3-13-1397/92 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.10.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1397

Haldusasi

JK ja MTÜ Ninase Küla Selts kaebused Mustjala Val-

lavolikogu 24.05.2013 otsuse nr 8 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – JK ja MTÜ Ninase Küla Selts, volitatud

esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja advokaat

Kadri Lember

Vastustaja – Mustjala vald, volitatud esindajad van-

deadvokaadid Taimar Ehrlich ja Asko Pohla

Kolmas isik – AS Tallinna Sadam, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Taimar Ehrlich ja Asko Pohla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.05.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

JK ja MTÜ Ninase Küla Selts apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta JK ja MTÜ Ninase Küla Selts apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 29.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1397 muutmata.

2. Mõista kaebajatelt AS Tallinna Sadam kasuks menetluskuludena välja 1104 (tuhat

ükssada neli) eurot võrdsetes osades selliselt, et JK peab hüvitama 552 eurot ja MTÜ

Ninase Küla Selts 552 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.11.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

3-13-1397

2(14)

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mustjala Vallavolikogu 24.05.2013 otsusega nr 8 kehtestati Mustjala vallas Ninase külas

asuva Saaremaa sadama detailplaneering.

1) Planeeringuga kavandatakse lisaks seni Saaremaa sadamas lubatud tegevustele (peaasjali-

kult reisijate vedu) ka sega- ja puistekauba (nt veerem, freesasfalt, ümarpalk, hakkepuit, töö-

deldud puit, puidupelletid, muu metsamaterjal, kala, talvel teedel kasutatav sool, toiduained,

mööbel jms) käitlemist ja ladustamist 100 000 kuni 300 000 tonni aastas ning 1 kuni 2 kauba-

laeva külastust nädalas. Planeeringuga muudetakse Mustjala Vallavolikogu 23.01.2004 otsu-

sega nr 7 kehtestatud Ninase poolsaare üldplaneeringu (Mustjala valla osa-üldplaneering) osa,

mis puudutab kaupade käitlemist sadamas. Kuna Saaremaa sadama kai asub Küdema lahe

hoiualal (Natura 2000 võrgustiku alal) ja sadama territoorium piirneb hoiualaga, viidi enne

planeeringu kehtestamist läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Hindamise

aruande kiitis Keskkonnaamet 20.02.2013 heaks ning nägi ette seiremeetmed. Saare Maavalit-

sus kiitis planeeringu heaks 30.04.2013 kirjaga.

2) Sadama senine tegevus ainult reisisadamana ei ole võimaldanud ära kasutada sadama kogu

võimalikku ressurssi (iseäranis kaisid) ega ole andnud kohalikule majandusele soovitud efekti.

Sadama funktsioonide laiendamine ei muuda sadama-ala suurust ega veerajatisi, vaid võimal-

dab sadamat külastada ka mitteohtlike veostega kaubalaevadel ja sadama alal käidelda kaupa.

Senise, Mustjala Vallavolikogu 28.01.2004 otsusega nr 8 kehtestatud detailplaneeringu alusel

on lubatud planeeritavast alast täis ehitada 70%, kehtestatava planeeringuga lubatakse täis

ehitada 85% alast, muu hulgas planeeritakse kaupadele lisaväärtust andva tööstuse (laohoone-

te, saeveski, puidupelletitehase, bioenergiajaama jms) rajamist ca 6 ha suurusele alale.

3) Mustjala valla arengukava kohaselt on Mustjala valla arengu eelduseks muu hulgas Saa-

remaa sadam ja puutumatu loodus. Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtt ei vä-

henda oluliselt puutumata looduse osakaalu ning järelikult ei mõjuta negatiivselt valla arengu

eeldusi. KSH aruandes leiti, et sadama kasutusotstarbe muutmisega ei kaasne keskkonnale

olulisi mõjusid ning tagatud on Küdema hoiuala terviklikkus ning kaitse-eesmärkide täitmine.

Metsamaterjali veo ümbersuunamine Kuressaare lähiümbrusest parandab liiklusturvalisust,

lühendab maismaatransporti ja vähendab koormust praamiliiklusel Virtsu ja Kuivastu vahel

ning säästab seega keskkonda õhureostuse ja energiakulu arvelt. KSH aruandes leiti, et ole-

masoleva kai ja sadama intensiivsem kasutamine on keskkonnasäästlik, võimaldades aasta-

ringseid kaubavedusid uut kaid ja infrastruktuuri Saaremaale ehitamata. Samuti suurendatakse

õlireostuse likvideerimiseks vajalikku operatiivsust ka väljaspool Küdema lahte.

4) Otsuses viidatakse ka piirkonna jätkusuutlikkuse tagamise huvile, mida aitab realiseerida

töökohtade juurdekasv ja sadama kasutamise tõttu ettevõtluskeskkonna teke. Seeläbi peatub

kohalike külade püsielanikkonna vähenemine ja tagatakse kultuurilise omapära säilimine piir-

konnas.

3-13-1397

3(14)

2. JK ja MTÜ Ninase Küla Selts esitasid 27.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebused (ja

09.04.2014 kaebuse täienduse) Mustjala Vallavolikogu 24.05.2013 otsuse nr 8 tühistamiseks

(vastavalt haldusasjad nr 3-13-1398 ja nr 3-13-1397). Halduskohus liitis 04.11.2013 määruse-

ga kaebused ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-13-1397.

1) MTÜ Ninase Küla Selts kaebeõigus tuleneb keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkon-

naasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konvent-

siooni (Århusi konventsioon) art 9 lg-st 2. MTÜ Ninase Küla Selts põhikirjaliseks eesmärgiks

on muu hulgas elukvaliteedi parandamine, tervisliku ja turvalise elukeskkonna arendamisele

kaasaaitamine ning loodushoid ja keskkonnasäästlik majandamine.

2) JK kaebus on esitatud puutumuse motiivil, mis hõlmab endas tema õiguste rikkumise.

Kaebajale kuulub Saaremaa sadama vahetus läheduses kolm kinnisasja: Tongrite, Janne ja

Taga-Kuuli. Kaebaja on registreeritud ettevõtjana äriregistris ning omab registreeringut pla-

neeringuala kõrvalkinnistutel majutusteenuse osutamiseks. Kaebaja alustas Ninase külas ma-

jutusteenuse osutamisega 1997. a-l ning Tongrite kinnistule on rajatud 2001. a kämping. Saa-

remaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtmine ning piirkonda mürarikka tööstuspargi ra-

jamine omab olulist negatiivset mõju kaebaja võimalusele kasutada temale kuuluvaid kin-

nisasju senisel otstarbel, s.o puhkemajade ja telkimiskohtadega majutusettevõttena. Kaubasa-

damast lähtuva müra tõkestamiseks planeeritav 4 m kõrgune mürakaitseekraan ei võimalda

kaebajal enam kinnistuid kasutada turismi eesmärgil, kuna senised looduslikud kinnistud saa-

vad piiratud massiivse müüriga, mis kahjustab kinnistute visuaalset külge ja piirab loomuliku

päikesevalguse langemist kinnistule. Edaspidine ettevõtlusega tegelemine kaebajale kuuluva-

tel kinnistutel on oluliselt piiratud, kui mitte võimatu. Otsusega riivatakse oluliselt kaebaja

ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Lisaks sellele rikub sadama kasutusotstarbe laienda-

mine kaebaja looduslähedast, vaikset ja tervislikku elukeskkonda. Vastustaja oleks otsuse te-

gemisel pidanud kaaluma kaebaja õiguste riive proportsionaalsust, kuid selliseid kaalutlusi

otsuses toodud ei ole.

