4-15-4500/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2015.a, Võru kohtumaja Asenduskaristuse number 4-15-4500 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merle Vaaks Avalduse esitaja/sissenõudja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliamet) Täitemenetluse läbiviija Maksuja Tolliamet Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine

Kohtuistungi aeg ja osalenud isikud Süüdlane: J.S (isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 69, § 72; ™S § 201 lg 1 ning V™S § 207 1, § 211, kohus määras: 1. Rahuldada Maksuja Tolliameti avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada J.S-ile Maksuja Tolliameti 16.10.2014. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930014001494 määratud rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot arestiga 20 (kakskümmend) ööpäeva ning arest asendada 20 (kahekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. 3. Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb J.S ühendust võtta Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlusteenistuse ennetusja menetlustalituse vanemspetsialisti

Anžela Murumägiga, tel: 7308786, 57705922; aadressil: Riia 132, Tartu; anzela.murumagi@politsei.ee .

4. Selgitada J.S-ile , et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ja teadmiseks Maksuja Tolliametile. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud ja menetluse käik Maksuja Tolliamet esitas 09.06.2015. a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele J.S-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu, edaspidi

maksuhaldur või MTA) otsustada väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 16.10.2014 trahviotsusega nr 930014001494/6 (lisa 1) J.S-ile (ik

xxx; edaspidi võlgnik) määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule V™S § 70 lg-st 4 tulenevalt loetud kättetoimetatuks (lisa 2). Seisuga 09.06.2015 on

võlgnikul trahviotsus summas 800,00 eurot jätkuvalt tasumata. Lisaks on võlgnikul tasumata

maksuvõlg summas 15 053,32 eurot. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu:

võlgnikule kuuluvad sõidukid Toyota Avensis (registreerimismärgiga xxxxxx, mille ehitusaastaks 2000) ja Toyota Corolla Verso (registreerimismärgiga xxxxxx, mille ehitusaastaks 2003). Ühel sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Sõidukitele on seatud käsutamise keelumärked teiste sissenõudjate kasuks. Võlgnikule kuulub kinnisasi (registrisosa nr xxxxx) aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud kinnistule ei saa sissenõuet pöörata, kuna kinnistut koormavad suured hüpoteegid. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 19.08.2013, kuid arestimise tulemusena laekumisi, sh rahatrahvi nõude katteks, toimunud ei ole. Maksukohustuslaste registri andmetel võlgnik 09.06.2015 seisuga ametlikult ei

tööta. Võlgnik saab Sotsiaalkindlustusametist igakuist pensioni summas 374,90 eurot. Maksukorralduse seaduse § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summas võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldur võttis võlgnikuga ühendust ning võlgnik andis teada, et tal puudub töökoht ja ei ole raha võlgnevuse tasumiseks. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil

J.S kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et oli teadlik trahvi

määramisest. Rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha.

Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Maksukorralduse seaduse § 128 lg 4 kohaselt võib maksuhaldur sisse nõuda otsusega, mille täitmisele pööraja on väärteomenetluse seadustiku § 202 lõike 1 kohaselt Maksuja Tolliamet, määratud rahatrahvid ning muud nimetatud otsusest tulenevad menetluskulud. Maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 kohaselt, kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud

maksuhalduri haldusaktis või käesoleva seaduse § 128 lõike 4 punktis 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul

3

üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. Vastavalt KarS § 69 lg-le 1 vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida

ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. J.S ei ole rahatrahvi tasunud määratud tähtajaks ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole

pikendatud. Kohtule ei ole teada rahatrahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Maksu-ja

Tolliameti maksuhalduri kinnitusel ei ole J.S ka vara, millele sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud J.S-ile määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega,

et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. J.S-ile on karistuseks määratud rahatrahv Maksukorralduse seaduse § 154 lg 1 alusel 200 trahviühikut, so 800,00 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 20 päeva aresti Asendades aresti J.S-i nõusolekul .

üldkasuliku tööga, määrab kohus, et J.S tuleb teha 4 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 20 tundi üldkasulikku tööd.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö

tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt V™S § 207 1 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud

kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS §-st 72; V™S §-st 211.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik