4-15-6157/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 30.september 2015.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number

4-15-6157 (9400,15,001107)

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Heli Sillaots

Mari Jürgenson Väärteoasi

menetlusaluse isiku S.Z kaebus

Keskkonnainspektsiooni 20.07.2015.a

kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas

nr 9400,15,001107 otsuse tühistamise taotlusega ja väärteoasjas menetluse lõpetamise taotlusega

20.07.2015.a otsuses kajastatu kohaselt on väärtegu toime pandud 15.07.2015.a Tartumaal

Vaidlustatav otsus

Keskkonnainspektsiooni 20.07.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 9400,15,001107,

millega S.Z karistati 15.07.2015.a

toimepandu eest looduskaitseseaduse § 71 lg 1

järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100€, riigituludesse

Menetlusalune isik

Kaitsjata

S.Z isikukood XXX, elukoht XXXX XXXX juhatuse liige XXXX karistusregistri andmetel karistamata

väärteoasja toimikus puuduvad andmed kaitsja

kohustuslikkuse kohta väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 19 lg 3 tähenduses

2

Kohtuvälise menetleja ametnikud 29.09.2015 istungil

Olav Looga Madis Piirla RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 134 lg 3 ja V™S § 132 p 1 alusel jätta

menetlusaluse isiku S.Z kaebus rahuldamata ning

Keskkonnainspektsiooni 20.07.2015.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 9400,15,001107 muutmata.

V™S § 2, V™S § 38 lg 1,2, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 2, KrMS § 178

lg 1 p 3, KrMS § 178 lg 5 alusel välja mõista S.Z-ilt riigituludesse

menetluskuluna 4€ tunnistajale riigi poolt kohtuistungile ilmumisega seoses hüvitamisele kuuluva sõidukulu eest.

Keskkonnainspektsiooni 20.07.2015.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas

nr 9400,15,001107 looduskaitseseaduse § 71 lg 1 alusel karistuseks mõistetud

rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100€, ning menetluskuluna 4€ tunnistaja

sõidukulu tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 20.07.2015.a otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.

Rahatrahvi 100€ ning menetluskulu 4€ kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul tasumata jätmise korral (s.o 15. oktoobrist 2015.a arvates 30 päeva jooksul) edastatakse V™S § 204 lg 3 ja V™S § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise

märkega otsus täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu võlgnevuste

sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Kohtuotsus edastada S.Z-ile ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile.

EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. V™S § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema

advokaadist esindajal. V™S § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel.

V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse

pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole

sellest loobunud. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

3 V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda.

V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav 15.oktoobril 2015.a alates kella 16.00-st, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 mõttes.

V™S § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

PÕHIOSA, ASJAOLUD 20.07.2015.a kiirmenetluse otsuses (lk 28-29, 3-4) kajastatu kohaselt karistati S.Z looduskaitseseaduse § 71 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot riigituludesse, selle eest, et S.Z kasutas 15.juulil 2015.a Tartumaal, Puhja

vallas, Alam-Pedja looduskaitsealal, Emajõe luha sihtkaitsevööndis, Puhja vanajõel paadiga liikumiseks sisepõlemismootorit, millega rikkus Alam-Pedja looduskaitseala

kaitse-eeskirja (kehtestatud looduskaitseseaduse § 10 lg 1 alusel, vastu võetud

Vabariigi Valitsuse 18.mai 2007.a määrusega nr 153) § 5 lg 1, mille kohaselt on kaitsealal keelatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Emajõel Emajõe- Pedja-Põltsamaa piiranguvööndi ulatuses, Elva (Ulila) ja Ilmatsalu jõel ning kaitseala valitseja kirjalikul nõusolekul ka Pede ja Põltsamaa jõel. Selle rikkumise pani S.Z

toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, sest hoolsa ja kohusetundliku

käitumise korral oleks S.Z saanud ennast kurssi viia Alam-Pedja

looduskaitseala kaitse-eeskirjast tulenevate nõuetega ning oleks saanud rikkumise toimepanekut vältida. (lk 28-29, 3-4)

Kiirmenetluse otsuse sai S.Z kätte isiklikult 20.07.2015.a allkirja vastu (vt S.Z allkirjad lk 4, 29).

20.07.2015.a kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuses

(lk 1-2) ei vaidlustata

asjaolu, et menetlusalune isik S.Z kasutas 15.07.2015.a Alam-Pedja looduskaitsealal Puhja vanajõel liikumiseks sisepõlemismootoriga paati. Kaebuses ei

nõustuta 20.07.2015.a kiirmenetluse otsuses kajastatuga selle kohta, et S.Z pani rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kaebuse esitaja S.Z väitel on ta piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning on tutvunud enne 15.07.2015.a ka

Alam-Pedja looduskaitse kaitse-eeskirjaga. Kaebuse esitaja väitel sai rikkumine

võimalikuks seetõttu, et kaitseala valitseja Riigimetsa Majandamise Keskus ei ole

tähistanud kaitseala piiranguvööndeid ja sihtkaitsealasid looduses, mistõttu ei ole

võimalik aru saada, milline tegevus ja millistest piiridest alates on lubatud või

keelatud. Kaebuse kohaselt puudub S.Z käitumises subjektiivne

süüteokoosseis. Kaebuses on välja toodud 4 punkti, miks tuleb vaidlustatud 20.07.2015.a kiirmenetluse otsus tühistada ja menetlus väärteoasjas V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada:

1. Kaitseala tähistamise nõuded on looduskaitseseaduse § 23 lg 3 alusel

kehtestanud keskkonnaminister 03.06.2004.a määrusega nr 65 „Kaitstava

4

loodusobjekti tähistamise kord ja tähised“. Määruse § 2 lg 2 sätestab, et

kaitstav loodusobjekt tähistatakse nii, et kaitstava loodusobjekti asukohast looduses, kaitsealadel ka eri vööndite ning liikumiskeeldude asukohast, oleks võimalik mõistlikul viisil aru saada.