3) Vaidlustatud otsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane, kuna kehtestatud

planeeringu liik on ebaõige, planeeringu objekt ei vasta seadusele (sadam hõlmab sadamasea-

duse kohaselt nii maa- kui ka vee-ala, väidetavalt detailplaneering vee-ala ei puuduta, kuigi

kannab sama planeeringu nime), käsitlemata on oluline osa planeeringuga kaasnevatest mõju-

dest. Planeeringuga ettenähtud mahus tegevus (eelkõige planeeringust teadlikult välja jäetud

ehitustegevus sadama akvatooriumis) ületab eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvuse. Planee-

ringuala kuulub rahvusvaheliselt kaitstava Natura 2000 alade võrgustikku.

Planeeritava kaubasadama (sh tööstuspargi) asukoht tulnuks valida maakonnaplaneeringu alu-

sel ja kuni kehtinud 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 292 lg-tes 3-5 sätesta-

tud reegleid järgides. Kui planeerimisdokumentides väljendatu kohaselt on kavandatav kauba-

sadam oluline kogu Saaremaa teenindamiseks, siis ei ole võimalik kaaluda kaubasadama po-

tentsiaalset asukohta vaid Mustjala valla tasandil. Otsuses ega teistes planeerimisdokumenti-

des ei ole esitatud usutavaid väiteid selle kohta, miks tuleks Saaremaa sadamat ja selle logisti-

list asukohta eelistada toimivale Roomassaare sadamale. Täielikult analüüsimata on Veere,

Triigi, Kuivastu ja Mõntu sadamate võimalikud eelised. Täiendava kaubasadama rajamine

Saaremaale ei ole vajalik ega põhjendatud, samuti on analüüsimata Saaremaa sadama detailp-

laneeringu mõjud maakonnale tervikuna.

Saaremaa sadama detailplaneering ei ole kooskõlas maakonna ja valla arengukavaga, kus on

eesmärgiks seatud looduskeskkonna hoidmine ning loodusturismi arendamine. Planeeringu

vastuvõtmiseks puudub Tehnilise Järelevalve Ameti luba (PlanS § 161 lg 1).

3-13-1397

4(14)

Kaubasadama planeerimisel peavad olema käsitletud ka võimalikud muudatused vee-alal.

Planeeringu objekt ei vasta selle pealkirjale, jättes avalikkusele ekslikult mulje, et tegemist on

sadama tervikliku planeerimisega. Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtmine eel-

dab vältimatult sadamakaide osalist või täielikku ümberehitamist, kuid vee-alal toimuvate

ehitustöödega kaasnevate muudatuste mõju keskkonnale, sh Natura võrgustiku alale, pole üld-

se hinnatud.

Kaebajatel on põhjendatud kahtlus KSH aruande objektiivsuses, kuna vastustaja on rikkunud

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 34 lg-t 1, andes

KSH finantseerimise AS-le Tallinna Sadam. Lisaks oli KSH teostanud eksperdil ebapiisav

kvalifikatsioon (KeHJS § 15). KSH aruandes on tuginetud ebaadekvaatsetele andmetele ning

hindamata on jäetud mitmed mõjud (nt puistlastkaubasadama mõju Natura 2000 alale). Hin-

damata on ka detailplaneeringu piiriülesed mõjud. Nimetatud eksimused viitavad detailplanee-

ringu koostamise korraldaja ja/või arendaja teadlikule tegevusele selleks, et saada arendaja

jaoks soovitav tulemus.

Saaremaa sadama näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga objektiga (ORMO) Vabariigi

Valitsuse 15.07.2003 määruse nr 198 „Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri“ (määrus

nr 198) tähenduses. Kui objekti kasutusviisi muudetakse, objekti uus kasutusviis on määruses

nr 198 nimetatud ning muudatusega kaasnevad olulised mõjud, peab uue kasutusviisiga objek-

ti asukoha valimisel järgima ORMO regulatsiooni ja kaaluma mitut võimalikku asukohta.

3. Mustjala vald ja AS Tallinna Sadam palusid ühises 22.11.2013 vastuses jätta kaebused

rahuldamata.

1) Üksnes MTÜ Ninase Küla Selts põhikirja sätetega ei saa põhjendada väidetavat kaebeõi-

gust Århusi konventsiooni alusel. Århusi konventsiooni alusel kaebeõiguse omamiseks peaks

valitsusväline keskkonnaorganisatsioon olema keskkonnaküsimustes tegelikkuses aktiivselt

osalev ning tegemist ei saa olla marginaalse tähtsusega ja avalikkust mitte esindava ühenduse-

ga. Kõrvutades MTÜ liikmete arvu püsielanike arvuga, ei saa ühingut lugeda küla püsielanike

esindajaks. Isegi kui MTÜ võiks olla valitsusväliseks keskkonnaorganisatsiooniks Århusi

konventsiooni mõistes ka Ninase külas mitteelavaid isikuid esindades, siis tuleb tema väideta-

valt 21 isikuni ulatuvat liikmeskonda lugeda sedavõrd marginaalseks, et kaebaja ei saa olla

ega olegi üldsuse esindajaks eelmainitud konventsiooni tähenduses. Samuti ei ole kaebaja oma

senise tegevuse käigus keskkonnaküsimustes aktiivselt osalenud.

2) Hajaasustuses ei saa isikutel tekkida veendumust ja õiguspärast ootust selle suhtes, et pla-

neerimisdokumentides kajastatud olukord ei muutu. Piirkonna planeerimise, sh Saaremaa sa-

dama kasutusviisi laiendamisega ei kahjustata lubamatult JK õiguspärast ootust ega riivata

lubamatult omandiõigust või ettevõtlusvabadust. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, et de-

tailplaneeringuga kavandatav tegevus tema õigusi üldse negatiivselt riivaks. Kuna kaebajale

kuuluvale Tongrite kinnistule on majandustegevuseks püstitatud hooned õigusliku aluseta ja

üldplaneeringu kohaselt on kinnistu maakasutuse sihtotstarve väikeelamumaa, ei ole kaebaja

majandustegevus sellel kinnistul õiguspärane ega kooskõlas üldplaneeringuga.

3) Sadama kasutusviisi muutmiseks ei olnud vajalik ORMO asukoha määramine planeeri-

mismenetluses. Kuna tegemist ei ole uue sadama rajamisega, vaid olemasoleva sadama ka-

sutusotstarbe laiendamiseks rajatiste ehitamise ning laevade teenindamise korraldamisega, on

kaebajate viited PlanS § 292 lg-le 5 asjakohatud. Planeeringus on lähtutud sellest, kui suures

mahus oleks võimalik laevu teenindada ning kaupu käidelda ja milline sadama infrastruktuur

seda võimaldaks. Sadama rajamist Saaremaale kaaluti ka Mustjala valla osa-üldplaneeringu

raames.

3-13-1397

5(14)

4) Sadama senise tegevuse kasutusviisi muutmist on vaidlustatud otsuses põhjendatud ning

Saaremaa sadama kasutuselevõtmine kaubasadamana on vajalik. Kaebajate nimetatud Roo-

massaare, Veere, Triigi, Kuivastu ja Mõntu sadamad ei ole mitmete erisuste tõttu võrreldavad

Saaremaa sadamaga. Alternatiivsetest võimalustest on Saaremaa sadama arendamine kõige

mõistlikum: Saaremaa sadam võimaldab täiendavate sadamarajatiste püstitamiseta ning üm-

berehitusteta (sh sadamat süvendamata) teenindada suuri laevu, Saaremaa sadama jääolud on

paremad ja sadam aastaringselt laevatatav, Saaremaa sadam asub suurtele laevateedele lähe-

mal.

5) Kaebajate käsitlus detailplaneeringu negatiivsest mõjust maakonnale tervikuna on vas-

tuoluline. Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtt ei ole Mustjala valla arengukava-

ga vastuolus ega ohusta ka turismiettevõtlust, kuna sadama kasutusviisi laienemisest tulenev

oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Valla arengukava kohaselt on valla prioriteetideks

nii loodusturismi kui ka Saaremaa sadama kasutamise kasv ning sadama arendamine ei takista

mingil moel loodusturismi arendamist.

6) Tehnilise Järelevalve Ameti luba ei ole vajalik, kuna planeeringuga ei nähta ette Küdema

lahte lautri või slipi rajamist, vaid rajatakse pontoonsild, mis aga ei ole aluspinnasega ühenda-

tud ning tegemist ei ole ehitisega ehitusseaduse § 2 lg 1 mõistes.

7) Sadama vee-ala planeeringus ei tehta muudatusi, seetõttu ei ole sadama vee-ala planeeri-

mine vajalik ega ka otstarbekas. Kaebajate väide, et planeeringu pealkiri on eksitav, on põh-

jendamatu. Detailplaneeringu realiseerimiseks ei ole vajalik sadama akvatooriumis ehitustöö-

de tegemine ning seda on planeeringu seletuskirjas ka märgitud. Kuna sadama vee-alal ei toi-

mu ehitustöid, pole vajalik hinnata selliste tööde mõju keskkonnale. Samuti puudub neil mär-

kimisväärne negatiivne keskkonnamõju. Detailplaneeringu menetluse käigus koostatud KSH

aruandes on leitud, et detailplaneeringu realiseerimise mõju keskkonnale ei ole märkimisväär-

selt suurem, võrreldes enne detailplaneeringu kehtestamist valitsenud olukorraga. Samuti on

KSH aruandes tehtud ettepanekud negatiivset keskkonnamõju ärahoidvate ning leevendavate

meetmete rakendamiseks, millega detailplaneeringus on arvestatud ning mis on detailplanee-

ringu seletuskirjas kajastatud.

Detailplaneeringu KSH aruanne on koostatud kvalifitseeritud isikute poolt. Kaebajate viidatud

KeHJS § 15 sätestab nõuded isikule, kes hindab keskkonnamõju (KMH), mitte strateegilist

keskkonnamõju. KSH koostamiseks ei ole vajalik omada litsentsi, nagu seda on vajalik omada

KMH koostamiseks. KSH hindaja peab vastama KeHJS § 34 lg 3 toodud nõuetele. Saaremaa

sadama detailplaneeringu KSH koostamise töögruppi juhtinud Liis Sipelgas omab ka kesk-

konnamõju hindamise litsentsi.

KSH aruande koostamise tellijaks ning juhtijaks on vaatamata konsultatsioonilepingu sõlmi-

misele olnud vastustaja. Seetõttu ei ole KSH aruande koostamise eest tasumine AS Tallinna

Sadam poolt mõjutanud KSH aruande seisukohti ning objektiivsust.

Ebaõige on kaebajate väide, et Saaremaa sadama detailplaneeringu realiseerimisel oleks pii-

riülene keskkonnamõju. Kaebajad jätavad tähelepanuta, et Saaremaa sadama KSH aruandes

on nähtud ette täiendavate meetmete kasutuselevõtu vajadus õlireostuse likvideerimiseks.

8) Saaremaa sadama kui ORMO asukoht oli juba kindlaks määratud nii maakonna- kui ka

üldplaneeringus. Ehkki pärast üldplaneeringuga ja 2003. a detailplaneeringuga sadama asuko-

ha valimist on muutunud õiguslik regulatsioon, ei tingi see veel varasemate kehtivate otsuste

muutmist ORMO asukoha suhtes. Detailplaneeringuga ei kavandata ka uut ORMO-t, vaid

üksnes laiendatakse olemasolevat.

3-13-1397

6(14)

4. Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2014 otsusega JK ja MTÜ Ninase Küla Selts kaebu-

sed rahuldamata.

1) Kohtule ei nähtu, et detailplaneeringu otsusest ja selle alusmaterjalist ei oleks võimalik

välja lugeda kavandatud eesmärke ning et esineks vastuolu kavandatava tegevuse ja detailpla-

neeringu pealkirja osas. Kaebajad on ekslikult eeldanud vette ehitamist. Vastustaja ja kolmas

isik on selgitanud ning seda kinnitab planeeringumaterjal ja joonised, et laadimistöödeks ei

rajata ega kavandata kaide ehitamist või nende ümberehitamist, kuna laadimistöid teostatakse

saabuvatel laevadel asuva tehnikaga ja kaisid saab kasutada nii kruiisilaevade kui ka kauba-

laevade vastuvõtuks.

2) Kohus ei jaga kaebajate seisukohta, et kavandatud tegevus ei ole vajalik ega võimalik.

Planeerimisotsuste tegemisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusõigus. Otsustus

selle üle, milline asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on kaalukam,

on halduse kaalutlusruum. Sellise kaalumisotsuse tegemise pädevus on täitevvõimul, mitte

kohtul. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid juhul, kui see on

toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse ees-

märgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr

3-3-1-87-13, p 19).

3) Saaremaa sadama asukoht on juba määratud ning seda kinnitab Mustjala valla osa-

üldplaneering. Asjaolu, et sadama kasutuselevõtt eeldab eelmärgitud planeeringu osalist

muutmist, ei tähenda, et valitud oleks vale planeeringu liik. Detailplaneeringuga on seadusest

tulenevalt võimalik üldplaneeringuid muuta. Kui varasem planeering ei võimaldanud kaupade

käitlemist sadamas, siis käesolev detailplaneering algatati selle võimaldamiseks. Käesolevas

asjas ei saa enam kaaluda Saaremaa sadama asukohavaliku neid aspekte, mis puudutavad ja

tulenevad varasematest planeeringulahendustest. Tegemist ei ole loodava sadamaga, mis va-

jaks asukoha määramist. Maakonnaplaneeringust ei ole küll välja loetav, et Saaremaa sadama

konkreetne asukoht määrati kindlaks maakonnaplaneeringuga, samas on selles nimetatud

võimalikud asukohad, mille tõttu kehtestati valla osa-üldplaneering juba sadama konkreetse

asukohaga. Kuna varasemaid planeeringuid ei ole vaidlustatud, tuleb aktsepteerida Saaremaa

sadama asukohta, mis vastab valla üldplaneeringule. PlanS § 292 lg-s 5 nimetatud olukorraga

tegemist ei ole. PlanS § 292 rakendamine eeldab, et arendaja on taotlenud uue sadama raja-

mist, kuid antud juhul on taotletud olemasoleva sadama efektiivsemat kasutamist. PlanS §-st

292 ei tulene, et olemasoleva ORMO kasutusviisi muutmisel tuleks viia läbi PlanS §-s 292

sätestatud menetlus, seda ei saa järeldada ka määruse nr 198 seletuskirjast. Nii reisi- kui kau-

basadam on ORMO-d. Kui ORMO asukoht on kehtiva planeeringuga määratud, oleks vas-

tuolus praegu kehtiva regulatsiooni eesmärgiga selle asukoha uuesti määramine. Kohus ei

toeta kaebajate seisukohta, justkui tekiks uus ORMO - olemasolevas asukohas kauba käitle-

mine ja ladustamine ei muuda üldplaneeringus määratud lahendusi, selle suurust ja veerajatisi.

KSH ei too esile olulisi keskkonnamõjusid. Mõistlik ei ole planeerimisveana ette heita asjaolu,

et tööstuspargi küsimuses oleks tulnud kaaluda alternatiivseid asukohti. Teisi omavalitsusi ei

ole mõttekas kaasata planeeringumenetlusse, mis neid ei puuduta.

4) Planeerimismenetluse kohta on avaldatud teated Ametlikes Teadaannetes ning ajalehes

Meie Maa. Kinnisasjade omanikud said kutsed ning kaebajad ei ole seda vaidlustanud.

5) Ebaõige on kaebajate seisukoht, et planeering näeb ette Küdema lahte lautri või slipi raja-

mist, mistõttu oli detailplaneeringu puhul vajalik PlanS § 161 lg 1 kohane luba Tehnilise Järe-

levalve Ametilt. Nimetatud sätte kohaselt on luba vajalik avalikku veekokku ehitise kavanda-

misel. Saaremaa sadama detailplaneeringuga ei ole Küdema lahte lautri või slipi rajamist ette

3-13-1397

7(14)

nähtud. Ilmselt pidasid kaebajad silmas pontoonsilda, ent pontoonsild ei ole aluspinnasega

ühendatud ega ehitis ehitusseaduse § 2 lg 1 mõistes.

6) Ekslik on kaebajate seisukoht, et planeeringumaterjalides nimetatud sadamas käideldavate

puistekaupade maksimaalsest mahust ning külastuste arvust tulenevalt kasvab drastiliselt sa-

dama ja keskkonna koormus. Tegemist on sadama infrastruktuuri võimalustest lähtuvate mak-

simaalsete võimalike numbritega. Tegelik sadamat külastavate laevade arv ning käideldavate

kaupade kogus jääb vähemalt algusaastatel tõenäoliselt märkimisväärselt madalamaks. See-

juures kaubalaevade mõõtmed jäävad alla kruiisilaevade mõõtmetele, ka inimeste arv kruiisi-

laevadel on reeglina suurem kui kaubalaevadel.

7) Vastustaja on esitanud andmed, et Saaremaa sadama detailplaneeringu KSH koostamise

töögruppi juhtinud LS omab keskkonnamõju hindamise litsentsi, seega ei saa olla kahtlust

tema pädevuses. Kohus nõustub kaebajaga selles, et KSH finantseerimise osas on tegemist

rikkumisega, sest KMH koostamisel võib olla rahastajaks arendaja, ent KSH puhul mitte. See

aga ei tähenda, et valla juhtiv roll töö tellimisel ja toimingute koordineerimisel oleks üle läi-

nud. KSH algatajaks oli vald, kes tagas ka programmi ja aruande avaliku väljapaneku ning

arutelud. Seega on eksitav kaebaja väide, et KSH koostamise üleandmine oli lubamatu. Te-

gemist oli rahastamise küsimuse ja selle lubatavusega. KSH on toiming, mille võimalik õigus-

vastasus ei too veel kaasa detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamist. Kaebajatel ei ole

etteheiteid selles osas, et poleks järgitud PlanS § 10 nõudeid. Kaebajate poolt esile toodud

põhjused ei kinnita planeerimismenetluse kallutatust ega sea kahtluse alla lõpptulemuse õi-

guspärasust. Kuna planeeringu elluviimisel ei teki ühtegi KeHJS §-s 5 määratletud olulist

keskkonnamõju, siis on KSH aruandes käsitletud mõjud lokaalse iseloomuga. Küdema lahest

reostuse väljapääs on tulenevalt looduslikest oludest takistatud. Vastavalt KeHJS §-le 38 on

KSH üle järelevalve teostajaks eeldatava piiriülese keskkonnamõju korral Keskkonnaminis-

teerium ja muudel juhtudel Keskkonnaamet.

8) Kohus ei nõustu kaebajatega, et sadama kasutusviisi põhjendused on äratuntavad, sadama

kasutuselevõtt on võimatu ja see pole vajalik. Kaebajad on üle tähtsustanud tööhõive küsimu-

se. KSH hindab täpsemalt ehitustööde, äritegevuse ning transpordi mõju kaitsealustele taime-

liikidele. Saaremaa sadam on tegutsev sadam, mis on tegutsenud kruiisisadamana ning kohtu-

le ei nähtu, et sadam ei suudaks täita sadama funktsioone. Sadama maa-alale jäävad tootmis-

maaks ettenähtud krundid, mistõttu juba sellest tulenevalt ei saanud tekkida ühelgi isikul õi-

gustatud ootust, et kinnistute omanik neid kunagi kasutusele ei võta. Kaebajad leiavad, et sa-

dama objekt ei vasta planeeringu peakirjale. Kohtule ei nähtu, et planeeringus oleks midagi

teadvalt välja jäetud või detailplaneeringuga varjatakse mingi objekti rajamist nt vette.

9) Saaremaa sadama detailplaneeringu KSH aruandes ja vaidlustatud otsuses on kavandatud

tegevust iseloomustatud nii lühi- kui pikaajaliste mõjutuste kaudu, mistõttu kohus ei nõustu

kaebajate väidetega, nagu kaasneks sadamale lisafunktsiooni andmisega vaid negatiivsed taga-

järjed (töötus, liikluskoormuse suurenemine, keskkonnasaaste). Kehtestatud detailplaneerin-

guga ei rikuta JK senist elukeskkonda või privaatsust määral, mis võiks olla aluseks detailpla-

neeringu kehtetuks tunnistamiseks. Detailplaneeringu kehtestamisel on kaebajate privaatsuse

kaitsmisega seotud küsimustega arvestatud. Viited isikute kinnisvara väärtuse langemisele ei

ole usutavad, samas on JK-le pakutud tsiviilõiguslike võimaluste kasutamist, kui teisi lahen-

dusi ei leidu.

10) Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et kavandatud on lautri ehitamine, mistõttu on

tegemist vette ehitamisega ja akvatoorium tuleb lugeda detailplaneeringuga hõlmatuks. Kui

sadama vee-alal pole muudatusi kavas ja lautrit ei ehitata, siis ei saa ehitamist kajastada ka

vee-ala osas esitatud joonis- ja plaanimaterjal. Sadama maa- ja vee-ala eraldi planeerida ei ole

3-13-1397

8(14)

keelatud. Kaebajate esitatud ajaleheartiklile tuginedes ei saa lahti selgitada planeeringumater-

jale. Kuna kaisid ei ehitata, siis on alusetu kaebajate väide, et sadamaala planeering koostoi-

mes sadama vee-ala planeeringuga avaldab mõju Natura võrgustiku alale ja hinnata oleks tul-

nud terviklikult kõiki projekte. Samuti ei ole võimalik Küdema lahe hoiuala kaitse-eesmärkide

kahjustamine.

11) Asjakohatu on kaebajate seisukoht, et õlireostuse ja prügiga seonduvas on kruiisisadama

KMH-s ja kaubasadama KSH-s erinevad seisukohad ning tegemist on olulise menetlusveaga.

Kuna akvatooriumis ehitustöid tegema ei pea, siis ei saa seda ka planeeringus kajastada.

12) Koostatud KSH aruandes leitakse, et detailplaneeringu realiseerimine ei ohusta Natura

2000 ala, Küdema lahe hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamist ega ala terviklikkuse säilita-

mist. Vastavad seisukohad on detailplaneeringu seletuskirjas märgitud, seega on käsitletud

detailplaneeringu realiseerimisega seotud negatiivse keskkonnamõju riski vältimise ning lee-

vendamise meetmeid.

13) Väited sellest, et detailplaneeringu realiseerimisel algab ehitustegevus ning see häirib

senist rahulikku elukeskkonda, on tõesed, sest igasugune ehitustegevus võib teisi häirida. De-

tailplaneeringu kehtestamisest keeldumist ei saa vald aga nende ajutiste mõjude tekkimisega

põhjendada. Puhkepiirkonna mainet ei saa kahjustada omanike poolt alustatud ehitustegevus

ja selle ajutised mõjud.

14) Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks konkreetne sadam ja selle ala vajab arenda-

mist. Kaalumisel on küsimus, kas sadama kasutusotstarvet saab muuta. Sadama kasutusviisi

erinevaid aspekte on käsitletud ja tehtud otsus vastab küsimusele, miks sadama kasutusviisi

muutmine (laiendamine) on võimalik ja põhjendatud. Vaidlustatud otsus on motiveeritud, seo-

tud konkreetse alusmaterjaliga ning kontrollitav, see ei riku teiste isikute seadusega tagatud

õigusi ja huvisid.

15) Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et avalikkusel ja asjast puudutatud isikutel puudus

võimalus olla kaasatud planeerimismenetlusse. Detailplaneering oli avalikustatud, selle KSH

menetlus viidi läbi avalikult, seega oli kõigil asjast huvitatud isikutel võimalus avaldada oma

seisukohti (sh KSH programmi täiendamiseks).

16) Valla arengukava kohaselt on Mustjala valla strateegiliseks arengusuunaks looduskesk-

konna väärtustamine ja hoidmine, kultuuripärandi säilitamine jms. Samas ei nõustu kohus

sellega, et kaebajatel on õigustatud ootus selles osas, et arengukava kohaselt on muu majan-

dustegevus välistatud ja midagi muud vallas enam ei ehitata. Arengukavas on prioriteediks ka

koostöö AS-ga Tallinna Sadam – süvasadama ja ettevõtluse arendamine on ka avalikuks hu-

viks. Asjakohatu on kaebajate väide, et Saaremaa sadam seisab tühjana. Sadam toimib reaal-

selt ja AS Tallinna Sadam teeb sinna kulutusi. Saaremaa sadama kaubasadamana kasutusele-

võtt ei ole Mustjala arengukavaga vastuolus ega ohusta turismiettevõtlust. Valla arengukava

kohaselt teeb vald koostööd Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtmisel. Sadama

kaubasadamana kasutuselevõtt ei lõpeta sadama kasutamist kruiisisadamana. Loodusturismi ja

tööstuse arendamine on mõlemad avalikes huvides. Ei saa väita, et looduskaitset ja puhkeväär-

tust nimetavad aspektid jäeti detailplaneeringus tähelepanuta. Kaebajate arusaam, et tegemist

on arendaja ärihuvide põhjendamatu eelistamisega avalikele huvidele, on nende subjektiivne

seisukoht. Sadama rajamine ei ole vastuolus avaliku huviga.

17) Kuna vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane, ei riku see JK õigusi ega piira tema

huve. Kaebaja ettevõtlusvabadust ei saa rikkuda otsus ka seetõttu, et kaebaja kämpingu osas ei

ole kehtivat detailplaneeringut. Samuti ei riku otsus avalikke huve.

3-13-1397

9(14)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. JK ja MTÜ Ninase Küla Selts paluvad 30.06.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu

otsus tühistada ja kaebus rahuldada.

1) Saaremaa sadama planeeringu menetlemisel oleks pidanud võtma arvesse PlanS §-s 292

sätestatud ORMO asukoha valiku planeeringu koostamise erisusi. Kuigi Saaremaa süvasadam

planeeriti enne ORMO menetluse kehtestamist, mistõttu vastavat menetlust ei rakendatud, on

selge, et Saaremaa sadam vastab ORMO loetelus esitatud objekti tunnustele. ORMO planee-

ringu muutmisel sellisel viisil, et sellest tingitud mõjud oluliselt muutuvad, tuleb planeeringu

muutmisel arvestada Plans §-s 292 sätestatud ORMO asukoha valiku planeeringu koostamise

erisusi. Seda eriti juhul, kui sadama esialgse ehitamise käigus ORMO regulatsioonile vastavat

asukohavaliku menetlust läbi ei viidud. Seisukohaga, et veel ehitamata ORMO planeerimine

ja ORMO planeeringu muutmine on olemuslikult erinevad protsessid, sest ORMO planeerin-

gu muutmisel ei ole võimalik laienduse asukohta valida, kaebajad ei nõustu. ORMO planee-

ringu muutmisega võivad kaasneda olulised ja suurele alale ulatuvad ruumilised mõjud, mida

on nimetatud ka PlanS § 292 lg-s 1. Nii ORMO planeerimisel kui planeeringu muutmisel on

olemas alternatiivsed asukohad, mida haldusorgan peab kaaluma. Varasemalt kehtestatud pla-

neeringu kui haldusakti muutmisel tuleb järgida samu menetlusnorme, mis ORMO esialgsel

planeerimisel (haldusakti vastuvõtmisel). ORMO planeeringu muutmisel PlanS §-s 292 sätes-

tatud erisuste arvesse võtmisel peaks kohalik omavalitsus kaasama planeeringu koostamisse

maakonnavalitsuse, sest mõjud võivad ulatuda kogu maakonna territooriumile.

Riigikohus on käsitlenud suure mõjuga objektide ehitamist asjades nr 3-3-1-54-03 ja nr 3-3-1-

88-04 ning leidnud, et selliste objektide planeerimisel tuleb arvestada mitut võimalikku asu-

kohta ning kaaluda nendes tekkivaid kahjusid ja kasusid. PlanS on võimalik tõlgendada Riigi-

kohtu lahendiga kooskõlaliselt, rakendades PlanS § 292 regulatsiooni ka ORMO-de planeerin-

gute muutmisele. PlanS mõttega ei ole kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt ei pea ORMO re-

gulatsiooni rakendama, kui mõju tekib juba olemasoleva objekti kasutusviisi muutmisega, sest

sellisel juhul tekib olukord, kus objekti mõju laiemal territooriumil kasvab detailplaneeringu

alusel ning arvestamata teisi asukohavariante. PlanS § 292 tõlgendus, mille kohaselt võib

ORMO planeeringut muuta detailplaneeringuga, ei ole kooskõlas põhiseadusega ning võib

olla vastuolus ka Euroopa Liidu (EL) õigusega. Käesoleval juhul on täidetud kõik ORMO

regulatsiooni kohaldamise eeldused (sh on kauba- ja kruiisisadamana tegutseva sadama mõjud

keskkonnale oluliselt erinevad, võrreldes esialgselt planeeritud kruiisisadamaga), mistõttu

oleks vastustaja pidanud rakendama PlanS § 292. Vastustaja pole kaalunud kaubasadama teisi

võimalikke asukohti, mis on PlanS § 292 lg 4 rikkumine. Saaremaa sadama kasutusviisi

muutmise oleks pidanud otsustama vastavalt PlanS § 292 lg-le 5 maakonnaplaneeringuga. Sa-

muti pole järgitud PlanS § 292 lg-s 7 sätestatud menetlust.

2) Kohus on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes arvestamata, et detailplaneeringu põhijoonisel

ei ole märgitud planeeritava ala piiri. Ka vastustaja ei osanud kohtuistungil selgitada seda,

kust täpselt piir kulgeb, kas kaid jäävad planeeritava ala sisse või mitte ja kas planeeringuala

hõlmab kaide nr 1 ja 2 juures tolmuvaba kattega teed ning platsi ja/või müratõkkeekraani.

Planeeritava ala piiri määramine põhijoonisel on oluline ning see ei saa tuleneda kellegi sub-

jektiivsest arvamusest või kohtulahendist. Planeeritava ala piiri määratlemata jätmine on olu-

line planeeringu viga, sest selleta ei ole planeeringu objekt üheselt määratletav ning seega

planeering ei ole arusaadav ja kontrollitav. Kohus ei oleks saanud sellise veaga planeeringut

sisuliselt hinnata. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega.

3) Kohus on ebaõigesti leidnud, et Saaremaa sadama detailplaneeringu kehtestamisel on jär-

gitud kaalutlusreegleid. Vastustaja ja kolmas isik on kohtuistungil selgelt möönnud, et kaide

3-13-1397

10(14)

ümberehitamine tulevikus ei ole välistatud. Otsusest ei selgu, kuidas kohus jõudis vastupidise-

le järeldusele. Kohus ei ole piisavalt kontrollinud kaalutlusreeglite järgimist ning on rikkunud

uurimispõhimõtet ja põhjendamiskohustust, kuna ei ole põhjendanud, miks on jätnud arvesta-

mata kaide ümberehitamise võimalikkuse tulevikus. Detailplaneering ja sellest tulenev kol-

manda isiku äriline strateegia toovad tõenäoliselt kaasa vajaduse muuta ka sadama akvatoo-

riumi detailplaneeringut, mistõttu on lubamatu jätta detailplaneeringu kehtestamisel kaalumata

ja arvesse võtmata kaide ümberehitamisega kaasnevad mõjud Küdema lahe hoiualale (vastus-

taja ei ole kaide ümberehitamist välistanud).

4) Kohtu järeldus, et vastustaja lähtumine (sotsiaal)majanduslikest aspektidest detailplanee-

ringu kehtestamisel (ettevõtlus, tööhõive, regionaalareng) on õigustatud ja lubatav, on vas-

tuolus kohtupraktikaga. Vastustaja on lubamatult väikese kaalu omistanud keskkonnakaitselis-

tele aspektidele ja jätnud osaliselt keskkonnale kaasnevad riskid üldse hindamata. Detailpla-

neeringu kehtestamine Natura 2000 aladel ei ole lubatav, kui esineb kasvõi teoreetiline risk

kaitsealuste alade kahjustamisele. KSH-s ei ole asutud seisukohale, et Natura 2000 alale puu-

dub igasugune kahjulik mõju, vaid et negatiivsed mõjud Natura 2000 alale on olemas. Vastus-

taja on jätnud kaalutlusotsuse tegemisel Natura 2000 alale avaldatava negatiivse mõju arvesse

võtmata.

5) Kohus on jätnud arvestamata põhiseaduse § 10. Detailplaneering rikub puudutatud isikute

õiguspärast ootust. Kaebajatel on tekkinud vastustaja antud haldusaktidest tulenevalt usaldus,

et Saaremaa sadamat kaubasadamaks ei muudeta. Vastustaja ei ole võtnud menetluse käigus

seda usaldust arvesse ega põhjendanud, kas ja miks kaalub avalik huvi isikute õigused üles.

Mustjala valla arengukava kohaselt peavad valla arengukava ja üldplaneering olema omavahel

seotud ega tohi olla vastuolus. Arengukavas ei ole märgitud valla eesmärgina Saaremaa sada-

ma kui kaubasadama või tööstuse loomist. Saaremaa sadama kui kaubasadama arendamine ja

tööstuspargi loomine on arengukavas toodud eesmärkidega vastuolus, sest mõjutavad turismi

arengut olulisel määral negatiivselt. Detailplaneeringu kehtestamisega kasvab sadama lubatud

maksimaalne keskkonnamõju. Mustjala valla osa-üldplaneering ei näinud valla arengukava

vastuvõtmise ajal ette Saaremaa sadama muutmist kaubasadamaks ega tööstuspargi rajamist,

vaid sadama kui kruiisisadama arendamist. Detailplaneering on arengukava vastuvõtmise het-

kel kehtinud üldplaneeringu aluspõhimõtetega vastuolus.

6) PlanS § 292 EL õigusega kooskõlaliselt tõlgendamisel tuleb mh võtta arvesse direktiivi

2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) art 3 lg-t 3

ning direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) art 6 lg-t 3. Seega on tekkinud küsimus EL õigus-

aktide tõlgendamises, mistõttu on vajalik taotleda eelotsuse küsimist Euroopa Kohtult.

6. Mustjala vald ja AS Tallinna Sadam paluvad 21.08.2014 vastuses jätta apellatsioon-

kaebus rahuldamata.

1) Kohus on õigesti leidnud, et PlanS § 292 kohase ORMO menetluse läbimine polnud nõu-

tav. Antud juhul ei toimu uue sadama rajamist, vaid eksisteeriva ja toimiva sadama kasutus-

viisi laiendamise võimalike lahenduste väljatöötamine ja sobivuse hindamine. PlanS § 292

mõistes ORMO juba eksisteerib ning selle asukoht on Saarema sadama detailplaneeringuga

2003. a juba määratletud. Kuna määruse nr 198 p 9 nimetab samas punktis ORMO-na nii kau-

ba- kui ka reisisadamat, siis ei saa väita, et olemasoleva sadama kasutusviisi laiendamisel te-

kiks uus ORMO. Kaebajate väide, et uue objekti rajamine võiks olla väiksema keskkonnamõ-

juga või säästlikum, on sisutu.

2) Uue ORMO planeerimine ja ORMO planeeringu muutmine on põhimõtteliselt erinevad.

Kui uue ORMO planeerimisel on selle asukoha valik PlanS § 292 menetlust läbides põhjenda-

tud, kuna välja tuleb selgitada sobivaim asukoht ja kõik asukohad on võimalikud, siis kehtiva

3-13-1397

11(14)

planeeringu muutmisel ei ole küsimuseks objekti asukoha määramine, vaid sadama kasutus-

viisi laiendamine. Kui ORMO asukoht on juba määratletud, pole põhjendatud planeeringu

muutmisel igakordselt uuesti sellist menetlust läbida. Antud juhul on ka reisisadam ORMO

ning planeeritava objekti staatus ei muutu. Viited Riigikohtu otsustele nr 3-3-1-54-03 ja 3-3-1-

88-04 ei ole asjakohased, kuna Riigikohus käsitles nendes uue ORMO rajamist. Isegi kui

ORMO menetluse tulemusena võiks hüpoteetiliselt jõuda selleni, et sobivam oleks mõni teine

asukoht, siis võttes arvesse vajalikke kulutusi, ei oleks sadama rajamine uude asukohta realist-

lik ning uue sadama rajamisega kaasnevad keskkonnamõjud oleks kindlasti ulatuslikumad.

3) Saaremaa sadama asukoht on määratletud nii maakonnaplaneeringuga kui valla üldplanee-

ringuga. Saaremaa süvasadama asukoha määratlemisel hinnati erinevaid alternatiive üle kogu

Saaremaa. Kaebajad ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks sisulist vajadust Saare-

maa sadama kasutusviisi laiendamiseks ORMO asukoha määratlemise menetluse läbimiseks.

ORMO regulatsiooni kohaldamise üldiseks aluseks on üksnes senisest oluliselt suurema mõju

tekkimine, mis ulatub suurele territooriumile. Mistahes mahu ja intensiivsusega müra ja muu-

de mõjude ilmnemine ei ole ORMO regulatsiooni kohaldamise aluseks.

4) Sadama kasutusviisi laiendamisel ORMO asukoha määramise regulatsiooni mittekohal-

damine ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kaebajate viidatud direktiivist 2001/42 ei

tulene kohustust ORMO asukoha määratlemise regulatsiooni kohaldamiseks, sest direktiiv

reguleerib kava või programmi keskkonnamõju hindamist. ORMO asukoha määramise regu-

latsioon ei ole suunatud keskkonnamõju hindamisele. Keskkonnamõju hindamine toimub

KMH või KSH menetluses ning see on käesoleval juhul läbi viidud. KSH raames on toimunud

ka alternatiivide hindamine. Direktiivi 2001/42 art-d 3 ja 5 ei näe ette, et kavade ja projektide

muutmisel oleks nõutav esitada uuesti objekti asukoha alternatiivid, see ei tulene ka PlanS §-st

292.

5) Halduskohus ei ole uurimisprintsiipi rikkunud. Ebaõige on kaebajate väide, et vastustaja ja

kolmas isik ei osanud kohtuistungil selgitada, kas kaid jäävad planeeritava ala sisse või mitte

ning kas planeeringuala hõlmab kaide juures tolmuvaba kattega teed ning platsi ja/või müra-

tõkkeekraani. Planeeringuala kirjeldus on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas (lk 3) ning

planeeringuala hõlmab üksnes maismaad. Planeeringuala on määratletud ning selle piiride

suhtes ei saa olla mõistlikku kahtlust. Planeeringumaterjalidest on selge, mis kuulub planee-

ringuala koosseisu. Planeering on terviklik dokument ning põhijoonis ei ole selle ainus ega

teistest suurema kaaluga osa. Põhijoonisel planeeringuala piiri leppemärgi puudumine planee-

ringuala rannaäärsel küljel ei ole planeeringu kehtetuks tunnistamist tingiv viga.

6) Kohus on asunud õigele seisukohale kaalutlusreeglite järgimise osas. Vastustaja ja kolmas

isik on korduvalt selgitanud, et kaebajate käsitlus detailplaneeringuga kaide ümberehituse ja

vees ehitustööde planeerimisest on ebaõige ning detailplaneeringu materjalid midagi sellist ei

kajasta. Välistatud ei ole, et määramatul ajal tulevikus võib kaide ümberehitamine ja vette

ehitamine toimuda, kuid sellisel juhul lahendatakse küsimused kas vee erikasutusloa alusel või

uue planeeringuga ning need pole käesolevas vaidluses lahendatavad küsimused. Detailpla-

neeringu kehtestamisel ei ole tehtud kaalutlusvigu. Vastustaja ja kolmas isik ei nõustu kaeba-

jate seisukohaga, et halduskohtu poolt sotsiaalmajanduslike aspektide kohaseks pidamine de-

tailplaneeringu kehtestamisel on vastuolus kohtupraktikaga. Kaebajad on viidanud asjassepuu-

tumatule kohtupraktikale ning lähtuvad põhjendamatult eeldusest, justkui eksisteeriks reaalne

kava kaide rekonstrueerimiseks. Tegemist ei ole detailplaneeringu kehtestamisega Natura

2000 alal, mistõttu kaebajate vastavad väited on asjakohatud.

7) Kohus ei ole kaebajate väidetava õiguspärase ootuse rikkumise osas materiaalõigust

ebaõigesti kohaldanud. Kaebajatel ei saanud tekkida õiguspärast ootust selle suhtes, et Saare-

3-13-1397

12(14)

maa sadamat ei võeta kasutusele kaubasadamana. Planeeringutest ei tulene isikutele usaldust

ning õiguspärast ootust selle suhtes, et olukord ei muutu ning piirkonna edasine planeerimine

ei ole võimalik. Usalduse ja õiguspärase ootuse aluseks ei ole ka arengukavad. Valla arengu-

kava ei saa detailselt käsitleda kõike vallas toimuvat. Puudub regulatsioon, mis lubaks planee-

rimismenetluse läbiviimist ning planeeringulahenduse koostamist üksnes juhul, kui see on

valla arengukavas nimetatud. Valla arengukava ja üldplaneeringu vahel ei ole vastuolusid.

Saaremaa sadama kasutamise suurendamine on valla arengukavaga kooskõlas. Loodusturism

ei ole valla arengukava kohaselt Saaremaa sadama arendamisest suurema tähtsusega. Kuigi

sadama kasutusviisi laiendamisel tõuseb sadama lubatud maksimaalne keskkonnamõju, ei

tulene sellest, et keskkonnamõju oleks ülemäärane või lubamatu. Seda on KSH käigus hinna-

tud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS (ja ka alates 01.07.2015 kehtiva PlanS § 75 lg 1 p 4)

kohaselt peab ORMO (alates 01.07.2015 olulise ruumilise mõjuga ehitis) asukoht olema vali-

tud üldplaneeringuga.

Saaremaa sadama asukoht on määratud Mustjala Vallavolikogu 23.01.2004 otsusega nr 7 keh-

testatud Ninase poolsaare üldplaneeringuga (Mustjala valla osa-üldplaneering). Asukoha mää-

ramise ajal kehtinud PlanS § 8 lg 5 nägi ette, et üldplaneeringu koostamine on kohustuslik

ORMO asukoha valiku tegemisel, kuid ei näinud ette mitme võimaliku asukoha kaalumist

(PlanS § 292 jõustus 01.07.2009). Ringkonnakohus jääb enda varasemas praktikas (haldusasi

nr 3-12-2312) väljendatud seisukoha juurde, et õigusliku regulatsiooni muutumine peale

ORMO tunnustele vastava ehitise asukoha määramist ei tingi asukoha valiku juurde tagasi

pöördumise vajadust, kui üldplaneering vastas selle kehtestamise ajal kehtinud regulatsiooni-

le. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Mustjala valla osa-üldplaneering vastas sel ajal keh-

tinud regulatsioonile. Seejuures nähtub üldplaneeringu seletuskirjast (IV kd, tl 208-223), et

sadama asukohavalikut on põhjendatud mitme võimaliku asukoha kontekstis ning selgitatud,

et sadama asukoha määramisel on lähtutud maakonnaplaneeringust.

8. Mustjala valla osa-üldplaneeringu alusel kehtestati Mustjala Vallavolikogu 28.01.2004

otsusega nr 8 Saaremaa sadama detailplaneering. Käesolevas asjas vaidlustatud Mustjala Val-

lavolikogu 24.05.2013 otsusega nr 8 kehtestati uus Saaremaa sadama detailplaneering. Peami-

seks vaidlusküsimuseks poolte vahel on asjaolu, kas vaidlustatud detailplaneeringuga on ette

nähtud uue ORMO ehitamine, mille planeerimise osas rakendus kuni 30.06.2015 kehtinud

PlanS § 292.

9. Ringkonnakohtul ei ole kahtlust selles, et Mustjala valla osa-üldplaneering ning Saaremaa

sadama 2004. a detailplaneering (IV kd, tl 187-223) nägid ette reisisadama ja mitte kaubasa-

dama ehitamise. Samuti ei ole kohtul kahtlust selles, et Saaremaa sadama 2013. a detailpla-

neering (I kd, tl 46-65) näeb sadama funktsiooni laiendamisega (kaubasadama funktsiooni

lisandumine) seoses ette ulatuslikud muudatused nii planeeringuala ehituslikus koosseisus kui

ka sadama mõjudega seonduvalt. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et nimetatu-

le vaatamata ei saa vaidlusalust detailplaneeringut käsitada uue ORMO planeerimisena.

Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 292 lg 2 alusel kehtestatud määruse nr 198 p 9 kohaselt on

ORMO-deks kauba- või reisisadam. Kuigi viidatud sõnastus eristab kauba- ja reisisadamat,

tuleb ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et oluline ruumiline mõju seondub sadama

puhul eeskätt sellega, kui suuri laevu on sadam võimeline vastu võtma. Sellele viitavad ka

kehtiva PlanS § 95 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102

„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 5 ja KeHJS § 6 lg 1 p 16.

3-13-1397

13(14)

10. Olukorras, kus vastuvõetavate laevade mahutavus ei suurene, tuleb asuda seisukohale, et

lisaks reisilaevadele ka vastavas suuruses kaubalaevade vastuvõtmine ei muuda sadama kui

ORMO iseloomu. Järelikult ei ole Saaremaa sadama funktsionaalsuse laienemise puhul tege-

mist uue ORMO planeerimisega, sõltumata sellest, et sellega kaasneb planeeringuala ehitusli-

ku koosluse mahu ja funktsiooni, samuti mõju muutumine. Detailplaneeringu juurdeehituste

(nn tööstuspargi) osas puudub info, et see moodustaks iseseisvalt mõne ORMO-de nimekirja

kantud ehitise.

11. Kui ORMO regulatsioon ei kohaldu, on ühtlasi põhjendatud halduskohtu seisukoht, et

üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on PlanS-ga kooskõlas (kuni 30.06.2015 kehti-

nud PlanS § 9 lg 7).

12. Olgugi, et sadama funktsionaalsuse muutmine ei muuda sadama kui ORMO senist ole-

must, tuleb muudatuste planeerimisel arvestada erinevate planeerimise põhimõtetega, eelkõige

avalikkuse piisav kaasamine ja teavitamine ning asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sot-

siaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. Käesoleval juhul ei nähtu ring-

konnakohtule toimiku materjalidest, et antud põhimõtete osas esineks riiveid, mis annaksid

aluse detailplaneeringu tühistamiseks.

Planeeringu elluviimise raames on koostatud KSH, nagu näeb ette KeHJS § 33 lg 1 p 4, ning

see on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud. Planeeringus on viidatud, et planeeringu ellu-

viimisel on KeHJS-s sätestatud juhtudel ja korras kohustuslik hinnata täiendavalt keskkonna-

mõju (KMH).

Kaebajate poolt planeeringumenetluses esitatud vastuväiteid on kaalutud. Konkreetse ala suh-

tes detailplaneeringu kehtestamine ei tähenda, et planeeringuala hilisem täiendav planeerimine

ei oleks (õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt) lubatud, kui see toimub kooskõlas planee-

rimise regulatsiooni ja põhimõtetega.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Saaremaa sadama kaubasadamana kasutuselevõtt

ei ole Mustjala arengukavaga vastuolus.

13. Asjaolu, et vaidlusaluse detailplaneeringu seletuskirjas kajastatud kaardil puudub planee-

ringuala merepoolse piiri tähistus, ei takista planeeritavate sadama-ala muudatuste mõistmist.

Seejuures on halduskohus põhjendatult leidnud, et kuna ehitustöid akvatooriumis ei ole de-

tailplaneeringus ette nähtud, siis ei pidanud planeering sellega seonduvat ka kajastama. Või-

maliku täiendava planeeringu korral tuleb selle põhjendatust analüüsida vastava menetluse

raames.

14. Arvestades, et detailplaneeringu koostamise raames on keskkonnamõju hinnatud ning

selle vajalikkust ja kohustuslikkust ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud, puudub ringkonna-

kohtu hinnangul vajadus küsida Euroopa Kohtult direktiivide 2001/42/EÜ ja 92/43/EMÜ kon-

tekstis eelotsust. Nimetatud direktiivid ei näe ette, et kavade ja projektide muutmisel oleks

nõutav esitada uuesti objekti asukoha alternatiivid.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menet-

luskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. HKMS § 109 lg

6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud apellatsiooniast-

mes kaebajate endi kanda (HKMS § 108 lg 1).

3-13-1397

14(14)

Ringkonnakohtu 21.09.2015 määruse kohaselt tuli taotlus ja dokumendid menetluskulude

väljamõistmiseks esitada hiljemalt 30.09.2015. Kolmas isik esitas menetluskulude taotluse

ringkonnakohtule 07.10.2015, seega hilinemisega. Samas ei tingi dokumentide hilinenud esi-

tamine käesoleval juhul menetluse venimist, seega kuulub taotlus lahendamisele (vt Riigikoh-

tu otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p-d 24-25). Kolmas isik taotleb 2491,20 euro suuruse

menetluskulu väljamõistmist kaebajatelt, mis koosneb esindajatasust summas 2484 eurot (18

töötundi) ja kantseleikuludest summas 7,2 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku me-

netluskulud täies ulatuses põhjendatud. Arvestades vaidluse mahtu ja keerukust, samuti as-

jaolu, et apellatsiooniastmes vaidlevad pooled samade argumentide alusel samade asjaolude

üle, tuleb pidada vajalikuks ja põhjendatud esindajatasuks 8 töötunnile vastav 1104 eurot

(138 x 8). Bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks vajalik, samas

ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga, mis-

tõttu ei ole põhjendatud menetluskuluks arvetel kajastatud bürookulud (Riigikohtu otsuse nr

3-3-1-28-14 p 20.3). Eeltoodust tulenevalt ei ole ka käesoleval juhul kantseleikulu 7,2 eurot

põhjendatud menetluskulu, mistõttu ei kuulu see kaebajatelt väljamõistmisele.

Vaidlusalune küsimus ei välju vastustaja igapäevaülesannete raamest ning vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist ka taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud HKMS §

109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets