2-15-10198/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-10198

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2015.a Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Natalja Tsaljuki

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1112.18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood

11906650; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu)

hageja lepinguline esindaja: Alar Kondratjev (e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee)

kostja: Natalja Tsaljuk (isikukood XXXX; elukoht

XXXX)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista Natalja Tsaljukilt välja 28.03.2013 järelmaksulepingust nr 1304896/96ta

tulenevalt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks:

2.1. tagastamata krediidisumma 581.84 eurot, järelmaksuintress 27.32 eurot, võla

sissenõudmise kulu 63.90 eurot ja viivis alates 25.09.2013 kuni 15.10.2015 eest

130.48 eurot, kokku 803.54 eurot;

2.2. viivis alates 16.10.2015 kuni krediidisumma tasumiseni 10,90% tagastamata

krediidisummalt 581.84 eurolt aastas.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta hageja menetluskuludest 84% kostja ja 16% hageja kanda. Jätta kostja

menetluskulud tema enda kanda.

6. Mõista Natalja Tsaljukilt välja menetluskulu 218.40 eurot Kaupmehe Järelmaks OÜ

kasuks.

Kaja esitamine

7. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

8. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

9. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

11. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

12. Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud 28.03.2013 järelmaksulepingu nr

1304896/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle

järelmaksu summa 597.50 eurot. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja lepingu

25.09.2013.a üles põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud

lepingujärgset võlgnevust. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja

järelmaksulepingu alusel põhivõla 581.84 eurot, järelmaksuintressi 27.32 eurot,

krediidiintressi 2.70 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63.90 eurot, perioodil

25.09.2013 kuni 06.07.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 279.33 eurot ja alates

07.07.2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27%

tagastamata krediidisummalt aastas.

13. Kuivõrd kostja puhul on tegemist tarbijaga, on kohtul kohustus kontrollida nõude

õiguslikku alust. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui

asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg

7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS §

438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu

direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab

liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole

tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei ole oleks seda võimalik saavutada, kui

tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu

tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata

sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

14. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses

antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintressi 27.32

eurot ja krediidiintressi 2.70 eurot. Kohus on seisukohal, et eraldi krediidiintressi nõue

ei ole õiguslikult põhjendatud Pooled on järelmaksulepingus kokku leppinud, et

järelmaksu intress on 10,90% järelmaksusummast aasta kohta. Lisaks on pooled kokku

leppinud, et õigeaegselt tagastamata järelmaksu intressimäär on 27% aastas. Kohtu

hinnangul tuleb antud juhul käsitleda intressimäärana lepingus kokkulepitud järelmaksu

intressi ehk 10,90% tasumata krediidisummalt aastas. Tagastamata järelmaksult

intressimäära kokkulepet tuleb käsitleda leppetrahvina maksekohustusega viivitamise

korral. VÕS § 415 lg 1 järgi on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda

maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine.

Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu ülesütlemise

seisuga sissenõutavaks muutunud intress 10,90% tasumata krediidisummalt aastas,

mille suuruseks on hageja arvestanud 27.32 eurot. Krediidiintressi nõue summas 2.70

eurot tuleb jätta rahuldamata.

15. Hageja nõuab kostjalt viivist määras 27% võlgnetavalt summalt aastas. Kohus leiab, et

viivisenõue sellises ulatuses ei ole põhjendatud.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud,

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 sätestab,

et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse §

113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Poolte vahel sõlmitud lepingu intressimääraks on 10,90% krediidisummalt aastas. Seega

on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes lepinguga ettenähtud intressimääras. TsMS

§ 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Perioodi 25.09.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 15.10.2015 kujuneb viivise

suuruseks 130.48 eurot (581.84 * 0,1090/365 * 751), mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista. Kohus mõistab hageja taotlusel kostjalt välja ka alates 16.10.2015

sissenõutavaks muutuva viivise lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o 10,90%

tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma tasumiseni.

16. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 803.54 eurot, millest

moodustab 581.84 eurot tagastamata krediidisumma, 27.32 eurot järelmaksuintress,

63.90 eurot võla sissenõudmise kulud ja 130.48 eurot 15.10.2015 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise pärast kohtuotsuse tegemist 10,90% tagastamata krediidisummalt aastas kuni

krediidisumma tasumiseni.

17. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 84% ulatuses. Seega jäävad hageja

menetluskuludest 84% kostja ja 16% hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema

enda kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna

riigilõivu 200 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna

tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline

õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab

kohus põhjendatud õigusabikuluks 60 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud kokku

käesolevas asjas on seega 260 eurot (200 + 60). Kostjalt tuleb välja mõista hageja

menetluskulu 218.40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik