikkumine leidis aset kesklinnas, kus liiklustihedus on suur, siis ei saa sellisesse rikkumisse suhtuda kergekäeliselt. Arvestades asjaolu, et kaebaja ei ole mõistnud teo keelatavust ning selle tagajärge, siis tuleb jätta menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht:

V™S § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline

menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et V.L-i poolt toime pandud LS § 242 lg 1 järgi rikkumine on tõendamist leidnud. LS § 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226– 241 sätestatud väärteokoosseis. Vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt kasutas menetlusalune isik sõidu ajal telefoni ilma käsi

vabaks jätva abivahendita. Teo aset leidmine ja toime panemine menetlusaluse isiku poolt on

tõendamist leidnud: tunnistaja Martin Meeksa ütlustega, mille kohaselt tema olles 21.09.2015.a autopatrullis koos patrullpolitseinik Tanel Volmeriga teostasid liiklusjärelvalvet. Märkas kella 18:36 ajal, kuidas K. Türnpu tänaval, suunaga Laagna tee poole (Tartu mnt ja Laagna tee vahel) sõitis Audi A4, r/n XXX, mille juht hoidis vasakus käes, kõrva juures, sõidu ajal, mobiiltelefoni. Peatasid sõiduki ning tuvastasid, et antud sõidukit juhtis V.L (ik XXX); kiirmenetluse otsuses

olevate menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt V.L tunnistab, et sõites 21.09.2015.a Türnpu tänaval, rääkis ta telefoniga. Kahetseb tehtut.

Kohtu hinnangul V.L pannud teo toime tahtlikult – isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, tahtis või vähemalt möönis seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 242 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. V.L-ile on menetleja otsuse alusel määratud LS § 242 lg 1 alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 40,00 EUR. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et V.L-ile määrati karistus KarS § 56 sätteid järgides, karistust kergendavaks asjaoluks loeti kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Kaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja temale määratud rahatrahviga ning taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist V™S § 30 lg 1 p 1 alusel.

Kohus märgib, et V™S § 30 lg 1 sätete kohaselt saab väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel kui menetlusaluse isiku süü on vähene ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul ei saa LS § 242 lg 1 rikkumise korral rääkida aga vähesest süüst, kuna telefoniga rääkimine sõiduki juhtimise ajal ilma abivahendit kasutamata on ohtlik tegevus juhi tähelepanu hajutamise tõttu.

Samuti, kuivõrd tegemist on enamlevinud õigusrikkumisega, siis ei saa ka kõne alla tulla avalik menetlushuvi puudumine. Kohtu hinnangul ei ole kohane antud väärtegu V™S § 30 lg 1 alusel lõpetada. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud väärteo puhul ei saa karistusse suhtuda

kergekäeliselt, kuna tegemist on massiliselt toime pandava väärteoliigiga. Kuid karistuse määra

valikul tuleb siiski lisaks süü suurusele arvesse võtta karistust kergendavaid ning raskendavaid

asjaolusid, samuti arvestada ka isiku varasemat karistatust. V.L-i näol on tegemist

isikuga, kes tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Varasemad karistused menetlusalusel isikul puuduvad. Kohtu hinnangul on V.L-ile kohane mõista karistuseks

seetõttu rahatrahv, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra allapoole. Arvestades

eeltoodut tuleb V.L süüdi mõista LS § 242 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 32,00 eurot.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/