1-15-8168/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2015. a Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8168 15230200930 ( ) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi M.V

süüdistuses KarS § 4231 järgi lühimenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav M.V

eluk XXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus,

ei tööta, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud: 1) 17.01.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140, 141, 141-1 lg 2 p 1,2 järgi; 2) 26.05.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 101 p 1- 17 lg 6 - 15 lg 2 järgi; 3) 16.11.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,4 järgi, 4) 31.03.2015.a. Harju Maakohtu poolt KarS 4231

järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 2 kuud vangistust KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, karistus kustumata

Kaitsja Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313

Tunnistada süüdi M.V KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 alusel M.V-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva.

Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.03.2015.a. otsusega

mõistetud ärakandmata karistuse – vangistus 1 kuu 28 päeva vangistust –

võrra ja mõista liitkaristuseks vangistust. 4 (neli) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva

Kohaldada M.V suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 03.10.2015.a.

Välja mõista M.V-lt riigituludesse sundraha 292,50 eurot ja menetluskulud 144 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud postivõi e-postiaadressile. M.V poolt menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada.

Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

TUVASTATUD ASJAOLUD

M.V on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema olles varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 14.11.2014 ja 14.01.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt LS § 201 lg 2 järgi ja 31.03.2015 (tegu 30.03.2015) Harju Maakohtu poolt KarS § 423’ järgi, juhtis tahtlikult uuesti

s.o süstemaatiliselt 03.10.2015 kella 23.43 ajal Randla 13 juures mootorsõidukit Honda CRV

registreerimismärgiga XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet.

Seega pani M.V toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, so KarS § 423’1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav M.V tunnistas end kohtuistungil esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult juhtunut. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis M.V ütlusi, et tal ei ole kunagi juhilube olnud, 03.10.2015 alustas ta alkoholi tarvitamist umbes kella 21 paiku. Umbes pool tundi enne sõiduki Honda CRV registreerimismärgiga XXXrooli asumist lõpetas ta alkoholi

tarvitamise. Sõiduk kuulub süüdistatava sõbrale, sõiduk seisis keset teed ning süüdistatav tahtis sõiduki hoovi parkida. M.V teadis rooli istudes, et ei tohi sõidukit juhtida, sest ta on sama rikkumise eest juba kriminaalkorras karistatud, samuti teadis ta, et on alkoholijoobes. Süüdistatav jõudis sõidukiga sõita umbes 3 meetrit, kui kohale saabus politseipatrull ja ta peeti kinni. Kahtlustatav kahetseb oma tegu (tl 25).

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku süü omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega:

- politseiametnikust tunnistaja Hanno Viibuse ütluste kohaselt jõudis ta 03.10.2015 kella 23.43 väljakutsele Tallinnas, Randla 13 juurde. Patrullile sõitis maja hoovist vastu sõiduauto Honda CRV

registreerimismärgiga XXX, milline politseipatrulli nähes peatus. Kontrollides nimetatud sõiduki

juhti tuvastati, et autot juhtis M.V

, kellel tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,62 mg/l kohta. Peale M.V oli sõidukis veel neli inimest. M.V

toimetati politseijaoskonda, kus tal tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 0,61 mg/l. Politseijaoskonnas tuvastati ka, et M.V puudub kehtiv mootorsõiduki juhtimise õigus (tl 17); - indikaatorvahendi kasutamise ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollide andmetel oli M.V alkoholijoobe kontrolli tulemus positiivne (tl 9,11-14); - väljatrükk juhiloa andmete kohta tõendab, et M.V puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ja kehtiv juhiluba (tl 18); - väljatrükk Karistusregistrist ja kohtuotsuse ärakiri tõendavad, et Harju Maakohus tunnistas M.V 31.03.2015 süüdi KarS § 423 1 järgi ja karistas teda KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; Harju Maakohus on M.V karistanud LS § 201 lg 2 järgi ka 14.11.2014 ja 14.01.2015 (tl 27-28, 30-31).

M.V poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused sõiduki juhtimise osas riimuvad tunnistaja ütluste ning kogutud kirjalike tõenditega. Kohus märgib, et süüdistatava ütlused selle kohta, et ta tahtis vaid sõiduki hoovi parkida, ei ole kooskõlas politseiametnikust tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt liikus süüdistatava poolt juhitud sõiduk hoovist välja ning sõidukis oli

peale süüdistatava veel 4 isikut. Eeltoodu viitab sellele, et hoolimata süü omaksvõtust püüdis

süüdistatav oma süüd kuriteo toimepanemisel vähendada. Liiklusseaduse § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.

Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Süstemaatilisus KarS § 4231 mõttes eeldab, et isik oleks juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust vähemalt

kolm korda. Süüdistuse kohaselt on M.V karistatud liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi 14.11.2014 ja 14.01.2015 ning KarS § 4231 järgi 31.03.2015. Lisaks on Karistusregistri väljatrüki

kohaselt M.V väärteokorras liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi karistatud 01.04.2014 ja 06.08.2013. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et M.V juhtis tahtlikult süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja tema

tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 4231 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 4231 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Rahaline karistus ei oleks piisavaks vahendiks M.V mõjutamisel mitte enam toime

panema uusi süütegusid. M.V ei tööta, tal on 6 kehtivat väärteokaristust, sh on teda karistatud ka rahatrahvidega, mis on tasumata. Need karistused ei ole mõjutanud teda süütegude

toimepanemisest loobuma. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt karistas Harju Maakohus 31.03.2015 M.V KarS § 423 1 järgi tingimisi vangistusega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

Sellest hoolimata juhtis M.V järjekordselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. M.V tuvastati ka alkoholijoove. On ilmne, et süüdistatav ei ole enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud ning varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades M.V jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud.

Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Kuna M.V kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, siis kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega.

Kaitsja taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või

asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi

vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt

kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada

õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Karistusregistri andmetel on M.V varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tema suhtes on varasemalt kohaldatud KarS § 69 sätteid ning asendatud mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Samuti on ta korduvalt väärteokorras karistatud, muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Samuti on M.V Harju Maakohtu 31.05.2015 otsusega karistatud KarS § 4231 järgi vangistusega, mis jäeti tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga

täitmisele pööramata, kuid varasemad karistused ei mõjutanud teda loobuma kuritegude toimepanemisest. Seega on ilmne, et sotsiaaltööga ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke ning

teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Kuna on tuvastatud, et M.V pani

inkrimineeritava kuriteo toime katseajal, siis tuleb süüdistatavale mõista KarS § 65 lg 2 alusel

liitkaristus kohtuotsuste kogumis, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele 31.03.2015.a

kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse. Karistuse kandmise algust arvata alates M.V kinnipidamisest 03.10.2015 (tl 7-8).

Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus M.V suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist.

Süüdimõ

istva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 2565 lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Asjaolusid, mis

lubaksid järeldada, et M.V

kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu, ei ole tuvastatud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi kindlaksmääratud maksetena 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud.

Eha Popova Kohtunik