4-15-7997/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7997 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi

J.V kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna 11.09.2015 kiirmenetluse otsuse nr 10220132766105 (väärteoasi nr 2316,15,011728) peale Menetlusalune isik Johannes-Erik J.V , isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht xxx Väärtegu LS § 221 lg 1 ja § 242 lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu KarS § 63 lg 1 tulenevalt liiklusseaduse § 221 lg 1 alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100.00 eurot Kaebuse esitaja taotlus Vähendada rahatrahvi

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus

otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna 11.09.2015 kiirmenetluse otsus nr 10220132766105 (väärteoasi nr

2316,15,011728) ja teha uus otsus.

2. KarS § 63 lg 1 kohaselt mõista liiklusseaduse § 221 lg 1 alusel J.V-le

(J.V) karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses s.o 80.00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 11.09.2015 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord 4-15-7997

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1. Asjaolud ja menetluse käik 11.09.2015 koostas Politsei-ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna välijuht Henry Murumaa kiirmenetluse otsuse nr 10220132766105 (väärteoasi nr

2316,15,011728). Otsuse kohaselt juhtis J.V Harju maakonnas, Tallinna linnas, Narva mnt ja J. Poska ristmikul liikumise suunaga kesklinn mootorsõidukit Citroen Jumpy registreerimismärgiga XXX. Kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Juhtis mootorsõidukit, sõitis fooriga reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikut. Eeltooduga rikkus J.V LS § 38 lg 2, § 88 lg 1 ja § 58 lg 3, millega pani toime LS § 221 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. J.V karistati KarS § 63 lg 1 tulenevalt LS § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses s.o

100.00 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse, paludes vähendada trahvi suurust. Põhjendustena on esitatud asjaolu, et ta kahetseb toimepandut ning ei suuda rahatrahvi tasuda, kuivõrd õpib kahes kohas. Kaebaja palub arvesse võtta eelnevate liiklusrikkumiste puudumist. Kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna J.V kahetseb oma tegu, siis tuleb seda arvesse võtta kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja on nõus rahatrahvi vähendamisega või ositi tasumisega. Kohtuväline menetleja oli nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses ning istungist osa võtta ei soovinud.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

LS § 38 lg 2 kohaselt mootorsõidukija trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. LS § 88 lg 1 kohaselt juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.

LS § 58 lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.

Kohus loeb tõendatuks, et 11.09.2015 juhtis J.V mootorsõidukit Citroen Jumpy registreerimismärgiga XXX. Narva mnt ja J. Poska ristmikul liikumise suunaga kesklinn sõitis J.V fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Eeltoodut kinnitab tunnistaja Tauri Linnas (väärteotoimik lk 4) ja samuti menetlusalune isik ise tunnistab teo toimepanemist (väärteotoimik lk 3). Isiku tuvastamise kohta on koostatud õiend (väärteotoimik lk 5). Selles osas pooltel vaidlus ka puudub.

Samuti loeb kohus tõendatuks, et 11.09.2015 juhtides mootorsõidukit Citroen Jumpy registreerimismärgiga XXX, ei olnud J.V liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Eeltoodut kinnitab tunnistaja Tauri Linnas (väärteotoimik lk 4). Selles osas pooltel vaidlus ka puudub.

LS § 221 lg 1 näeb ette vastutuse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest.

LS § 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–

224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis.

Kohus on seisukohal, et J.V pani mõlemad teod (juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumine ja foori keelava tule eiramine) toime vähemalt kaudse tahtlusega - ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda.

LS § 242 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. LS § 221 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Kuivõrd tegevus, millega mõlemad väärteokoosseisud täideti, oli sama - mootorsõiduki juhtimine -, on tegemist ideaalkonkurentsiga. KarS § 63 lg 1 kohaselt, millele on viidanud ka kohtuväline menetleja oma otsuses, tuleb sellisel juhul mõlema rikkumise eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. See tähendab, et isiku teod kvalifitseeritakse mõlema sätte järgi, kuid mõistetakse üks karistus, lähtudes seejuures raskemat karistust ettenägevast sättest. Käesoleval juhul on selleks LS § 221 lg 1.

Kohtuvälise menetleja otsusega on J.V-le määratud KarS § 63 lg 1 kohaselt karistuseks LS § 221 lg 1 alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100.00 eurot.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

LS § 221 lg 1 järgi on sanktsiooni keskmine määr 25 trahviühikut. J.V on saanud oma teo keelatusest aru ja väljendanud kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd isikut ei ole karistusregistrisse kantud, puudub alus arvata, et ta alluks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele halvasti. Võttes arvesse asjaolu, et tegemist on õpilasega, on kohtu hinnangul süü suurusele vastav, karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke täitev karistus alla sanktsiooni keskmise määra.

Eeltoodust johtuvalt kohus tühistab Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna 11.09.2015 kiirmenetluse otsus nr

10220132766105 (väärteoasi nr 2316,15,011728). KarS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus liiklusseaduse § 221 lg 1 alusel J.V-le (J.V) karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses s.o 80.00 eurot.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik