3-15-2581/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2581 Haldusasi

I.K.i kaebus tunnistada õigusvastaseks olukord, kus alates 2012 kuni 01.05.2015 ei olnud riigivastutuse seaduse alusel võimalik nõuda kahju hüvitamist

RESOLUTSIOON 1. Tagastada I.K.i kaebus.

2. Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 12.10.2015 I.K.i kaebus. Kaebusega palutakse tuvastada olukorra, kus alates 2012 kuni 01.05.2015 ei olnud riigivastutuse seaduse alusel võimalik nõuda kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist, õigusvastasus. Kaebaja märgib, et on esitanud 2014. ja 2015. aastal halduskohtule kaebusi (asjad nr 3-14- 50085, 3-14-50510, 3-14-51254) kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid need on tagastatud eeskätt halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Eestis puudus kriminaalmenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kord ja regulatsioon, mis loodi alles 01.05.2015 süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusega (SKHS). Enne riigivastutuse seadus seda ei reguleerinud ning olukord, kus kaebaja ei saanud kahju hüvitamist taotleda, oli põhiseadusvastane. 2. Kaebuse esitaja taotleb ka riigi õigusabi. Kaebaja on küll riigi õigusabi taotluse blanketil märkinud, et soovib seda esindamiseks haldusmenetluses, kuid arvestades, et taotlus on lisatud halduskohtule esitatud kaebusele, mõistab kohus seda taotlusena riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses.

2 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Subjektiivse õiguskaitse põhimõttest tulenevalt on halduskohtusse pöördumine õigustatud isiku õiguste rikkumise korral. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus võib esitatud kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (HKMS § 121 lg 2 p 1). 4. Kaebaja palub praegusel juhul tunnistada õigusvastaseks ajavahemikus 2012 kuni 01.05.2015 regulatsiooni puudumine kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja väitel takistas sellise regulatsiooni puudumine tal kahju hüvitamise nõuetega kohtusse pöördumist. Kohus märgib, et halduskohus saab jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (HKMS § 158 lg 4). Kohus saab seda aga teha konkreetse kaebuse alusel kohtuasja lahendades. Halduskohtu pädevuses ei ole pelgalt õigusliku regulatsiooni puudumise põhiseadusvastaseks tunnistamine, kui kaebaja ei taotle seda konkreetse kohtuasja lahendamise raames. Praeguses asjas ei ole kaebaja esitanud kaebust, millega ta nõuaks kahju hüvitamist kriminaalmenetluse toimingutega ega ole esitanud ka ühtegi muud nõuet vastavalt HKMS § 37 lg-le 2. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus põhiseadusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks, mis ei seondu tema subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu esitatud kaebusega. Abstraktset normikontrolli regulatsiooni puudumise põhiseadusvastasuse tõttu ei saaks kaebaja ka taotleda Riigikohtult põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, kuna kaebaja ei kuulu põhiseaduslikkus järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg-s 2 nimetatud subjektide hulka, kes võiksid sellise taotluse esitada. 5. Kaebaja viitab kaebuses kolmele kohtuasjale (haldusasjad nr 3-14-50085, nr 3-14-50510, nr 51254), milles ta väidetavalt on kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist taotlenud, kuid kohus on kaebused tagastanud, mistõttu tal pole olnud võimalust kohtule hüvitamisnõudeid esitada. Nimetatud haldusasjades on kaebaja esitanud sisult ja sõnastuselt väga sarnased kaebused, milles ta on vaidlustanud Pärnu Maakohtus menetletud kriminaalasjas kohtu tegevust tõendite kogumisel ja hindamisel ning taotles kiirabikaardi ja vaatlusprotokolli õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohus on tagastanud need kaebused halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ning haldusasjas nr 3-14-51254 ka kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Tegemist ei ole olnud kahju hüvitamise kaebustega. Määrused haldusasjades on jõustunud edasi kaebamata. Tallinna Halduskohus on 17. juuni 2015. a määruses haldusasjas nr 3-15-1526 (p 3.2) kaebajale selgitanud, et kuna süüteomenetlus asjas nr 1-12-9573 lõppes kohtuinfosüsteemist nähtuvalt Riigikohtu 27.11.2013 määrusega ehk enne SKHS jõustumist, tuleneb SKHS § 23 lg-test 3 ja 4, et I.K.il tuleb kahju hüvitamiseks esitada taotlus prokuratuurile ning seda halduskohtumenetluse seadustikus hüvitamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul SKHS-i jõustumisest arvates. Halduskohus lahendab kahju hüvitamise kaebuse SKHS-is sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud (SKHS § 23 lg 5).

3 6. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 7. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub kaebajal ka vajadus riigi õigusabi järele selles menetluses, mistõttu tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlus jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe