3-15-2300/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2300 Määruse kuupäev 14. oktoober 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Prügimees OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Tartus (3)“ (viitenumber 162468) hankedokumentidele. Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – Prügimees OÜ, Kaebaja esindaja – vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja (hankija) – Tartu linn Resolutsioon 1. Võtta vastu kaebusest loobumine ning lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-15-2300. 2. Tühistada kohtuistungi toimumise aeg. 3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv osaliselt, s.o summas 1066,67 € (tuhat kuuskümmend kuus eurot ja kuuskümmend seitse senti) OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co arveldusarvele nr EE072200221013864232 AS-is Swedbank. 4. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 278 lg 1).

Asjaolud ja menetluskäik

1. Prügimees OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Tartus (3)“ (viitenumber 162468) hankedokumentidele järgnevate nõuetega: 1) tühistamisnõue hanketeate punkti III.2.2) alapunktile 3 osas, milles pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta (2012-2014) netokäive peab olema vähemalt 2 500 000 eurot igal aastal; 2) tühistamisnõue hanketeate punkti III.2.3) alapunktidele 3 ja 4 osas, milles pakkuja peab olema osutanud ajavahemikus 01.01.2012-31.12.2014 vähemalt kahes 10 000 elanikuga veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust; 3) tühistamisnõue hankedokumentide punktidele 6.2, 8.3, 8.3.3 ja 8.4.1 ning hankedokumentide lisa 1 punktidele 3.5.14 ja 7.3 (menetlusse võtmise määruses ekslikult märgitud 7.2) osas, milles korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmeid tuleb käidelda Aardlapalu Jäätmekäitluskeskuses; 4) kohustamisnõue, et Tartu linn viiks nimetatud hanketeate, hankedokumentide ja hankedokumentide lisa punktid vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega; 5) tühistamisnõue VAKO 04.09.2015. a otsusele nr 117-15/162468 osas, milles OÜ Prügimees vaidlustus jäeti rahuldamata, s.o otsuse p-d 5-7 ja 9-11 ning otsuse resolutsioon vastavas osas.

2 2. Tartu Halduskohus võttis 15.09.2015.a. kaebuse menetlusse. 30.09.2015. a lõpetas Tartu Halduskohus määrusega menetluse osaliselt, s.o osas, milles vaidlustati hanketeate punkti III.2.2) alapunkti 3 ning hanketeate punkti III.2.3) alapunkte 3 ja 4, HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

3. Prügimees OÜ esitas 12.10.2015 Tartu Halduskohtule avalduse kaebusest loobumiseks ja palus lõpetada menetlus allesjäänud nõute osas. Ühtlasi esitas kaebaja taotlused mõista Tartu linnalt OÜ Prügimees kasuks välja 2/3 viimase poolt kantud menetluskuludest summas 1803 eurot ja 40 senti HKMS § 108 lg 6 järgi ning tagastada kaebuselt makstud pool riigilõivu summas 640 eurot HKMS § 104 lg 6 p 2 järgi.

4. Tartu linn esitas 13.10.2015 seisukoha, milles nõustus menetluse lõpetamisega ning palus jätta menetluskulud täies ulatuses Prügimees OÜ kanda. Vastustaja hinnangul ei ole HKMS § 108 lg 6 mõte sundida vastustajat pidama pikaajalist kohtuvaidlust vaid selleks, et vastustaja vabaneks vastaspoole menetluskuludest olukorras, kus vastustaja ei ole õigusvastaselt käitunud. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on mõista vastustajalt välja kulud juhul, kui vastustaja mõistab peale kaebuse esitamist, et tema halduspraktika on õigusvastane ning muudab seetõttu vaidlustatud haldusakti. Antud juhul sellist olukorda aga ei ole tekkinud, kuna vastustaja ei ole kaebust õigeks võtnud. Vastustaja hinnangul olid kaebuse eduväljavaated minimaalsed. Vastustaja on muutnud kvalifitseerimistingimusi omal initsiatiivil lähtudes ülekaalukast avalikust huvist hanke jätkumise vastu (seoses olmejäätmete liigiti kogumise kohustusega ja ohuga, et Keskkonnainvesteeringute Keskus nõuab tagasi toetuse kompostimisseadmete omandamise osas) ning olenemata põhjustest, mida kaebaja on kaebuses välja toonud. Vastustajale oli teada, et kaebus on esitatud vaid selleks, et vaidlustatud hange veniks säilitamaks hetkel olemasolev olukord hanke objektide osas. Nimetatut kinnitab veelgi tugevamalt fakt, et peale esialgse õiguskaitse tühistamist ei esitanud kaebaja pakkumusi üheski vaidlustatud hanke osas. Hanke võitis kõigis kolmes osas kaebajaga seotud Eesti Keskkonnateenused AS.

Kohtu seisukoht

5. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi. HKMS § 155 lg 4 kohaselt kohus võtab vastu kaebusest loobumise ja kinnitab kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Mõlemad menetlusosalised on nõustunud menetluse lõpetamisega ning kohtu hinnangul ei riku kaebusest loobumine vastustaja ega kolmandate isikute õigusi. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus vastu kaebusest loobumise ning lõpetab menetluse käesolevas haldusasjas HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 esimese lause alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

6. Kuna kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse, tühistab kohus ühtlasi 15.09.2015. a määrusega määratud kohtuistungi aja HKMS § 128 lg 1 alusel.

7. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 1295 eurot, s.o 1280 eurot kaebuselt ja 15 eurot esialgse õiguskaitse määruselt.

HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p-de 2 või 4 alusel. HKMS § 104 lg 6 p 2 kohaselt, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest.

3 8. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kuna vastava avalduse on kohus sisuliselt läbi vaadanud.

9. Kohus arvestab, et kaebaja on esitanud kolm tühistamisnõuet ning tühistamisnõuetega seotud kohustamisnõude ja VAKO otsuse tühistamise nõude. Sisu osas saab kaebuse nõuded jagada vastavalt eesmärgile kolmeks, arvestades et kaebaja vaidlustas järgnevat: 1) hanketeate punkti III.2.2) alapunkti 3; 2) hanketeate punkti III.2.3) alapunkte 3 ja 4; 3) hankedokumentide punkte 6.2, 8.3, 8.3.3 ja 8.4.1 ning hankedokumentide lisa 1 punkte 3.5.14 ja 7.3;

Kohus lõpetas 30.09.2015. a määrusega menetluse esimese ja teise vaidluse aluse osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kolmandas osas, milles vaidlustati hankedokumentide punkte 6.2, 8.3, 8.3.3 ja 8.4.1 ning hankedokumentide lisa 1 punkte 3.5.14 ja 7.3, lõpetab kohus käesoleva määrusega menetluse, kuna kaebaja loobus kaebusest. Seega loeb kohus, et menetlus on lõpetatud HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel 2/3 osas ning kaebaja on loobunud kaebusest 1/3 osas.

Kaebuselt tasutud riigilõivust tuleb kaebajale tagastada 2/3 riigilõivust HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel, kuna 2/3 osas on menetlus lõpetatud HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Ülejäänud 1/3 kaebuselt tasutud riigilõivust tuleb kaebajale tagastada pool vastavalt HKMS § 104 lg 6 p-le 2. Seega kuulub kokku tagastamisele 5/6 kaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 1066,67 eurot.

10. Kaebaja soovib 2/3 menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust.

HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 7 kannab menetluskulud kaebaja, kes loobub kaebusest.

Vaidlust ei ole selles, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda selle 1/3 osas, milles kaebaja loobus kaebusest. Menetlusosalised on erinevatel seisukohtadel selles, kes peaks kandma menetluskulud 2/3 osas, milles kohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

11. Kohus leiab, et kuigi hankedokumentide muutmise ajendiks sai olla käesolevas haldusasjas esitatud kaebus ja HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt peaks menetluskulud 2/3 osas jääma vastustaja kanda, oleks see antud juhul äärmiselt ebaõiglane.

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 11 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Vastustaja on hinnanud käesolevas asjas kaebuse esitamise põhjuseks hankemenetluse venitamise soovi seoses sellega, et kaebajaga seotud ettevõte (AS Eesti Keskkonnateenused, kes on kaebaja omanikfirma 40% ulatuses) saaks jätkata Tartu 2. ja 4. veopiirkonnas prügiveoteenuse osutamist ja Aardlapalu jäätmekäitluskoha haldamist (kd II, tl 9 ja 9 pöördel). Vastustaja kinnitas 13.10.2015. a seisukohas, et kaebaja ei esitanud pakkumusi üheski vaidlustatud hanke osas ning hanke võitis kõigis kolmes osas kaebajaga seotud Eesti Keskkonnateenused AS.

Eeltoodust nähtub, et kaebus ei olnud esitatud kaebaja õiguste kaitseks ning vaatamata asjaolule, et vastustaja muutis hanke tingimusi kaebajale soodsamas suunas eesmärgiga kaitsta

4 avalikku huvi ja tagada hankemenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, ei pidanud kaebaja vajalikuks esitada vaidlusaluses hankemenetluses ühtegi pakkumust. Kohtu hinnangul oleks antud juhul kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, kuna vastustaja on teinud kõik selleks, et kaebaja saaks kasutada õigust esitada pakkumused vaidlusaluses hankemenetluses. Kohus leiab, et põhjendamatu hankedokumentide vaidlustamine ilma reaalse pakkumuse esitamise soovita viitab kaebaja pahatahtlikkusele ning menetlusõiguste kuritarvitamisele HKMS § 108 lg 9 mõistes. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik