1-14-784/79 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-784

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 22. septembri

2015. a määrus Ruslan Kerge vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ruslan Kerge ja tema kaitsja

vandeadvokaadi abi Katrin Jennsen, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 22. septembri 2015. a määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Sirje Must kaudu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot, vandeadvokaadi abi Katrin

Jennseni poolt määruskaebemenetluses Ruslan Kergele riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista Ruslan Kergelt välja menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaadi abi

Katrin Jennseni poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.

5. Ruslan Kergel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr

EE932200221023778606, Danske Bankis nr EE403300333416110002 või Nordea

Pangas nr EE701700017001577198. Maksekorraldusse märkida viitenumber

2800049858 ja selgitus: „Ruslan Kerge, 1-14-784, menetluskulud“.

6. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest

arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või teine kohtumenetluse pool advokaadi vahendusel viieteistkümne päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Ruslan Kerge tunnistati Viru Maakohtu 29. jaanuari 2014. a otsusega süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja karistati aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1

alusel moodustati selle ja Tartu Maakohtu 3. detsembri 2013. a otsusega erinevate

kuritegude eest mõistetud kolme aasta kümne kuu ja kahekümne kaheksa päevase

liitkaristuse alusel uus liitkaristus, millega loeti KarS § 121 järgi mõistetud vangistus

raskema karistusega kaetuks, s.o mõisteti R. Kergele lõplikuks karistuseks kolme aasta

kümne kuu ja kahekümne kaheksa päevane vangistus. Karistusaeg algas 9. jaanuaril

2013.

2. Tartu Vangla esitas 19. augustil 2015 Tartu Maakohtule materjalid R. Kerge vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Viidates uue kuriteo toimepanemise

vähesele tõenäosusele toetas vangla süüdimõistetu vabastamist.

3. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo nõustus vangla seisukohaga ja

toetas samuti R. Kerge ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu määrus

4. Tartu Maakohus jättis 22. septembri 2015. a määrusega süüdimõistetu talle mõistetud

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, põhjendades oma seisukohta

järgmiselt. R. Kerge vabanemisejärgsed tingimused oleksid head: ta saaks tööd, tal oleks

elukoht ja teda toetaksid lähedased. Kinnipeetav on aga korduvalt kriminaalkorras

karistatud: seda nii isiku-ja varavastaste kui ka ühiskonnaohtlike kuritegude eest. R.

Kerge on vanglas läbinud sotisaalprogramme. Sellest hoolimata pole süüdimõistetu

käitumine paremuse poole muutunud: R. Kerget on pärast käesoleva aasta alguses

toimunud tema ennetähtaegse vabastamise taotluse läbi vaatamist karistatud kolme

distsiplinaarrikkumise eest. Muu hulgas paigutati ta kümneks päevaks kartserisse. R.

Kerge kaitsja taotlusel määras kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg 2

alusel, et R. Kerge saab järgmine kord taotleda oma ennetähtaegset vabastamist kuus

kuud pärast maakohtu määruse jõustumist.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse R. Kerge ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi

Katrin Jennsen, kes paluvad maakohtu määruse tühistada ja R. Kerge ennetähtaegselt

vabastada.

6. R. Kerge märgib, et ta soovib end parandada. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja

omandanud haridust. Tal on naine ja laps. Ta kannatab koleerilise temperamendi all, ent

soovib selle probleemiga võidelda. Tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Ta saaks

minna tööle. Kui talle määrataks katseaeg, saaks riik tema käitumist kontrollida.

7. Kaitsja leiab, et kohus on liiga vähe tähelepanu pööranud sellele, et vabanedes oleks R.

Kerge elutingimused väga head. Nimelt on tal toetavad lähedased, sealhulgas naine ja

väike laps. Ka on tal elu- ja töökoht. Oma endiste kuriteokaaslastega R. Kergel suhteid ei

ole. R. Kerge on vanglas end parandanud ja omandanud põhihariduse. R. Kerge ei ole

vangis olles pannud toime ühtegi kuritegu. Üksnes distsiplinaarkaristuse tõttu ei ole

põhjendatud isikut vabastamata jätta. Ka tuleb arvestada, et üks distsiplinaarkaristus

määrati R. Kergele selle eest, et ta soovis end eelmise distsiplinaarkaristuse vastu kaitsta.

R. Kerge soovib end psühholoogil nõustada lasta. Kontrollnõuete kehtestamine

võimaldaks tagada, et R. Kerge jääb õiguskuulekaks.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Olles tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et R. Kerget ei ole võimalik tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga ega

pea vajalikuks maakohtu seisukohti üksipulgi üle korrata ja märgib vaid järgmist.

9. Reeglina peab süüdimõistetu karistuse ära kandma täies ulatuses. Ennetähtaegne

vabastamine tuleb kõne alla pigem erandlikel asjaoludel. Niisuguseid asjaolusid R. Kerge

puhul ei esine. Kindlasti ei saa erandlikuks pidada seda, et R. Kerge ei ole vanglas

kuritegusid toime pannud: et inimene kuritegusid ei soorita, on normaalne, mitte erandlik

nähtus.

10. R. Kerge kasuks kõnelevad aspektid ei kaalu üles kahte väga tõsist süüdimõistetu

ennetähtaegse vabastamise vastu olevat asjaolu.

11. Esiteks on R. Kerge erinevatel aegadel pannud toime palju erinevaid kuritegusid. Talle on

võimaldatud kanda karistust vabaduses olles, ent ta on ikka ja jälle riigi usaldust petnud

ning sooritanud kuritegusid.

12. Teiseks ei suuda R. Kerge ka vanglas olles täita elementaarseid nõudeid. Teda on viimase

mõne kuu jooksul karistatud suisa kolme distsiplinaarsüüteo eest. Isegi kui nõustuda

kaitsjaga, et R. Kerge karistamine selle eest, et ta hakkas protesteerima varasema

karistamise vastu, ei tohiks olla kuigivõrd kaalukas takistus süüdimõistetu ennetähtaegse

vabastamise teel, ei saa kuidagi mööda vaadata asjaolust, et kahe distsiplinaarrikkumise

osas arusaadavad ja aktsepteeritavad põhjendused puuduvad. Oluline on ka see, et 3.

märtsil 2015. a ametnike korraldustele allumata jätmise eest karistati R. Kerget

kartserisse paigutamise ehk kõige raskema vangistusseaduse §-s 63 ette nähtud

distsiplinaarkaristusega. Seega oli rikkumine vanglaametnike hinnangul väga tõsine.

13. Maakohus võimaldas R. Kergel esitada uut ennetähtaegse vabastamise taotlust kuus kuud

pärast maakohtu määruse jõustumist. Kui R. Kerge suudab selle aja jooksul hoiduda

uutest distsiplinaarrikkumistest, võib kohtul järgmisel korral tekkida lootus, et

süüdimõistetu suudaks ka vabaduses olles õiguskuulekalt käituda, mistõttu saaks ta

vabastada.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning

§ 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22. septembri 2015. a määruse

muutmata ja R. Kerge vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus

jääb rahuldamata.

15. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal maakohtu määruse

analüüsiks ja määruskaebuse koostamiseks kokku kolm tundi, mille eest ta taotleb tasu

summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on

põhjendatud osaliselt. Kaitsja esindas R. Kerget juba maakohtu menetluses ja oli sellest

lähtuvalt kohtuasjaga kursis. Maakohtu istungil tõi advokaat välja suuresti samad

asjaolud, mis on kajastatud kaebuses ringkonnakohtule. Seetõttu leiab kolleegium, et

vajalikus KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes tuleb pidada kaitsja tehtud pooleteise tunnist tööd.

Niisiis kujutab endast põhjendatud tasu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. KrMS § 187 lg

2 alusel peab R. Kerge selle menetluskulu hüvitama.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau