4-15-5450/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-15-5450

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-5450 (2302,15,005159) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

R.A

kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa

05.06.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,005159 R.A karistamises LS § 227 lg 4 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 16 kuuks Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: R.A , ik: XXX; elukoht: XXX RESOLUTSIOON

1. Jätta R.A

kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 05.06.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,005159 R.A karistamises LS §

227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 16 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 05.06.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,005159

R.A karistamises LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 16 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 16-kuuline tähtaeg

algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 16-kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

2 kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse kuulutamisest, s.o

alates 15.10.2015. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 23.10.2015. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul

teatamise korral on kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg 16.11.2015. Kui

kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 17.11.2015.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 05.06.2015 otsusega väärteoasjas nr

2302,15,005159 karistati XXX LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 16 kuuks selles, et menetlusalune isik juhtis

05.04.2015 kella 16.12 paiku Tallinn - Pärnu – Ikla mnt 16 km suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Mercedes-Benz S500 reg märgiga XXX asulavälisel teel kiirusega 172 +/-10 km/h. Sellega ületas menetlusalune isik juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 72 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist, väites, et tema ei ole autoga sõitnud ega kiirust ületanud, vaid auto seisis sellel päeval Laagris, Hirve tänaval maja ees, kust sõiduk ebaseaduslikult omaniku Ljubov R.A teadmata ja

loata teisaldati. 06.04.2015 läks politseisse autole järele ja talle öeldi, et tema autot nähti ülalnimetatud ajal ja rikkumine sai fikseeritud. Politseitöötajad ei näinud ega saanudki teda

näha autoroolis, kuna ta ei juhtinud seda. Lisaks sellele pole tema suhtes koostatud väärteoprotokolli ega kätte antud selle koopiat.

Kohtuistungil menetlusalune isik jäi kaebuse juurde ja selgitas, et oli natuke teistmoodi. Ema on omanik ja teadis, helistati kui toimus teisaldamine, viibis juures. Tema ei juhtinud sõidukit, ei ole olnud seda, et oleks ära sõitnud politsei eest. Koostati mingi protokoll, ei tea millega tegemist, kirjutas ka seletuse. Protokoll 16 kuu kohta tuli postiga. Seal oli palju pabereid, ei teadnud mis protokoll oli nende seas. Toimus läbiotsimine, kirjutas ülekuulamisel pabereid. Menetlusalusele isikule näidatud väärteoprotokolli kohta märkis menetlusalune isik, et võibolla on seda näinud. Käis politseis mitu korda, taheti teada kes oli roolis. Protokollil on tema

käekiri. Kui ta on alla kirjutanud, ju siis sai kätte. 05.04.2015 hommikul käis Kehras, siis

sõitis Sauele tagasi, oli kodus. Käis siis talus, sealt sõitis Laagrisse, kus elavad tuttavad. Parkis sinna sõiduki. Seal oli veel tuttavaid, kes ootasid. Istusid autosse ja sõitsid minema. Kehrasse sõitis sõidukiga Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX. Sama sõidukiga sõitis ka Sauele ja tallu, samuti Laagrisse. On sõidukit andnud oma tuttavale kasutada, veel kellelegi perekonnast. 05.04.2015 peale tema vist keegi teine sõidukit ei kasutanud. Süütevõtmeid on sõidukil ainult üks ja see oli tema käes. Laagrisse sõites juhtis sõidukit, tuli Sauelt üle silla, mööda Pärnu mnt-d, sealt Laagrisse. Vahepeal vist käis kaupluses, ei mäleta. Ületas ka Pääsküla raudtee ülesõidu, vist teise, läbi Statoili, kus on raudteejaam. Siis autos teisi isikuid ei olnud.

Tunnistaja Marek Pello selgitas, et mäletab, et liikusid Pärnu poole linnast välja, kilomeetrit ei mäleta. Tuli sõiduauto vastu, fikseerisid kiiruse 172. Peale seda alustas sõidukile järgnemist.

Teadsid kohe numbrit kui vastu tuli. Said aru, et järele sõites peatuda ei kavatse, hakkas

sõeluma kahe rea vahel Tallinna poole. Vabaduse pst-l oli kadunud. Otsustasid mööda

Vabaduse pst-d jätkata. Jannseni kaubamaja juures said teate juhtimiskeskusest, et oli

3

märgatud suurel kiirusel ületamas raudteed. Siis tuli väljakutse selle kohta, et seisab Hirve tänaval. Sinna jõudes oli peatunud haljasalal, juures kedagi ei olnud. Kasutasid statsionaarset mõõteseadet, mis oli paigaldatud patrullsõidukile, oli varustatud ka videotehnikaga. Kaamera töötas ka sündmuse ajal. Hirve tänaval oli sõiduk pargitud võõra aia ees. Aias olnud inimene ütles, et sõiduk ei ole nende pere oma. Autost oli tulnud noorem mees, kes liikus vastasmajja. Inimene tuli välja, nemad isikut ei tundnud. Sõiduki numbrit nägi kui vastu tuli. Peaks olema

videos kui ütles paarimehele numbri. Keegi andis teada sõiduki asukoha juhtimiskeskusele kui nägi suurel kiirusel liikumas ja siis patrull järel. Pärast tuli uus teade, et Hirve tänaval.

Alguses nähti Vabaduse pst ja Pärnu mnt ristmikul. Auto numbrit ei öeldud. Teatati, et

Mercedes-Benz liigub suurel kiirusel. Hirve tänaval asumise kohta samuti inimesed andsid teada, et kiirus suur. Sõiduk oli pargitud vist Hirve 25 maja ette, uksed olid lukustatud.

Tunnistaja Jaanika Kulešas selgitas, et mäletab, et liikusid linnast välja Pärnu suunas ja

kaugelt tulid sõidukid vastu. Märkas, et radar näitab suurt numbrit, nägid, et läheneb hõbedane Mercedes-Benz, 172 oli mõõdetud. Võtsid vasakule, lülitasid sisse sinised-punased vilkurid. Vastu sõitev sõiduk nägi seda kõike. See toimus tagasipöörde koha juures. Sõiduk

liikus linna suunas, hakkas veel kiiremini sõitma. Sõitsid järgi. Linna piiril kadus silmist. Andsid juhtimiskeskusele teada, numbri teistele patrullidele. Läksid Vabaduse pst-le. Jannseni

kaubamajas juures juhtimiskeskus andis teada, et sõidukit nähti Pärnu mnt-l, üle raudtee

keeras Hirve tänavale. Väikeste tänavate vahel tegi ohtlikke manöövreid. Sõitsid tänavate

vahel ja leidsid pargituna murule. Auto oli tulnud kiirest sõidust, haises, spetsiifiline lõhn.

Küsis selle maja juures olevalt naisterahvalt, kelle aia ette oli sõiduk pargitud, kas ta nägi kuidas sõiduk sinna tekkis. Naisterahvas ütles, et tuli välja meesterahvas ja oli liikunud üle tee

maja suunas. Kiirust mõõdeti kiirusemõõtjaga Stalker. Videotehnika oli tahavaatepeegli küljes ja töötas. See naisterahvas seda meest ei tundnud. Kontrollisid sõidukil kõiki uksi, olid lukustatud. Helistasid auto omanikule, ehmuti ära ja küsiti kas poeg on teinud avarii. Poeg

olevat võtnud auto, et linnas asju ajada. Küsis omaniku käest mis autoga peale hakata, pargitud murule, värava ette. Omanik ütles, et võtmed on poja käes, poeg telefonile ei vasta. Omanik tuli koos abikaasaga kohale, pakkus paarsada eurot ja kui keelduti raha võtmast, siis omanik ütles, et tehke selle sõidukiga mida tahate. Sõiduk toimetati Rahumäe tee parklasse. Omanik rääkis, et käisid kuskil, poeg tõi nad tagasi ja auto peaks olema tema kasutuses.

Tunnistaja XXXselgitas, et kõndis mööda Hirve tänavat Põdra tänava poole. Nägi kuidas

Hirve põigust tuli suure hooga Mercedes, jäi 100 meetrit eespool seisma. Autost tuli välja mees maja ette, rääkisid vene keeles ja mees läks aeda sisse. Läks sealt mööda. Mercedeses oli üks isik. Politsei jõudis natuke hiljem, läksid sõpradega lahku ja kui ära läks, oli sõiduk sama koha peal. Seda kas politsei sõiduki ära viis, ei tea. Juhil oli seljas pikk mantel, kingad. Tänaval liikus vasakul tee poolel, sõiduk möödus paremalt. Vasakule peaks jääma paaritud numbrid majadel. Tema poolt vaadates, kus ta kõndis, peatus sõiduk paremal tee ääres. Juht

tuli autost välja tee peale, karjus midagi maja juures. Inimene tuli majast välja, rääkisid midagi. Auto pargiti tema liikumissuunas paremale ja juht läks üle tee vasakule. Juhi nägu ei näinud, möödus selja tagant. Juht karjus vene keeles.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isik on väärteo toime pannud. Et menetlusalune isik seda sõidukit juhtis, on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega ja nende kohaselt sõitis

ta Sauelt Laagrisse. Võtmekomplekte oli ainult üks ja teised seda sõidukit sel päeval ei

kasutanud. Et ületas lubatud sõidukiirust on tõendatud tunnistajate ütlustega ja

kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Tunnistajate ütluste kohaselt liikus kiirusega

172 km/h, tuli neile Pärnu mnt-l vastu. Pöörati ümber, mindi järgi, koheselt fikseeriti ka number. Samasugune info nähtub ka kiirusemõõteseadme protokolli lisast. Salvestusest näha,

et suurel kiirusel Mercedes tuleb patrullsõidukile vastu, kiirus 172 km/h lukustatakse ja

järgnetakse Mercedesele. Videosalvestusest on kuulda, et koheselt nimetatakse ka

mootorsõiduki registreerimismärk. Seda on kuulda mitmel korral, edastatakse ka juhtimiskeskusele. Kuulda on kuidas sama registreerimismärgiga sõiduk sõidab Hirve põik, info anti edasi patrullile. Väärteo toimepanemine on tõendatud, menetlusnorme rikutud ei ole.

4

Mootorsõiduk teisaldati kuna võeti kaasa asitõendina väärteoasjas. Võeti DNA analüüsid, kuid ekspertiisi ei määratud. Puudus vajadus täiendavate kulude tegemiseks. Väärteoprotokoll on isikule kätte antud, õigusi ja kohustusi on tutvustatud. Isikut on korduvalt karistatud rahatrahvidega, otsuse tegemisel olid trahvid osaliselt tasutud. Sellest on tähtsam asjaolu, et

rahatrahvid ei ole mõjutanud õiguskuulekalt käituma ja paneb süstemaatiliselt toime

liiklusrikkumisi. Rahatrahvi määramine on välistatud, see ei avalda mõju. Arvestades teo

ohtlikkust oli karistust üle sanktsiooni keskmise määrata täiesti õige. Kiirust on ületatud

olulisel määral. Karistust kergendavaid, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Üldpreventiivsed eesmärgid on õiguskorra kaitsmise huvid. Kiiruse ületamised on läinud väga

massiliseks. Teiste liiklejate ja üldsuse ootus on selles, et kes panevad toime ohtlikke liiklusrikkumisi, kõrvaldatakse liiklusest. Antud juhul tegemist väga ohtliku teoga.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja, tunnistajate ja kohtuvälise menetleja seisukohad, vaadanud kohtuistungil patrullsõiduki videokaamera videosalvestisi ning kontrollinud kohtule edastatud väärteoasja materjale, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused.

V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteoasjas leiduvast kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et mootorsõiduki

Mercedes-Benz S500 reg märgiga XXXsõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 05.04.2015 kell

16.12 kiirusmõõturit Stalker DSR 2X. Kiirusmõõturi näidu kohaselt oli juhitud sõiduki sõidukiiruseks 172 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 10 km/h, mistõttu oli

lõplikuks mõõtetulemuseks 162 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega

mitte vähem kui 72 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on

mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja,

kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et

väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu tuvastatud

ning mõõtetulemusest sõltuvalt on tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 4 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes.

Kaebemenetluses üle kuulatud tunnistajate M.Pello ja J.Kulešase ütlustest nähtuvalt mõõdeti neile vastu tuleva hõbedast värvi Mercedes-Benzi kiirust ning M.Pello jõudis märgata sõiduki

registreerimismärki, milleks oli XXX. Tunnistajate ütluste kohaselt pöörati patrullsõiduk ümber ja asuti hõbedast Mercedes-Benzi jälitama, kuid jälitatav sõiduk suurendas kiirust ja teiste sõidukite vahel sõiduradasid vahetades kadus nende vaateväljast. Kui nad olid jõudnud Vabaduse puiesteele, teatati neile, et sõidukit on nähtud raudtee ülesõidu juures ja seejärel, et sõiduk liikus Hirve tänava kandis, misjärel suunduti Hirve tänavale ja otsitud sõiduk avastati

pargituna Hirve tänaval. Seejuures märkis M.Pello, et juhtimiskeskusest teatati küll

5

hõbedasest sõidukist, kuid numbrimärki ei nimetatud. Tunnistaja J.Kulešase selgituste

kohaselt vestles ta isikuga, kes viibis aias, mille juurde oli sõiduk pargitud ja selle isiku

ütluste kohaselt oli sõidukist väljunud meesterahvas, kes läks üle tee asuva maja juurde. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXütluste kohaselt sõitis temast Hirve tänaval suure

kiirusega tagantpoolt mööda hõbedane Mercedes-Benz, mis pargiti temast eespool Hirve

tänavale haljasalale ja sõidukist väljus meesterahvas, kes suundus üle tee ja suhtles vene keeles üle tee asuva maja juures olnud isikuga. Kohtuistungil vaadatud videosalvestusest on näha, kuidas politseisõidukis asuv kiirusemõõteseade fikseeris vastutuleva sõiduki kiiruseks 172 km/h ning selleks sõidukiks on hõbedast värvi Mercedes-Benz. Videosalvestuselt on ka kuulda, kuidas M.Pello ütleb vastutuleva sõiduki registreerimismärgi XXX, seejärel pöörab

patrullsõiduki tagasipöörde kohas ümber ja asub sõidukit jälitama. Videosalvestuselt on kuulda, kuidas J.Kulešas annab juhtimiskeskusele teada kiiruse ületajast ning edastab ka jälitatava sõiduki registreerimismärgi, tunnused ja liikumissuuna. Samalt salvestuselt on näha,

et patrullsõiduk liigub mööda Vabaduse pst-d ning olles jõudmas nn Jannseni Kaubamaja lähedale (Vabaduse pst 128), teatatakse Juhtimiskeskusest, et sõidukit registreerimismärgiga XXX on nähtud suurel kiirusel raudtee ülesõidu juures ning mõni aeg hiljem teatatakse

Juhtimiskeskusest uuesti, et sõidukit registreerimismärgiga XXX on suurel kiirusel nähtud

juba Hirve põik juures. Videosalvestusest nähtuvalt jõuabki patrullsõiduk Hirve tänavale mõned minutid hiljem ja otsitud sõiduk on videosalvestuse kohaselt pargitud Hirve tänavale

haljasalale. Seega ühtivad tunnistajate M.Pello ja J.Kulešase ütlused videosalvestuselt

nähtuga, välja arvatud asjaolu, et M.Pello ütluste kohaselt ei antud talle Juhtimiskeskusest

teada suurel kiirusel liikuva sõiduki registreerimismärki, kuid videosalvestuselt on üheselt kuulda, et Juhtimiskeskusele on kahel korral pärast J.Kulešase edastatud andmeid teada antud suurel kiirusel liikuvast sõidukist, mille registreerimismärk on XXX. Seega nägid ka teised

isikud, kes politseid sõidukist teavitasid, ka selle sõiduki registreerimismärki, mille ka

edastasid. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et tegemist on sama sõidukiga, mis liikus määda Pärnu mnt-d Tallinna poole ja peatus lõpuks Hirve tänaval ning selleks sõidukiks oli Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX.

Kaebuse esitaja XXXsõnade kohaselt kasutas tema 05.04.2015 emale XXXkuuluvat sõidukit

Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, liikudes mööda Pärnu mnt-d Sauelt Laagrisse ning parkis sõiduki Hirve tänavale, minnes tuttavate juurde. Seejuures selgitas kaebuse esitaja

ka seda, et tema lubatud sõidukiirust ei ületanud, kuigi liikus mööda Pärnu mnt-d ja tema väärtegu toime pannud ei ole, kuid see inimene, kes seda tegi, vedas teda alt. Kohus suhtub kaebuse esitaja väidetesse selle kohta, et kaebuse esitaja väärtegu toime pannud

ei ole, kriitiliselt. Nimelt nähtub kaebuse esitaja enese ütlustest, et ta sõitis Sauelt mööda Pärnu mnt-d Laagrisse, olles sõidukis üksi. Seejuures on kaebuse esitaja väitnud ka seda, et

sõidukil on ainult üks võtmekomplekt, mis oli tema käes. Tunnistaja J.Kulešase selgituste

kohaselt ei olnud võimalik Hirve tänavale pargitud sõiduki uksi avada, sest kohale tulnud sõiduki omaniku sõnade kohaselt on sõidukil vaid üks võti ja see on tema poja XXX käes.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXütluste kohaselt väljus Hirve tänaval peatunud sõidukist üks meesterahvas, kes suundus üle tee oleva maja juurde ja rääkis vene keeles ning rohkem isikuid autos ei olnud. Maanteeameti Liiklusregistri väljavõtte kohaselt kuulub sõiduk

Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX XXXja teisi registreeritud kasutajaid

liiklusregistri andmetel ei ole. Väärteoasjast nähtuvalt on XXXvolitanud sõidukit kasutama XXXja XXX. Käesoleval juhul ilmneb tõendite kogumist, sh kaebuse esitaja ütlustest seda, et

ta sõitis Sauelt Laagrisse Hirve tänavale mööda Pärnu mnt-d, olles sõidukis üksinda. Tunnistaja XXXnägi Hirve tänaval sõidukist väljumas vaid ühte isikut, kes rääkis vene keeles.

Pargitud sõidukist on tehtud fotod ning sõidukil on registreerimismärk XXX. Sama

registreerimismärgiga sõidukit nägi M.Pello kiirust ületamas ja J.Kulešas edastas sõiduki andmed Juhtimiskeskusele ning kahel korral edastasid ka kõrvalised isikud juhtimiskeskusele sama sõiduki andmed. Seejuures oli Juhtimiskeskusele andmete edastamise põhjuseks asjaolu,

et sõiduk äratas tähelepanu just suure sõidukiiruse tõttu ning sõiduki kohta erinevatest

kohtadest juhtimiskeskusesse laekunud informatsioon kattub sõiduki liikumistrajektooriga

Pärnu mnt-lt Hirve tänavale. Seega on üheselt tuvastatud, et suurimat lubatud sõidukiirust

6

ületas sõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, mida juhtis R.A . Kaebuse esitaja on väitnud, et tema juhtis sõidukit, kuid ei ületanud lubatud sõidukiirust ning

isik, kes seda tegi, vedas teda alt. Sellisest väitest võiks teha järelduse, et XXXon andnud

sõiduki juhtimise üle kõrvalisele isikule, kelle andmeid ta avaldada ei soovi. Seega esitab kaebuse esitaja paljasõnalisi väiteid, mille kontrollimist ta ei võimalda. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et juhul, kui oleks olnud tegemist mõne muu isikuga vaidlusaluse sõiduki

roolis, siis pidanuks sama sõiduk sama teekonda läbima kaks korda üheaegselt ja seda

sõidukit pidanuks üheaegselt juhtima kaks erinevat isikut, kelledest üks ületab lubatud

sõidukiirust ja teine mitte. Kohtu arvates ei oleks taoline olukord eluliselt usutav, kuivõrd politseipatrull jõudis salvestise kohaselt sõiduki parkimiskohta kaheksa minuti möödudes kiiruse ületamise fikseerimisest. Selle ajaga ei oleks sõiduk jõudnud tagasi lähtepunkti Sauel

ja siis tagasi Hirve tänavale. Seda kinnitavad ka tunnistaja XXXütlused, mille kohaselt möödus mõnda aega, enne kui politsei Hirve tänavale pargitud sõiduki juurde jõudis ja sõiduk oli sama koha peal. Eeltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo on toime pannud menetlusalune isik R.A (§ 133 p 3).

Eelnimetatuga on tuvastatud, et tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning kuna menetlusalune isik

juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 72 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 4 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits, kes on täidesaatva

riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja

pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 72 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, leiab kohus, et antud süütegu pandi toime kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 72 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo.

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 16 kuuks. LS § 227 lg 4 kohaselt

karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60

kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus, 16 kuuline juhtimisõiguse äravõtmine, on LS § 227 lg 4 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületav.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist ohtliku ja jämeda liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kohaldamine on põhjendatud. Asulavälisel teel nii suures ulatuses lubatud

7 suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 4 mõttes on üle keskmise. See omakorda tähendab, et

karistuse määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd

kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava

seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt

tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Samas ei saa arvestamata jätta asjaolu, et isiku süü on suurem kui seda oleks olnud LS § 227

lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemisel, millise süüteo eest on karistusena ette nähtud

rahatrahv kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni.

Seejuures näitab lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määr LS § 227 lg 3

maksimummäärast suuremas ulatuses ja süüdlase tahtlust ja eesmärki ning kindlat soovi teadlikult käituda õigusvastaselt, st õigusvastane käitumine on eesmärgipärane ja taotluslik. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS §

227 lg 4 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus ületama LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Antud juhul on

kohtuväline menetleja seda karistuse määramisel ka arvestanud ja määratud karistus ületab

mõningal määral vähemohtliku väärteo (LS § 227 lg 3) toimepanemise eest määratava karistuse maksimaalset määra.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt pole karistust kergendavad või raskendavad asjaolud

olnud sedastatavad. Ka kohtule esitatud kaebuses ega kohtuistungil ei ole kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Seega ei ole tuvastatud asjaolusid, mis mõjutaks karistust kergendamise või raskendamise suunas.

Lisaks sellele peab karistuse määramisel arvestama võimalust, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduva Karistusregistri andmete kohaselt oli menetlusalusel isikul väärteo toimepanemise aja seisuga (05.04.2015) 3 kehtivat karistust ning neist kaks olid määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures oli üheks karistuseks arest ja teiseks rahatrahv, mis on tasutud. Pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist on kaebuse esitajat karistatud uuesti suurima lubatud sõidukiiruse

ületamise eest rahatrahviga ning pärast käeolevas väärteoasjas väärteoprotokolli koostamist on kaebuse esitajat taas karistatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahviga.

Taolised karistusandmed viitavad sellele, et nii enne menetlusesemeks oleva väärteo

toimepanemist kui ka pärast seda on kaebuse esitaja süsteemselt eiranud liiklusseaduse

nõudeid ning ükski mõjutusvahend, so ei rahatrahv ega arest ole teda õiguskuulekusele sundinud. Kohtu arvates näitavad sellised karistusandmed kaebuse esitaja jätkuvat allumatust

kehtestatud korrale ning kohtu arvates tingivad sellised karistusandmed ohtliku juhi kõrvaldamise liiklusest pikemaks ajaks. Seega on kohtuväline menetleja õigesti kohaldanud kaebuse esitaja suhtes karistuse liigina juhtimisõiguse äravõtmist. Puutuvalt karistuse määra

leiab kohus, et karistuse määra mõjutab eelkõige süü suurus, mida kohus märkis juba ülalpool. Samas omaks võetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista

8

karistuse määras, mis ületab keskmist määra juhul, kui on vaja isikus kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Seega on üle keskmise määra karistuse määramiseks juba küllaldased alused ning seda lähtudes nii süü suurusest kui ka kaebuse esitaja karistusandmetest.

Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates

kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida korrektselt liikluskorda tagavaid õigusnorme.

Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult

liiklusnõudeid ning ei peatanud sõidukit politsei vastava märguande peale ja põgenes.

Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on

põhjendatult asunud seisukohale, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt pelgalt

rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt

käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist põhikaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus,

et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste, sh

õiguskuulekate liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise

menetleja poolt põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on peale süü suuruse põhjendatud ka erija üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja

põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/