2. Veeteedel liiklemine on reguleeritud mereohutuse seaduse alusel majandusja

kommunikatsiooniministri 11.02.2003.a kehtestatud määrusega nr 28

„Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“. Selle määruse lisas 2 on toodud laevaliiklust reguleeriva signaalmärgina märk A12 „Mootorlaevade liiklemine

keelatud“ – nelinurksel punasega ääristatud valgel alusel märgil must

propelleri kujutis, mida läbistab diagonaalselt punane kaldjoon. Sellist

liiklusmärki väärteokirjelduses nimetatud Puhja vanajõe suubumiskohast

Emajõkke ei ole kunagi olnud ja ei olnud ka 15.07.2015.a, mistõttu võis eeldada, et mootoriga liikumine on sellel vanajõel mitte keelatud, vaid lubatud

tegevus, seda enam, et Pedja jõe enese suubumisel Emajõkke on

mootorlaevadega liikumist keelavad märgid paigaldatud ning ootuspäraseks tuleb pidada ka seda, et sarnaselt on need paigaldatud ka kõikjale mujale.

3. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja § 2 lg 1 nimetab kaitseala

asukohaks Tartu maakonnas Puhja vallas Nasja, Palupõhja, Poriküla, Rämsi, Saare, Teilma ja Vihavu küla, ning § 2 lg 2, et kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 4. Lisa 4 viitab omakorda, et kaardiga

on võimalik tutvuda maainfosüsteemis www.maaamet.ee . Paraku vasteid

Alam-Pedja looduskaitseala kaardile Maa-ameti osundatud kodulehelt

kõikmõeldavaid märksõnu kasutades ei leia. Kaebuse esitaja märgib enda kaebuses, et kõik nimetatud kohad asuvad kohast, kus ta mootorpaadiga liikus,

linnulennult vähemalt 4km kaugusel, mistõttu ei olnud tal teabevahendite ja märgituste puudumisel alust arvata, et viibib Emajõe luha sihtkaitsevööndis.

4. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaitseala märgistuse puudumisel ei

saa menetlusalusele isikule ette heita hooletust KarS § 18 lg 3 mõttes ja väärteomenetlus tuleb sellisel juhul V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Nii

on Harju Maakohtu 17.03.2014.a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-13-6729

rahuldatud menetlusaluse isiku T.Tammsalu kaebus ja tühistatud

Keskkonnainspektsiooni karistamisotsus ning väärteomenetlus T.Tammsalu

suhtes lõpetatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.06.2014.a

kohtumäärusega 3-7-1-1-1-43 jäeti kohtuotsusele esitatud Keskkonnainspektsiooni kassatsioon menetlusse võtmata. Kaebuse kohaselt on võimalik kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kuid kui kohus leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, siis soovib kaebuse esitaja sellest osa võtta.

Kaebuse lisadeks on menetlusaluse isiku vaidlustatud Keskkonnainspektsiooni 20.07.2015.a kiirmenetluse otsus (lk 3-4), Harju Maakohtu 17.03.2014.a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-13-6729 (lk 5-11) ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.06.2014.a

määrus, millega jäeti Keskkonnainspektsiooni kassatsioon menetlusse võtmata (lk 12).

Kaebuse tähtaegsus Kaebus on esitatud V™S § 38 lg 1, KrMS § 171, V™S § 114 lg 1 p 1, V™S § 114 lg 3 mõttes tähtaegselt – 20.07.2015.a kiirmenetluse otsuse sai menetlusalune isik kätte isiklikult allkirja vastu 20.07.2015.a ning kaebuse esitas menetlusalune isik kohtule 29.07.2015.a, s.o kiirmenetluse otsuse kättesaamisest arvates 15 päeva vältel.

5 02.09.2015.a kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (lk 26) ei

nõustuta S.Z esitatud kaebusega ja taotletakse kaebuse rahuldamata jätmist. Nimetatud seisukoht on kajastatud väärteoasja toimiku kohtule edastamise kaaskirjas (lk 26).

29.09.2015.a kohtuistungil (kohtuistungi protokoll lk 134-137) jäid pooled enda varasemalt avaldatud seisukohtadele – menetlusalune isik jäi kaebuse juurde ja taotles selle rahuldamist ning kohtuvälise menetleja ametnikud taotlesid kaebuse rahuldamata jätmist.

Kohtu seisukoht

Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et

menetlusalust isikut S.Z on põhjendatult väärteo toimepanemise eest

Keskkonnainspektsiooni 20.07.2015.a kiirmenetluse otsusega karistatud

looduskaitseseaduse § 71 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot

riigituludesse. Kohtul alust Keskkonnainspektsiooni 20.07.2015.a kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ei ole.

Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et S.Z kasutas 15.07.2015.a Puhja vanajõel

liikumiseks mootorpaati. Menetlusalune isik S.Z on selle asjaolu kogu

väärteomenetluse vältel õigeks võtnud ja seda tunnistanud ning selles osas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas.

Asjaolud, et S.Z kasutas 15.07.2015.a Tartumaal, Puhja vallas, Alam-Pedja

looduskaitsealal, Emajõe luha sihtkaitsevööndis Puhja vanajõel liikumiseks

sisepõlemismootoriga paati, on tõendatud järgmiste omavahel kooskõlas olevate tõenditega kogumis: sündmuskoha vaatluse protokolliga (lk 32-35), Maanteeametist liiklusregistrist väikelaeva reg märgiga XXXkohta väljastatud registriväljavõttega (lk

123-125), tunnistaja J.T-T29.09.2015.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel antud ütlustega (vt 29.09.2015.a kohtuistungi protokoll – lk 134-137, tunnistaja hoiatamise kohta allkirjaleht lk 130), menetlusaluse isiku S.Z 29.09.2015.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel antud ütlustega (vt 29.09.2015.a kohtuistungi protokoll – lk 134- 137).

- Sündmuskoha vaatluse protokolliga (lk 32-35; koostaja

keskkonnakaitseinspektor Olav Looga) on tõendatud, et 15.07.2015.a tuvastati Alam-Pedja looduskaitsealal, Tartumaal, Puhja vallas, Puhja vanajõel liikumas

kahe mehega mootorpaat registreerimisnumbriga XXX, mille asukoht fikseeriti GPS seadmega ning saadud asukohakoordinaatide järgi kanti paadi

asukoht kaardile punase punktina (lk 33 kaart ja sellel punane punkt paadi

asukoha tähistuseks). Sündmuskoha vaatlusel kasutati fotoaparaati ning tehti Puhja vanajõel liikunud paadist registreerimismärgiga nr XXX kaks fotot (lk 34-35) – üks kaugvaates (lk 34) ja teine lähivaates (lk 35).

- Maanteeametist liiklusregistrist väikelaeva registreerimismärgiga XXX kohta

väljastatud registriväljavõttega (lk 123-125) on tõendatud, et väikelaev

XXXon mootorpaat, ehitusaastaga 2013 ja selle mootorpaadi omanikuks on S.Z, isikukoodiga XXX, elukohaga XXXX(lk 124).

- Tunnistaja J.T-T 29.09.2015.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel antud

ütlustega (vt 29.09.2015.a kohtuistungi protokoll – lk 134-137, tunnistaja

hoiatamise kohta allkirjaleht lk 130) on tõendatud, et 15.07.2015.a

6

Keskkonnainspektsioonis keskkonna juhtivinspektorina töökohustusi täitnud J.T-Tviibis koos inspektor Olav Loogaga looduses Alam-Pedja looduskaitseala

kaitse-eeskirjast kinnipidamist kontrollimas, sealhulgas teostasid Emajõe

vanajõgedel kontrolli ning vanajõgedel paadiga liikumise kontrolli, kui tuvastasid Puhja vanajões liikumas mootorpaati, milles 2 meest, neist üks oli

S.Z, kes ka juhtis seda mootorpaati; selgitasid S.Z-ile, et

looduskaitsealal on Emajõe vanajõgedes mootorpaadiga liikumine keelatud; Olav Looga selgitas S.Z-ile, et alustab väärteomenetlust, kuna S.Z

on mootorpaadiga Emajõe vanajões liikudes rikkunud Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja; Olav Looga selgitas S.Z-ile tema õigusi

ja kohustusi ning kohapeal edastati S.Z-ile ka kutse menetleja juurde; sündmuskoha vaatluse lõppedes juhtis mootorpaadi sündmuskohalt ära samuti

S.Z; S.Z oli temaga sündmuskohal suheldes teadlik sellest, et

viibib kaitsealal, kuid kas S.Z oli teadlik ka sellest, et Emajõe

vanajõgedel on mootorpaadiga liikumine keelatud, ei oska öelda; Emajõelt

Puhja vanajõkke pöörates on üldine valge põhja peal Alam-Pedja

looduskaitseala märk ning S.Z-iga tuli sündmuskohal jutuks, et S.Z oli seda looduskaitseala tähistust märganud ja S.Z teadis, et asub

looduskaitsealal; Puhja vanajõele pääseb ainult vanajõe ühest otsast, teine

vanajõe ots ei ole läbitav; kaardil märgitud vanajõed ei pruugi olla

tegelikkuses läbitavad ja võivad olla kinni kasvanud, mistõttu on paljud vanajõgede suudmekohad lahti kaevatud, et kaladel oleks võimalik liikuda ja aerupaatidega seal liigelda; S.Z juhitud paadis aere ei olnud ja pole ka

varasemast töökogemusest teada, et nii suurt paati aerutataks (lk 135-136).

29.09.2015.a kohtuistungil tähistas tunnistaja J.T-T X-ga nii lk 33 asuvale

sündmuskoha vaatalusprotokolli juurde kuuluvale kaardiandmete väljatrükile

kui ka lk 100 asuvale Keskkonnaregistrist tehtud kaardiandmete väljatrükile Alam-Pedja looduskaitseala märgi asukoha Puhja vanajõe suudme alguses (lk 135 pöördel)

- Menetlusaluse isiku S.Z 29.09.2015.a kohtuistungil kohtulikul

uurimisel antud ütlustega (vt 29.09.2015.a kohtuistungi protokoll – lk 134-

137) on tõendatud, et S.Z viibis mootorpaadiga Puhja vanajõel ja tegeles seal kalapüügiga ning aerusid tal kaasas ei olnud; kui oleks teadnud, et

vanajões mootoriga paadi liikumine on keelatud, siis ei oleks seda kindlasti

teinud; lasi sellel päeval paadi vette Rekul, kus ei ole infot looduskaitseala

ning selle piiranguvöödi kaitseala alguse kohta; kindlat teadmist sellest, et viibib Alam-Pedja looduskaitsealal, ei olnud; enne seda planeeritud paadiretke proovis Maa-ameti kaardirakendusest saada infot piirangute kohta ja tutvuda

Alam-Pedja looduskaitseala kaardiga ja looduskaitseala piiridega, sealhulgas

viidetega Maa-ameti kodulehe kaudu, kuid infot ei saanud; looduskaitseala tähistav märk oli halvasti nähtav, asus roostiku sees ja oli maha kukkunud ning

selleni ei olnud paadiga võimalik sõita (lk 136 pöördel); talle kuuluv paat Rekul ei paikne, paadi transport on Tartust, kuna paadi hoiukohta Rekul ei ole; sõitis sellel päeval kogu aeg mööda peajõeks olevat Emajõge otse edasi, kui tegi pöörde paremale, peajõgi (Emajõgi) läks otse edasi (lk 136-136 pöördel).

Maanteeametist liiklusregistrist väikelaeva registreerimismärgiga XXX kohta väljastatud registriväljavõttega (lk 123-125) on tõendatud, et S.Z on väikelaeva

XXX omanik alates 19.11.2014.a, mil registreeriti omaniku vahetus. S.Z,

7 soovides enda mootorpaati 15.07.2015.a kasutada, oli kohustatud veenduma enne selle vette laskmist selles, et kohtades, kus ta soovib enda mootorpaati kasutada, tohib mootorpaadiga sõita, ning et see ei oleks neis kohtades keelatud tegevus. On üldteada

asjaolu, et Eesti Vabariigis kui ilusa loodusega maal on palju looduse kaitsmisega

seonduvaid piiranguid. S.Z oli ja on jätkuvalt ka praegu olemas palju

erinevaid võimalusi selleks, et veenduda, kas kohtades, kus ta soovis 15.07.2015.a

mootori jõul liikuvat väikelaeva registreerimismärgiga XXX kasutada, on üldse mootori jõul liikuvat paati lubatud kasutada. Üheks võimaluseks oli näiteks Google

otsingusse sisestada märksõnad „looduskaitsealad Eestis“ ning tulemuseks oleks

kuvatud palju erinevaid vasteid (vt selle kohta st vastuseks saadud esimese Google´

lehe väljatrükki lk 45), kuskohast oleks saanud hakata edasi konkreetse paadi

kasutamise piirkonnaga seonduva ala kohta andmeid leidma. Ka Maa-ameti

geoportaalist „Maainfo kaardirakendus“ alt oleks olnud võimalik looduskaitselise kaardirakenduse „Looduskaitse ja Natura 2000“ alt tuvastada, kas Puhja vanajõgi on looduskaitseliste piirangutega ala või see seda ei ole. Kohtul õnnestus 11.09.2015.a vähimagi raskuseta saada Puhja vanajõe kohta info Maa-ameti geoportaalist „Maainfo

kaardirakenduse“ kaardikihtide hulgast, tuvastamaks looduskaitselisest

kaardirakendusest „Looduskaitse ja Natura 2000“ alt teabe selle kohta, et Puhja

vanajõgi asub Alam-Pedja looduskaitsealal (vt selle kohta 11.09.2015.a väljatrükki

lk 46-47) – uuritavasse Puhja vanajõe kohta kuvas nimetatud kaardirakendus ise automaatselt info selle kohta, et Puhja vanajõgi asub Alam-Pedja looduskaitsealal (vt sellekohast väljatrükki lk 46-47). Ka Keskkonnaministeeriumi elektroonse veebilehe

alt oleks saanud rubriigist „E-TEENUSED“ alt leida muuhulgas viited järgmistele portaalidele: „Maa-ameti geoportaal“ ja „Eesti looduse infosüsteem (EELIS)“ (lk 48).

Klikkides „Eesti looduse infosüsteemile (EELIS)“, avaneb EELIS-e avaleht (lk 48, 49), milles on kajastatud muuhulgas viide märksõnadele: „Kaitstavad alad“ (lk 49). Klikkides EELIS-e alt märksõnadele „Kaitstavad alad“, saab hulgaliselt vasteid, nende hulgas ka „looduskaitseala“ (lk 50). EELIS-e infolehelt on võimalik saada muuhulgas ülevaade ka selle kohta, et Eestis on 01.01.2015.a seisuga looduskaitsealasid kokku

148 (lk 52). Sisestades EELIS-e infolehe otsingusse sõnad „Alam-Pedja looduskaitseala“, kuvatakse vasteks palju erinevaid tulemusi (lk 53), sealhulgas rida erinevaid dokumente ning nende hulgas Alam-Pedja looduskaitseala kohta järgmised

dokumendid: Vabariigi Valitsuse 17.02.1994.a määrus nr 61 Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine (lk 53, 54-56), 18.05.2007.a vastu võetud Alam-Pedja

looduskaitseala kaitse-eeskiri (lk 53, 57-64), Vabariigi Valitsuse 20.07.1995.a

korraldus nr 657-k Alam-Pedja looduskaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi määramise kohta (lk 53, 65). Ka on võimalik Keskkonnaministeeriumi e-teenuste alt EELIS-est otsingusse „Alam-Pedja loodukaitseala“ sisestades ning seejärel märksõnal

„Viited“ klikkides (lk 66) saada infot Alam-Pedja looduskaitseala kohta (lk 67-76),

sealhulgas ka EELIS-est Keskkonnaameti veebilehele jõudes, saamaks muuhulgas Alam-Pedja looduskaitseala kohta teada:

• kaitseala pindala on 34220ha (lk 68),

• kaitseala paikneb Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakondade piirialadel (lk 68),

• kaitsealal on 12 vooluveekogu kogupikkusega 141 km, neist pikimad on Pedja jõgi, Põltsamaa jõgi ja Emajõgi, ning lisaks neile on veel 74 vanajõge, vanajõe sängi ning oja (lk 69);

• kaitsealal on 9 piiranguvööndit, 25 sihtkaitsevööndit (lk 69);

• külastaja meelespea alt, et mootorpaadiga on lubatud sõita Emajõel, Elva (Ulila) ja Ilmatsalu jõel ning kaitseala valitseja kirjalikul nõusolekul Pede ja

8

Põltsamaa jõel; ülejäänud kaitseala territooriumile jäävatel veekogudel,

sealhulgas Emajõe vanajõgedel, on mootorpaadiga sõitmine keelatud aastaringselt (lk 70);

• infomaterjalidest märksõnadel „Alam-Pedja vete Natura liigid“ klikkides (lk

71) „Külastaja meelespea“ alt, et Emajõe vanajõgedel on mootorpaadiga sõitmine keelatud aastaringselt (lk 71, 73-74),

• infomaterjalidest märksõnadel „RMK kaart Alam-Pedja looduskaitseala“ klikkides (lk 71) külastaja meelespea alt, et mootorpaadiga on kaitseala

territooriumil sõitmine keelatud, välja arvatud Emajõel, Elva ja Ilmatsalu jõel (lk 71, 75-76); siit on võimalik näha ka Alam-Pedja looduskaitseala kaarti (lk 76). Keskkonnaameti veebilehelt on võimalik muuhulgas saada infot kaitsealal tegutsemise lubade kohta, sealhulgas sõidukiga liikumise lubade ning loataotluste näidiste kohta, kusjuures paadiga kaitsealal liikumiseks loa taotlemiseks tuleb taotlusel kajastada ka paadi mootori võimsus, sõitjate arv ning paadiga kavandatav liikumispiirkond (lk 77- 84).

Keskkonnaameti veebilehelt on võimalik saada loodushoiu ja keskkonnakasutuse alt muuhulgas infot selle kohta, et kaitseja hoiualad on kajastatud keskkonnaregistris, ning et igal kaitsealal on oma kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava ning kõik kaitseeeskirjad on valitsuse määrused ja saadaval Riigi Teatajas (lk 85-86).

Elektroonsest keskkonnaregistrist on võimalik saada muuhulgas infot selle kohta, et

Alam-Pedja looduskaitseala on looduskaitsealana kantud keskkonnaregistrisse, sealhulgas ka rahvusvahelise tähtsusega looduskaitsealana (lk 87-101). Sealhulgas on Keskkonnaregistrist võimalik saada kaardiandmete väljatrükk ka Puhja vanajõe kohta,

saades kaardilt Puhja vanajõe kohta teada, et tegemist on Alam-Pedja looduskaitsealale jääva jõega (vt kaardiandmete väljatrükke lk 100, 101). Sama info,

et Puhja vanajõgi jääb kaitstavate loodusobjektide alla, s.o Alam-Pedja

looduskaitsealale, ilmneb ka Maa-ameti geoportaalist „Maainfo kaardirakendus“ alt kaardikihi „Looduskaitse ja Natura 2000“ kaardiandmete väljatrükist (lk 102, 103).

Eelnevast nähtuvalt oli S.Z olemas igati reaalne võimalus, saada enne

15.07.2015.a mootorpaadiga sõitma minekut avalikult kõigile kättesaadavatest kanalitest infot selle kohta, et Suur-Emajõe vanajõgedel on mootorpaadiga liiklemine keelatud aastaringselt, ning et Puhja vanajõgi jääb Alam-Pedja looduskaitsealale. Neil asjaoludel oli S.Z-ile looduskaitseliste nõuete eiramine välditav, sealhulgas oli talle välditav ka mootorpaadiga Suur-Emajõe vanajõel, s.o Puhja vanajõel, liiklemine.

Kohtule ei ole veenev ja usutav, et igapäevaselt vandeadvokaadina enda nimelises

advokaadibüroos töötav S.Z ei saaks hakkama kõige lihtsamate otsingute

tegemisega, sealhulgas Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehtedelt

info kättesaamisega ning Maa-ameti geoportaalist looduskaitselise kaardipõhja kihi

üles leidmisega ja sealt mootorpaadiga planeeritud sõidupiirkonna kohta info hankimisega. Isegi kui uskuda menetlusaluse isiku S.Z väiteid selle kohta, et

tema ei saanud avalikult kättesaadavatest kanalitest info otsimisega ja leidmisega hakkama, ning et sealhulgas ei olevat ta saanud hakkama Alam-Pedja looduskaitseala

piiride tuvastamisega, oli tal alati olemas võimalus kontakteeruda talle kõige

kättesaadavamate vahenditega, näiteks telefoni või faksi teel või elektroonselt Keskkonnaministeeriumiga ning Keskkonnaametiga ja ka Keskkonnainspektsiooniga,

9 selgitamaks välja, kas tema 15.07.2015.a kavandatud mootorpaadi teekond jääb mõne

looduskaitseala piiridesse ning milliseid loodushoiust tulenevaid nõudeid tal tuleb Emajõe vanajõel sõites täita, sealhulgas selgitamaks välja, kas Emajõe vanajõgedel on mootorpaadiga sõitmine lubatud tegevus või on see keelatud.

Nii 29.07.2015.a kaebuses kui ka 29.09.2015.a kohtuistungil võttis menetlusalune isik S.Z õigeks asjaolu, et tutvus Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirjaga enne

15.07.2015.a mootorpaadi retke Puhja vanajõel (lk 1, lk 136 pöördel). Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja § 2 lõikes 2 on looduskaitseala piiride osas viidatud

sama kaitse-eeskirja lisas märgiga 4 kajastatule, sealhulgas on lisas märgiga 4

osundatud võimalusele, tutvuda Alam-Pedja looduskaitseala kaardiga

Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning

maainfosüsteemis. Neil asjaoludel oli S.Z-ile enne 15.07.2015.a igakülgselt Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja § 2 lõikes 2 sätestatust ja selles osundatud

lisas märgiga 4 kajastatust lähtudes teada võimalus, saada soovi ja vajaduse korral looduskaitselistes küsimustes, sealhulgas looduskaitseala kaarti käsitlevas osas, abi nii

Keskkonnaametist ja Keskkonnaministeeriumist kui ka keskkonnaregistrist ning

maainfosüsteemist. Eelkäsitletust tulenevalt pole kohtul kahtlust selles, et

õigusrikkumise toimepanemine oli S.Z-ile vajalikku hoolsuse üles näitamise korral välditav.

Karistusseadustiku (KarS) § 17 lõikes 3 sätestatu kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ning ka ettevaatamatust.

Isegi kui S.Z-ile jäi Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirjaga tutvudes tähelepanuta selle § 2 lõikes 2 sätestatu ning selles tehtud viide sama kaitse-eeskirja

lisas märgiga 4 kajastatule, sealhulgas lisas märgiga 4 osundatud võimalusele,

tutvuda Alam-Pedja looduskaitseala kaardiga Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis, ei välista KarS § 17 lõikes 3 sätestatu kohaselt seaduse mittetundmine ettevaatamatust.

Väärteona on KarS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja § 5 lõikes 1 sätestatu kohaselt on sellel

looduskaitsealal keelatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Emajõel Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndi ulatuses, Elva (Ulila) ja Ilmatsalu jõel ning kaitseala kirjalikul nõusolekul ka Pede ja Põltsamaa jõel.

S.Z jättis Alam-Pedja looduskaitsealal Puhja vanajõel mootorpaadiga sõites

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja § 5 lõikes 1 sätestatu täitmata ettevaatamatusest – hooletusest (KarS § 18 lg 3 tähenduses), kuid tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral oleks olnud talle looduskaitselise nõude eiramine välditav.

Looduskaitselise nõude eiramine oleks olnud S.Z-ile välditav ka sellisel juhul, kui ta oleks pööranud vajalikku tähelepanu Suur-Emajõelt Puhja vanajõele suundudes seal asunud looduskaitseala tähistusele. Looduskaitseseaduse § 23 lõikes 1 sätestatu

kohaselt tähistatakse kaitstav loodusobjekt, sealhulgas looduskaitseala, nii, et kaitstava loodusobjekti asukohast looduses oleks võimalik mõistlikul viisil aru saada.

10

Looduskaitseseaduse § 23 lõikes 2 sätestatu kohaselt korraldab kaitstava

loodusobjekti tähistamist kaitstava loodusobjekti valitseja. Vabariigi Valitsuse

20.07.1995.a korraldusega nr 657-k määrati Alam-Pedja looduskaitseala valitsejaks

Keskkonnaministeerium (lk 53, 65). Looduskaitseseaduse § 23 lõikes 3 sätestatu

alusel on keskkonnaministri 03.06.2004.a määrusega nr 65 kehtestatud kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised (jõustus 19.06.2004.a). Nimetatud korra § 3 kohaselt on kaitstava loodusobjekti tähiseks valgel põhjal rohelise tammelehe kujutis, tähtedega: LK, millele sama korra § 6 kohaselt kantakse kaitseala nimetus. Tunnistaja J.T-T29.09.2015.a kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et 15.07.2015.a oli Emajõelt Puhja vanajõkke pöörates valgel põhjal Alam-Pedja looduskaitseala märk,

millest oli sündmuskohal S.Z-iga kohtudes ka juttu. Tunnistaja J.T-T ütluste kohaselt oli S.Z-iga sündmuskohal jutuks, et S.Z oli seda looduskaitseala tähistust märganud ja S.Z teadis, et asub looduskaitsealal. Kohtul ei ole nendes

tunnistaja J.T-T ütluste tõele vastavuses alust kahelda, sest ka menetlusaluse isiku

S.Z 29.09.2015.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt oli ta 15.07.2015.a

ühte märki märganud, mis oli halvasti nähtav ja asus roostiku sees ning oli maha kukkunud ja selleni ei olnud paadiga võimalik sõita (lk 136 pöördel). S.Z, olles

enne 15.07.2015.a paadiretke tutvunud Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirjaga,

oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et

tegemist võib olla looduskaitseala tähistava märgiga ning kahtluste korral võtma

ühendust (näiteks telefoni teel) looduskaitseliste asutustega – näiteks Keskkonnaministeeriumiga, Keskkonnaametiga või ka Keskkonnainspektsiooniga, et

välja selgitada, kas ta tohib mootori jõul liikuva paadiga pöörata Suur-Emajõelt paremale jäävale Puhja vanajõele. Kuna S.Z oli enne 15.07.2015.a paadiretke

tekkinud kahtlus, et kavandatav paadiretke teekond võib jääda Alam-Pedja looduskaitsealale, siis Emajõelt paremale Puhja vanajõele pöörates, oli talle võimalik õigusrikkumise toimepanemine välditav – kahtluse korral oli võimalik jätta märgiga tähistatud alale paremale pööramata ning vanajõele mitte sõita, kui tal ei olnud soovi

asjaolusid looduskaitseliste ametiasutuste kaudu ja abil täpsustada, ning saada sealt

teada, mis on Suur-Emajõe vanajõgedel keelatud ning mis lubatud käitumine seal paadiga liikudes.

Kuna nii tunnistaja J.T-T kui ka menetlusaluse isiku S.Z 29.09.2015.a

kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ei olnud võimalik Suur-Emajõelt Puhja vanajõkke sattuda nii-öelda kogemata ja juhuslikult, vaid vanajõele pääsemiseks tuli peajõelt ehk siis Suur-Emajõelt teha pööre paremale, siis on välistatud võimalus, et

S.Z oleks sattunud Puhja vanajõele juhuslikult, ise seda märkamata ja soovimata. Tunnistaja J.T-T ütlustest nähtuvalt pääseb Suur-Emajõelt Puhja vanajõele

ainult vanajõe ühest otsast, kuna teine vanajõe ots ei ole läbitav. Tunnistaja J.T-T

ütlustest nähtuvalt oli 15.07.2015.a Suur-Emajõelt Puhja vanajõkke sissesõitmine

oluliselt raskendatud, kuna vanajõe suudmesse oli paar puutüve ette langenud ning

suudmealalt vanajõkke pääsemiseks tuli paadiga sõita väga ettevaatlikult. Neil

eelkajastatud asjaoludel ei ole kohtul alust kahelda selles, et 15.07.2015.a oli S.Z võimalik selgelt aru saada sellest, kus kulgeb peajõgi, s.o Suur-Emajõgi, ning kuskohast algab vanajõgi.

S.Z oli 15.07.2015.a võimalik piirduda ainult Suur-Emajõel mootorpaadiga

sõitmisega ning jätta Suur-Emajõelt paremale Puhja vanajõele mootorpaadiga pööramata, millega oleks olnud õigusrikkumise toimepanemine ka välditav.

11

Väärteoasjas puuduvad S.Z käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

S.Z käitumise õigusvastasust ei välista ka tema kaebuse punktis 2 esitatud

väited selle kohta, et Emajõe ja Puhja vanajõe suudmealas puudus Puhja vanajõe

alguses laevatatavatel sisevetel liiklemise korras kajastatud keelav propellerit kaldjoonega läbikriipsutav märk . Kohus on seisukohal et kuna Puhja vanajõgi ei kuulu laevatatavate sisevete hulka,

siis ei kuulu Puhja vanajõel kohaldamisele ka meresõiduohutuse seadus ning selle

§ 45 lõike 2 alusel vastu võetud laevatatavatel sisevetel liiklemise kord selles osundatud keelumärgiga .

Laevatatavate sisevete loetelu on kajastatud mehesõiduohutuse seaduse § 2 punktis

11, mille kohaselt on laevatatavad siseveed – Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudtee sillani, Nasva jõgi suudmest kuni

58°13,9'N laiuskraadini, Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sillani, Tuudi jõgi

suudmest kuni Kirikuküla sillani, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59°27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59°26,059'N laiuskraadini. Puhja vanajõge eelkajastatud laevatatavate sisevete loetelus ei ole.

Neil asjaoludel ei ole Alam-Pedja looduskaitseala valitsejale etteheidetav

menetlusaluse isiku S.Z kaebuse punktis 2 kajastatu selle kohta, et

15.07.2015.a puudus Puhja vanajõe alguses propelleri kujutist läbikriipsutav

laevatatavatel sisevetel liiklemise korras kajastatud keelumärk . Kuna Puhja vanajõgi laevatatavate sisevete hulka ei kuulu, siis ei

kuulu seal kohaldamisele ka laevatatavatel sisevetel liiklemise korras kajastatud keelav märk .

S.Z käitumise õigusvastasust ei välista ka tema kaebuse punktis 4 esitatud

väited selle kohta, et käesolevalt menetletavas väärteoasjas on juba olemas kohtupraktika, mille kohaselt tuleb kaitseala märgistuse puudumisel menetlus V™S

§ 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna märgistuse puudumisel ei saa menetlusalusele isikule hooletust ette heita. Kaebuses on siinkohal viidatud kaebuse lisadeks olevatele kohtulahenditele - Harju Maakohtu 17.03.2014.a kohtuotsusele väärteoasjas nr 4-13-

6729 (lk 5-11) ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.06.2014.a määrusele, millega jäeti Keskkonnainspektsiooni kassatsioon menetlusse võtmata (lk 12).

Kohus on seisukohal, et kuna menetlusaluse isiku kaebuses viidatud ja kaebusele

lisatud kohtulahendites on käsitletud käesolevast asjast oluliselt erinevaid ning

teiselaadilisi asjaolusid ning need asjaolud ei haaku käesolevalt menetletava väärteoasjaga ning ei ole käesolevasse väärteoasja üle kantavad, siis ei ole kaebuse

esitaja viited kohtupraktikale käesolevas asjas asjakohased ja teisest kohtuasjast

faktiline ning õiguslik olukord ei ole käesolevasse väärteoasja üks-üheselt ka selle

kõige üldisemates joontes üle kantav ning käesolevas väärteoasjas kasutatav.

Kaebuses viidatud kohtulahendites on vaatluse all olnud hoopiski maismaal

mootorsaaniga liikumine Otepää looduspargis, s.o kohas, mis ei jää Alam-Pedja

looduskaitsealale ning ei seondu Emajõe vanajõgedel mootorpaadiga sõitmise keeluga.

12

Looduskaitseseaduse § 71 lõikes 1 sätestatu kohaselt on kaitstava loodusobjekti

kasutamisvõi kaitsenõuete rikkumise eest füüsilisele isikule karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

S.Z jättis 15.07.2015.a Puhja vanajõel mootorpaadiga sõites täitmata Alam- Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja § 5 lõikes 1 sätestatud nõude, mille kohaselt on

sellel looduskaitsealal keelatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud

Emajõel Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndi ulatuses, Elva (Ulila) ja Ilmatsalu jõel ning kaitseala kirjalikul nõusolekul ka Pede ja Põltsamaa jõel.

S.Z käitumine on kvalifitseeritav väärteona looduskaitseseaduse § 71 lg 1 järgi.

Karistusseadustiku (KarS) § 47 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib väärteo eest kohaldada

rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

V™S § 132 punktis 2 on sätestatud kaebemenetluses maakohtule keeld menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks.

Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lähtudes S.Z süü ulatusest – juhtis mootorpaati Puhja vanajõel, kus oli mootori

jõul liikuva paadi kasutamine keelatud, hooletusest, ning puuduvad ka karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, ei ole kohtul põhjendatud alust S.Z-ile

kohtuvälise menetleja 20.07.2015.a kiirmenetluse otsusega karistuseks mõistetud 25 trahviühiku rahatrahvi, s.o 100 euro, vähendamiseks, kuna karistus on juba niigi

miinimumilähedane. Sellise väikse karistuse veelgi vähendamiseks kohtul

põhjendatud alust ei ole. Õiguskorra kaitsmise huvides ning ka erining üldpreventiivsetel kaalutlustel ei kuulu S.Z-ile karistuseks mõistetud rahatrahv vähendamisele. Kuna S.Z kehtivaid karistusi ei ole (vt lk 112 karistusregistri

teatist), on eeldatav, et käesolevas väärteoasjas talle karistuseks mõistetud

25 trahviühikut rahatrahvi, ehk 100 eurot, on piisav ja küllaldane rahasumma, mõjutamaks teda edasiselt õiguskuulekalt käituma ning hoidumaks uute analoogsete rikkumiste toimepanemisest.

Kiirmenetluses võib V™S § 55 lõike 2 punktis 1 sätestatu kohaselt mõista füüsilisele

isikule karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. S.Z-ile karistuseks

mõistetud 25 trahviühikut jääb V™S § 55 lg 2 punktis 1 sätestatud piirmäära, s.o kuni 200 trahviühiku raamidesse, mistõttu karistuse vähendamiseks alust ei ole.

Kiirmenetluse kohaldamiseks olid käesolevas väärteoasjas kohtuvälises menetluses

täidetud ka kõik ülejäänud nõuded, mistõttu kohtul põhjendatud alust 20.07.2015.a kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ei ole. Kohtuvälises menetluses puudusid V™S

§ 55 lõikes 3 sätestatud kiirmenetlust välistavad asjaolud ning kohus ei tuvastanud

neid asjaolusid ka kohtumenetluses. Kiirmenetluse kohaldamiseks ja 20.07.2015.a kiirmenetluse otsuse tegemiseks olid täidetud ka kõik V™S § 55 lõikes 1 sätestatud

13

tingimused, sealhulgas olid väärteo toimepanemise asjaolud selged. Tehtud oli

sündmuskoha vaatlus ja selle kohta koostatud seda kajastav sündmuskoha vaatluse protokoll, üle oli kuulatud tunnistaja J.T-Tning menetlusalune isik andis oma ütlused (lk 30). Kohtuvälises menetluses kinnitas menetlusalune isik S.Z enda ütlustes, et sõitis 15.07.2015.a talle kuuluva mootorpaadiga reg nr XXX, veeskas paadi Puhja

vallas Reku sildumisalal, sõitis paadiga 4-5 kilomeetrit ja pööras paremal asuvasse

vanajõkke, kus alustas harrastuspüüki. Asjaolu, et S.Z tema 20.07.2015.a ütlustest nähtuvalt väidetavalt ei olnud teadlik sellest, et mootori jõul paadiga sellel

vanajõel liikuda ei tohi, ei muuda käesolevat väärteoasja oma olemuselt ebaselgete

asjaoludega asjaks. Kiirmenetluse kohaldamise eelduseks ja nõudeks ei ole, et

väärtegu oleks toime pandud tahtlikult. Kiirmenetluse kohaldamise eelduseks ja

nõudeks ei ole ka see, et menetlusalune isik tunnistaks ennast õigusrikkumise

toimepanemises süüdi. Kohtul ei ole alust arvata, et S.Z 20.07.2015.a antud nõusolek kiirmenetluse kohaldamiseks ei vastanud tema tõelisele ja tegelikule tahtele.

Väärteoasjas ei ole andmeid selle kohta, et väärteoasjas oleks kiirmenetlust

kohaldatud põhjendamatult, s.o kiirmenetluse kohaldamiseks sätestatud nõudeid

eirates. Senini ei ole ka menetlusalune isik ise kordagi seadnud kahtluse alla

kiirmenetluse kohaldamise õiguspärasust. Neil asjaoludel, kuna menetlusalune isik S.Z on kõrgete õigusalaste teadmistega isik (igapäevaselt teeb tööd XXXX), ei

ole kohtul vähimatki põhjust arvata, et kohtuvälises menetluses oleks kiirmenetlust

kohaldatud põhjendamatult ning kiirmenetluse kohaldamise nõudeid eirates.

Menetluslikel kaalutlustel kohtuvälise menetleja 20.07.2015.a kiirmenetluse otsuse tühistamiseks alust ei ole.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/