1-14-3747/60 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2015, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-3747 Täitmiskohtunik Marian Priks Kohtuistungi sekretär Prokurör Taotlus Reelika Käis Meelis Juursoo (esitas arvamuse kirjalikult)

T.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kaitsja

T.K (isikukood XXX; viibimiskoht

xxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x) - RESOLUTSIOON Vabastada T.K temale Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 28.04.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3747 kandmisest . mõistetud vangistuse tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 5 alusel määrata tähtajaga T.K-le katseaeg kuus (6) kuud ning allutada ta käitumiskontrolli nõuetele kuni katseaja lõpuni. KarS § 78 p 2 tulenevalt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

Katseajal on T.K kohustatud - järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi:

1. elama - xxxxxxxxxxxxx-

kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata T.K-le katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi;

2. asuda

tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kahe (2) nädala jooksul vangistusest enne

tähtaegselt vabanemisest alates;

3. osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavas sotsiaalprogrammis.

Määruse koopia saata T.K-le, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja xxxxxxxxxxxx.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 28.04.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3747 tunnistati T.K süüdi KarS § 329 järgi ja temale kolm (3) kuud vangistust. mõisteti karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel

arvati T.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti kaks (2) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg

2 alusel suurendati karistust 10.01.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega T.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (852 tundi üldkasulikku tööd), s.o üks

(1) aasta kaks (2) kuud ja 1 päev vangistust ja liitkaristuseks mõisteti üks (1) aasta neli (4) kuud ja 29

päeva vangistust. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 10.02.2015 määrusega tühistati T.K-le moodustatud liitkaristus ning moodustati uus liitkaristus järgmiselt: KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 10.01.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega T.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (398 tundi üldkasulikku tööd), s.o üks (1) aasta üks (1) kuu ja 8 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista üks (1) aasta neli (4) kuud ja 6 päeva vangistust. T.K karistusaeg

algas 28.07.2014 ning lõppeb 04.12.2015.

T.K 28.09.2015. a, ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 28.09.2015 on kohus saanud xxxxxxxxxxxx T.K isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et xxxxxxxxxxxx toetab kinnipeetava T.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et

27.11.2014- T.K vangla -02.03.2015 09.07.2015 töötas majandustöödel; 04.02.2015 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“; alates 09.07.2015 töötab AS Eesti Vanglatööstuses.

T.K on 19.06.2015, 14.04.2015 ja 24.04.2015 määratud distsiplinaarkaristused.

Vabanemisel asub elama samale aadressile, kus elas enne vangistust koos elukaaslase xxxxxxxxxxxxx`i ja nelja lapsega – xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tasumata nõudeid on 9001 eurot, vabanemisfondis on 469 eurot. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri abi Meelis Juursoo nõustub Tartu Vangls seisukohaga. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on T.K olemas kindel elukoht. Ta asub elama oma endisesse elukohta. T.K elukaaslasel xxxxxxxxxxxxx`il on kaks last, poeg xxxx (s. xxxxxxxxx%xxxxxxxxxxx xxxx (s. xxxx) ning koos T.K-ga ), tütar

poeg xxxxx (s. xxxxxxxxxx). T.K on poeg xxxx (s. xxxx), kes elab xxxxxx asenduskodus. T.K esineb probleem alkoholi tarvitamisega. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi, otsida endale töökoht, osaleda sotsiaalabiprogrammis.

T.K avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. T.K soovib asuda tööle ning naasta pere juurde. KOHTU SEISUKOHT

T.K kannab käesoleval ajal karistust § 329) tahtliku teise astme kuriteo (KarS toimepanemise eest.

KarS § 76 lg võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme

1 p 2 kohaselt kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

T.K asus karistust kandma 28.07.2014. a. Seega on xxxxxxxxxxxxxx talle mõistetud vangistusest käesolevaks ajaks ära üle poole karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 pst 2 taegseks vabastamiseks. tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetäh

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

T.K on kriminaalkorras karistatud 11 korral (5 karistust arhiveeritud) ning kannab hetkel teist korda reaalset vangistust. Varem on ta toime pannud isiku-, varavastaseid ja ühiskonnaohtlikke kuritegusid angistust kannab T.K karistuse täitmisest . Praegust v kõrvalehoidmise (KarS § 329) eest . T.K on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Vangistuse tingimustes on T.K

04.02.2015-02.03.2015 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on suunatud sõltuvusest vabanemisele. Süüdimõistetu kinnitab, et pikk vangistus on pannud teda järele mõtlema ning ta saab aru, et ta ei tohi enam vabaduses alkoholi tarvitada.

Kuigi T.K-le on vanglas 19.06.2015, 14.04.2015 ja 24.04.2015 määratud distsiplinaarkaristused, toetab vangla tema ennetähtaegset vabastamist ning on oma taotluses märkinud, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus T.K puhul on 2 aasta jooksul 38 %; vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 33 %.

27.11.2014-09.07.2015 töötas T.K vangla majandustöödel; alates 09.07.2015 töötab AS

Eesti Vanglatööstuses. T.K -s V on varasemast olemas töökogemus AS . Kriminaalhooldaja on endise tööandja AS V esindajalt uurinud tööle saamise võimalust ning saanud teada, et ka praegusel ajal võib olla vajalik töölisi juurde võtta.

Vabanemisel asub T.K elama samale aadressile, kus elas enne vangistust koos elukaaslase xxxxxxxxxxxxx ga - xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx. T.K `i elukaaslasel xxxxxxxxxxxxx`il on kaks last, poeg xxxx (s. xxxxxxxxx%xxxxxxxxxxx), tütar xxxx (s. xxxx) ning koos T.K-ga poeg xxxxx (s. xxxxxxxxxx). T.K on poeg xxxx (s. xxxx), kes elab xxxxxx asenduskodus.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et T.K on vabaduses olemas tingimused, mis aitavad tal seaduskuulekalt elada. Uusi kuritegusid suudab T.K vältida juhul, kui ta on võimeline endale tunnistama, et senine kuritegelik käitumine on vale ja õigustamatu. Samuti tuleb loobuda alkoholi tarvitamisest, mis soodustab impulsiivset käitumist. Kohtu hinnangul on T.K praegusel

hetkel motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuna ta tahab toetada oma perekonda kaks kuud. . Vangistuse lõpuni on jäänud vähem kui

Arvestades eeltoodut on kohtul alust arvata, et T.K on valmis oma käitumist muutma ning tal on olemas kõik tingimused, et elada oma elu vabaduses seaduskuulekalt. Seetõttu on võimalik ta vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada koos allutamisega käitumiskontrollile.

KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. T.K karistuse kandmise aeg lõpeb 04.12.2015. a. Seetõttu tuleb katseaja pikkuseks määrata kuus kuud, mis vastavalt KarS § 78 p-st 2 hakkab kulgema käesoleva kohtulahendi jõustumisest. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käesoleva seadustiku §

75 sätestatud käitumiskontrollile. -s

Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski maandada, tuleb T.K-le määrata katseajaks järgmised kohustused: , asuda tööle või võtta end töötuna mitte tarvitada alkoholi

arvele kahe nädala jooksul alates vabanemisest, osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavas sotsiaalprogrammis. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik