3-15-2547/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2547 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks Menetlusosalised Taotleja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Verner Silm Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) J.P. (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu): 1.1. kohtuliku hüpoteegi seadmiseks J.P.`ile (ik xxxxxxxxxxx) kuuluvale kaasomandiosale kinnisasjast asukohaga xxxxxx Harjumaa (registriosa xxxxxx) summas 79 747,44 eurot; 1.2. Maanteeameti liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegevate keelumärgete kandmiseks J.P.`i nimele registreeritud sõidukitele Ford Escort (registreerimistunnistuse nr XXxxxxxx) ja Ford Transit (nr XXxxxxxx); 1.3. Kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke seadmiseks, millega keelatakse üksnes A.P. `il (ik xxxxxxxxxxx) käsutada ühisomandis olevat kinnisasja asukohaga xxxxx Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn (registriosa xxxxxxx); 2. Toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte J.P.ile ja A.P.ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

2(6) 1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 09.10.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba seada kinnistusraamatusse Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) kohtulik hüpoteek summas 79 747,44 eurot J.P.`ile kuuluvale kaasomandi osale asukohaga xxxx, Harjumaa (registriosa xxxxxx) ning luba seada käsutamise keelumärked J.P.`i nimele registreeritud sõidukitele Ford Escort (registreerimistunnuse nr XXxxxxxx) ja Ford Transit (nr XXXxxxxxx). Lisaks palus MTA kohtult luba seada kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge, millega keelatakse A.P. `il käsutada ühisomandis olevat kinnisasja asukohaga xxxxx, Põhja- Tallinna linnaosa, Tallinn (registriosa xxxxxxx). 2. Taotlust põhjendab maksuhaldur järgnevalt. Maksuhalduri menetluses on Harkko OÜ (registrikood 12052700) maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 08.10.2015 on Harkko OÜ maksuvõlg kokku 66 456,20 eurot (põhivõlg 49 654,06 eurot ja arvestuslik intress summas 16 802,14 eurot), mis on tekkinud A.P.`i ja J.P.`i juhatuse liikmeteks oleku ajal. A.P. ja J.P. on alates 01.02.2011 kuni 19.03.2014 Harkko OÜ juhatuse liikmeteks ning alates 01.02.2011 kuni 28.02.2014 ka äriühingu osanikud. A.P.`i ja J.P.`i juhatuse liikmeteks oleku ajal tekkinud maksuvõlg on kujunenud maksustamisperioodil 03.2013-11.2013 esialgu valesti deklareeritud ja hiljem parandatud deklaratsioonide parandustest, millega suurendati tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel (edaspidi TSD) deklareeritud ning neilt maksusummadelt arvestatud intressist. On leidnud tõendamist, et Harkko OÜ ei ole kontrollitaval perioodil töötajatele tehtud kõiki maksustamisele kuuluvaid väljamakseid deklareerinud õigeaegselt ning on jätnud maksud peale deklaratsioonide parandamist maksmata, seetõttu on äriühing rikkunud sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja p 4; kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p1 ja p 4 ning töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 1, p 2 ja p 3. 3. Esitatud taotlusega on maksuhaldur algatanud A.P.`i ja J.P.´i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on tuvastada, kas A.P. ja J.P. äriühingu seaduslike esindajatena on rikkunud süüliselt maksuseadustest tulenevaid kohustusi. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 ple 3 on maksuhalduri esimeseks menetlustoiminguks käesoleva taotluse esitamine. 4. Täitetoimingute eesmärgiks on tagada kavandatava vastutusotsuse täitmine. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. 5. Maksuvõla tekkimise ajal, mille kohta maksuhaldur kavatseb vastutusotsuse teha, oli Harkko OÜ juhatuse liikmetel MKS § 8 lg 1 järgi kohustus tagada Harkko OÜ maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab ta selle kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sellest tulenevalt on vastutusotsuse lg-s 1 tegemine A.P.`ile ja J.P.il`e võimalik ning nende vara suhtes võib taotleda MKS § 136¹ nimetatud luba. Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine A.P.`ile ja J.P.`ile, kes vastutavad seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest summas 66 456,20 eurot. 6. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud. Harkko OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime.

3(6) 7. Sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole õnnestunud Harkko OÜ maksuvõlga sisse nõuda, kuna Harkko OÜ ei oma rahalisi vahendeid ega piisavalt registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Maksuvõla sundtäitmist alustati juba 10.02.2014. Seega on täidetud MKS § 96 lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse koostamiseks. 8. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.P. ja J.P. on Harkko OÜ äriühingu juhatuse liikmetena põhjustanud süülise rikkumisega Harkko OÜ-le maksuvõlad, kuna jätsid õigeaegselt ning teadlikult deklareerimata ja tasumata töötajatele tehtud väljamaksetelt maksud. Maksukohustused deklareeriti korraga tagantjärele alles pärast maksuhalduri poolt vastava märgukirja saamist, kuid kohustusi täitma ei asutud. Arvestades A.P.`i ja J.P.`i käitumist, on taotlejal põhjendatud kahtlus, et haldustoiminguteks loa andmata jätmisel võivad isikud asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. 9. A.P.`i ja J.P.`i varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel ning asjaolu, et juhatuse liikmetena pole A.P. ja J.P. taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad maksuhalduri hinnangul A. P.`i ja J.P.`i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri arvates tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. 10. Taotleja hinnangul on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. 11. MKS §-s 98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg möödunud ei ole. 12. Taotleja peab otstarbekaks seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärge, millega keelatakse A.P.`il käsutada ühisomandis olevat kinnisasja asukohaga Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, xxxxxx (registriosa xxxxxxx) ning seada kohtulik hüpoteek J.P.`ile (ik xxxxxxxxxxx) kuuluvale kaasomandiosale kinnisasjast asukohaga xxxxxx, Harjumaa (registriosa xxxxxxx) summas 79 747,44 eurot. Võttes arvesse kinnisasja orienteeruvat turuhinda, koormatisi ning asjaolu, et A.P.`ile kuuluva kinnisasja puhul on tegemist ühisomandis olevaga, mille osas ei ole teada A.P.`ile kuuluva osa täpne suurus, siis võib A.P.`i vara täitemenetluse käigus realiseerimine viia tulemini, kus maksuhalduri nõuet ei olegi võimalik kohtuliku hüpoteegi arvelt rahuldada. Maksuhaldur leiab, et antud juhul on põhjendatud keelumärke seadmine selliselt, et ühisomandi käsutamine keelatakse üksnes A.P.`il. Teisi A. P.`ile kuuluvaid kinnisasju ei ole põhjendatud ega otstarbekas koormata, kuna nende turuväärtusest on maksuhalduri nõude rahuldamiseks ebapiisav. Maksuhaldur peab otstarbekaks paluda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks J. P.`i omanduses olevale ½ kaasomandiosale. Kuna J. P.`ile kuuluva nimetatud kinnisasja väärtus ei ole piisav maksuhalduri nõude täitmiseks siis on põhjendatud seada keelumärked ka tema nimele registreeritud sõidukitele Ford Escort (registreerimistunnistuse nr XXxxxxxx) ja Ford Transit (nr XXxxxxxx). Teisi J. P.ile kuuluvaid kinnisasju ei ole põhjendatud ega otstarbekas koormat, kuna nende turuväärtus on väike ning maksuhalduri nõude rahuldamiseks ilmselgelt ebapiisav. 13. Maksuhaldur leiab, et sundtäitmise kulud on käesoleval juhul põhjendatud 20% ulatuses. 14. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui A.P. ja J.P. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt ning valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui A.P. või J.P. soovivad kanda

4(6) deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks A.P.i puhul 66 456,20 eurot ja J.P.i puhul 66 456,20 eurot. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 16. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1) ning taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2). 17. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 18. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

5(6) maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohtu hinnangul tuleb taotlus rahuldada. 19. Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega A.P.`i ja J.P.`i suhtes maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. A.P. ja J.P. on äriregistri kohaselt olnud Harkko OÜ juhatuse liikmed ajavahemikul 01.02.2011 – 19.03.2014. Seega olid mõlemad isikud äriühingu juhatuse liikmed ajal, mil äriühingule tekkis maksuvõlg summas 66456,20 eurot. Järelikult on võimalik, et A. P. ja J. P. vastutavad äriühingu maksuvõla eest. 20. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et A.P.`i ja J.P.`i eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võivad isikud hakata nende suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine osutuda võimatuks või oluliselt raskendatuks. Kohtu hinnangul viitab sellele isikute käitumine Harkko OÜ juhatuse liikmena, mil jäeti õigeaegselt ja teadlikult deklareerimata ja tasumata töötajatele tehtud väljamaksetelt maksud, maksukohustus deklareeriti tagantjärele ja alles pärast vastava märgukirja saamist, kuid kohustusi täitma ei asutud; taotleti maksuvõla ajatamise graafikut väites, et maksuvõla põhjustas raamatupidamislik eksimus (ja maksuvõlg tekkis sellest) ning paluti maksuvõla tasumise ajatamist. Selle tulemusel saavutati, et pangakontod vabastati vahepeal aresti alt, kuid peale seda graafikut täitma ei asutud (juba esimesest osamaksest summas 30 000 eurot). On tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse. Maksuvõla tekkimise ajal, mille kohta kavatseb MTA vastutusotsuse teha, olid juhatuse liikmed kohustatud MKS § 8 lg 1 järgi tagama rahaliste ja mitterahaliste Harkko OÜ kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab juhatuse liige kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral maksuvõla tekkimise eest solidaarselt maksukohustuslasega. Antud juhul on MTA-l põhjendatud kahtlus, et juhatuse liikmete tegevuse tegelik eesmärk oli hoida kõrvale maksude tasumisest ja A.P. ning J.P. on korraldanud äritegevuse selliselt, et tekkis maksuvõlg. Äriühing sattus nende tegevuse tulemusel majanduslikku olukorda, kus maksuvõla sissenõudmine osutus äriühingult võimatuks. Sundtäitmise olulise raskenemise või võimatuse vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 21. Taotleja on kirjeldanud, et Harkko OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas krediidiasutustele korralduste edastamist 20.12.2013. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Harkko OÜ-l ei ole ekinnistusraamatu andmebaasist nähtuvalt registervara, mille arvelt oleks võimalik nõuet rahuldada. Pangakontodele raha ei ole laekunud. OÜ Harkko nimele registreeritud mootorsõiduk realiseeriti kohtutäituri abiga, ent sealt laekus ettemaksukontole 2 806, 55 eurot ja peale seda enam laekumisi ei ole toimunud.

6(6) Maksuvõla sundtäitmist alustati 10.02.14.a. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist. Harkko OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. 22. Kohus leiab, et valitud meetmed – kinnistusraamatusse Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmine J.P.`ile kuuluvale kaasomandi osale asukohaga xxxxx, Harjumaa (registriosa xxxxxx) summas 79747,44 ja kasutamise keelumärke seadmine J.P.`i nimele registreeritud sõidukitele Ford Escort (registreerimistunnuse nr XXxxxxxx) ja Ford Transit (nr XXxxxxxx) ning käsutamise keelumärke seadmine A.P.`i ühisomandis olevalale kinnisasjale asukohaga xxxx, Põhja- Tallinna linnaosa, Tallinn (registriosa xxxxxxx), on taotluses märgitud asjaoludel proportsionaalsed. Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja täitekulud ning vastavad täitetoimingud koormavad maksukohustuslasi minimaalselt. 23. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks on otsustatud just taotluses märgitud meetmete kasuks. Nii on taotluses selgitatud, et A.P.`ile kuuluv kinnisasi on ühisomandis ning pole selge A.P.`ile kuuluva osa täpne suurus. Nimetatut ning kinnisasja orienteeruvat turuhinda ning koormatisi arvestades ei ole välistatud, et täitemenetluse käigus realiseerimisel ei ole maksuhalduri nõuet võimalik kohtuliku hüpoteegi arvelt rahuldada. Maksuhaldur on selgitanud ka J.P.`i kinnisasja koormamist ning valitud meedet (kohtulik hüpoteek). Kohtu hinnangul on need põhjendused asjakohased. Ka J. P.`ile kuuluvate sõidukite osas keelumärke seadmist peab kohus põhjendatuks, kuna taotluses nimetatud asjaoludest ning taotluse lisadest nähtub, et koormatava kinniasja väärtus ei ole maksuhalduri nõude täitmiseks piisav. 24. Arvestades maksuhalduri põhjendatud huvi ei koorma maksuhalduri valitud meetmed maksukohustuslast ülemäära. J. P.`il säilib õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Ka A. P.`i kinniasjale käsutamise keelumärke seadmine ei koorma maksukohustuslast ülemäära. Maksuhaldur on hinnanud kinnisasja väärtust ning põhjendanud käsutamise keelumärke seadmise vajadust. Lisaks on kohtu hinnangul kinnisasjale käsutamise keelumärke või kohtuliku hüpoteegi seadmine tõenäoliselt leebemad meetmed kui arvelduskontode arestimine. 25. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui A.P. ja J.P. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p-i 3 ja § 121 kohaselt ning valides tagatise liigi vastvalt MKS §-s 122 loetelule. Maksuhaldur selgitas, et soovides kanda deposiidina tagatissumma, on kantava deposiidi väärtuseks A.P.`i puhul 66 456,20 eurot ja J.P.`i puhul 66 456,20 eurot. 26. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleks tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks.

Karin Kalmiste kohtunik