3-15-207/28 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 13. oktoober 2015, Jõhvi 3-15-207 Sofia Politichenko kaebus Toila valla ja AS-i Toila V.V. kohustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks

Kaebaja − Sofia Politichenko Vastustaja I − Toila vald Vastustaja II − AS Toila V.V. Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Sofia Politichenko kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. novembril 2015.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-207 2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tatjana Juhkova esitas 30. mail 2011 Toila Vallavalitsusele avalduse, milles palus konkreetselt teatada, millal on Pikk tn 57a kinnistul võimalik liituda tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga, ja juhtis vallavalitsuse tähelepanu asjaolule, et kinnistul on elatud juba kolm aastat ilma veeta (tl 6). Toila Vallavalitsus märkis 2. juuni 2011. a vastuses, et vallavalitsus on teadlik Pikk tn 57a kinnistu liitumise vajadusest vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga (tl 8). Vallavalitsus selgitas, et vajalike kanalisatsioonitrasside ehitamiseks ei saadud raha Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, mistõttu seiskus ajutiselt trasside ehitus Toila alevikus. Vastuse esitamise seisuga puudusid vallal vahendid tööde jätkamiseks, kuid vallavalitsus lubas jätkata tööd finantseeringu leidmiseks. Vallavalitsus osutas sellele, et T. Juhkoval on võimalik sõlmida liitumisleping Toila valla vee-ettevõttega AS Toila V.V. ning tasuda liitumistasu. Vallavalitsus lisas, et vastav projektdokumentatsioon on koostatud ja selle alusel on võimalik tööd läbi viia.

2. Vastuseks T. Juhkova liitumistaotlusele teatas AS Toila V.V. 12. juuli 2011. a kirjaga, et on valmis sõlmima liitumislepingu Pikk tn 57a kinnistuga seoses (tl 38). Liitumislepingu projekti koostamiseks küsis AS Toila V.V. T. Juhkova käest lisaandmeid ja dokumente.

3. T. Juhkova palus 10. juuni 2014. a avalduses Toila Vallavalitsusel võimalikult kiiresti lahendada Pikk tn 57a kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduv küsimus (tl 5). S. Politichenko esitas 16. juunil 2014 Toila Vallavalitsusele samasisulise avalduse. Vastust avaldustele ei saadud.

4. Vastuseks T. Juhkova 14. detsembri 2014. a pöördumisele märkis AS Toila V.V. 29. detsembri 2014. a kirjas, et AS Toila V.V. on teadlik, et Pikk tn 57a kinnistu juures puudub vee- ja kanalisatsioonitorustik ning seega puudub ka võimalus liitumislepingu sõlmimiseks (tl 3). AS Toila V.V. pakkus T. Juhkovale liitumispunkti Pika tänava peal tingimusel, et T. Juhkova rajab ise vajalikud torustikud kuni liitumispunktini. AS Toila V.V. selgitas, et torustike rajamine Pikk tn 57a kinnistu juurde on võimalik üksnes vastava investeeringutoetuse saamisel.

5. S. Politichenko esitas 27. jaanuaril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2). Kaebaja selgitas, et ostis 2004. aastal oma lapselapsele V. Juhkovale kinnistu aadressil Pikk tn 57a, Toila alevik, Toila vald. Alates sellest ajast on püütud antud küsimust lahendada kohalikul tasemel, kuid kahjuks tulemusteta. Kaebaja tütar T. Juhkova on Toila Vallavalitsusele esitanud mitmeid avaldusi antud küsimuse lahendamiseks. Toila Vallavalitsus märkis 29. detsembri 2014. a vastuses, et vallavalitsus on teadlik, et kaebajal puudub vee- ja kanalisatsioonitorustik. Kaebaja on selles majas pidevalt elanud ning ostab vett suurtes pudelites, et kuidagi elus püsida. Elamine on väga vaevarikas, sest puudub vesi. Kaebaja märkis, et vaidlustab AS-i Toila V.V. 29. detsembri 2014. a vastuse.

6. Tartu Halduskohus jättis 6. veebruari 2015. a määrusega kaebuse käiguta (tl 18-19). Kohus selgitas, et saab kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest aru, et kaebaja pöördub kohtusse eesmärgiga saavutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine aadressil Pikk tn 57a, Toila alevik, Toila vald asuva kinnistu juurde selleks, et oleks võimalik kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kaebuse lisadest ilmneb, et kaebaja on probleemiga pöördunud nii Toila Vallavalitsuse kui ka Toila valla vee-ettevõtja AS-i Toila V.V. poole, kuid olukorda ei ole lahendatud. Ehkki kaebaja märkis, et vaidlustab AS-i Toila V.V. 29. detsembri 2014. a vastuse, nähtub kohtu hinnangul kaebusest, et kaebaja

3-15-207 3

soovib kohtus vaidlustada nii Toila valla kui ka AS-i Toila V.V. tegevusetuse. Kohus tõi välja, et kaebaja jaoks on kõige tõhusam kohtult taotleda Toila valla ja AS-i Toila V.V. kohustamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks aadressil Pikk tn 57a, Toila alevik, Toila vald asuva kinnistu juurde. Seetõttu palus kohus kaebajal kaaluda AS-i Toila V.V. 29. detsembri 2014. a vastuse vaidlustamise asemel kohustamiskaebuse esitamist.

7. Kaebaja esitas 13. veebruaril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse täpsustuse, milles märkis, et nõudeks on veevärgi ja kanalisatsiooni paigaldamine (tl 22). Kaebaja selgitas, et peatänavalt on majani umbes 70 meetrit. Kõik temapoolsed vajalikud toimingud on juba ammu krundil ära tehtud.

8. Tartu Halduskohus võttis 20. veebruari 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 24-26). Kohus tõlgendas kaebust kohustamiskaebusena ning tunnistas vastustajateks Toila valla ja AS-i Toila V.V.

9. Toila vald oli 17. märtsi 2015. a vastuses kaebusele seisukohal, et kaebaja saab oma probleemile lahenduse, võttes ühendust AS-iga Toila V.V., lähtudes Toila Vallavalitsuse 2. juuni 2011. a kirjast ja AS-i Toila V.V. 12. juuli 2011. a kirjast (tl 32-33). Toila vallale teadaolevalt ei ole kaebaja AS-ile Toila V.V. 12. juuli 2011. a kirjaga küsitud andmeid edastanud. Toila Vallavalitsuse 23. märtsi 2009. a korralduse nr 68 kohaselt oli soodustingimustel võimalik veevarustuse ja kanalisatsiooniga liituda 1. septembrini 2009 ning üksnes eritingimustel. Kaebaja tasus liitumistasu summas 63 eurot 91 senti 19. juunil 2011. Kuna kaebajal ei olnud sel ajal enam võimalik soodustust kasutada, tulnuks kaebajal osutatud korralduse alusel tasuda veetorustikuga liitumise eest 10 000 krooni ja kanalisatsiooni- torustikuga liitumise eest samuti 10 000 krooni.

10. AS Toila V.V. märkis 6. aprilli 2015. a vastuses kaebusele, et kaebaja ei ole AS-ile Toila V.V. 12. juuli 2011. a kirjaga nõutud andmeid esitanud (tl 45). AS Toila V.V. selgitas, et tänaval, kus asub kaebajale kuuluv kinnistu, puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon. AS-i Toila V.V. eelarvelised vahendid ei võimalda vee- ja kanalisatsioonivõrkude täielikku väljaehitamist, seetõttu kaasatakse väljaehitamiseks välisvahendeid. 2015. aasta teisel poolel kavandatakse taotluse esitamist Keskkonnainvesteeringute Keskusele toetuse saamiseks Lepa tänava ühendamiseks Pika tänava vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Koostatud projekt näeb ette Pikk tn 57 ja teiste põiktänavate liitumise olemasoleva vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Keskkonnainvesteeringute Keskuselt positiivse toetusotsuse saamisel alustatakse projekteerimis- ja ehitustöid vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks.

11. Tartu Halduskohus otsustas 1. septembri 2015. a määrusega haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 113-114).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kaebaja esitas kohtule kaebuse Toila valla ja AS-i Toila V.V. kohustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks.

13. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

3-15-207 4

14. Igaühe õigus veele on tuletatav Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud sotsiaalriigi ja inimväärikuse põhimõtetest. Õiguse veele tagavad Eesti õiguskorras peamiselt veeseadus (VeeS) ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS). VeeS reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. ÜVVKS reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused.

PS § 14 kohaselt peavad õigusi ja vabadusi tagama seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning kohalikud omavalitsused. Järelikult peab avalik võim tagama isiku õiguse veele. Õigus veele sisaldab ka nõuet, et vesi oleks igaühele kättesaadav. Selle tagamiseks peavad vesi, veeseadmed ja osutatavad teenused olema igaühele majanduslikult kättesaadavad. Viimasest ei saa siiski kohtu hinnangul teha järeldust, et vesi peab olema tasuta ning vett tuleb tagada just ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaudu. Isikut, kellel pole veetarbimiseks raha, tuleb avalikul võimul aidata. Kuidas isikule vett tagada, sõltub asjaoludest – mõnel juhul tuleb anda abi ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumiseks või kaevude rajamiseks, mõnel juhul aidata isikul tasuda veearvet.

15. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kinnistul Pikk tn 57a on olemas kaev. Kaebaja leiab, et seda vett ei saa kasutada joogiveeks, vaid ainult pesu pesemiseks ning aia kastmiseks. Seetõttu peaks joogivett saama ühisveevärgist. Vastustajad on seisukohal, et Pikk 57a kinnistu omanikul ei ole põhjendatud ootust vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumiseks, kuna kinnistule väljastati ehitusluba, mis nägi ette veevarustuse ja kanalisatsiooni lokaalsetena.

16. Kohus selgitab, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos (ÜVVKS § 2 lg 1). Ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 158 sätestatut (ÜVVKS § 2 lg 3).

17. ÜVVKS § 4 lg 1 sätestab, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Toila valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kavast nähtub, et ühisveevarustuse puhul on suurimaks probleemiks joogivee kvaliteet, mis ei vasta kehtestatud normidele tulenevalt kasutatava põhjavee looduslikest omadustest. Toila valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on Toila aleviku veetorustiku kogupikkus ca 15,5 km, millest rekonstrueerimist vajab 3,2 km. Samuti on nimetatud kavas märgitud, et probleemiks Toila alevikus on torustiku vähesus, mistõttu enamus elanikest tarbib vett individuaalkaevudest, mis aga kipuvad suvel kuivaks jääma. Probleemi teeb eriti teravaks tõsiasi, et samadel aladel puudub ka ühiskanalisatsioon ning et Toila paikneb nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal. Osa olemasolevast veevõrgust on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Kavas märgitakse, et planeeritud on uute torustike rajamine, sest osal aleviku elanikest puudub ühisveevarustuse torustik. Plaanitud on torustike rajamist alustada Pikast tänavast, mis võimaldab hiljem sellega ühendada ristuvate ja piirnevate tänavate torustikud. Kuna vallal puuduvad vajalikud vahendid korrastamistööde tegemiseks, plaanitakse pöörduda SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poole kaasrahastamise taotlemiseks Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

18. Seega nähtub Toila valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kavast, et vald plaanib ühisveevarustuse torustike rajamist esmajärjekorras Pikale tänavale. Ka 30. juuli

3-15-207 5

2015. a vastuses kohtunõudele on Toila Vallavalitsus selgitanud, et AS Toila V.V. teeb käesoleval hetkel ettevalmistusi, et esitada projekttaotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele Lepa tänava, sh Pika tänava põiktänavate ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks ning positiivse toetusotsuse korral on võimalik töödega alustada 2016. a alguses (tl 111).

ÜVVKS § 4 lg 2 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Seega on kohtu hinnangul seadusandja näinud ette selle, et ühisveevärk tuleb ehitada välja järk-järgult, kuna kohalikule omavalitsusele käib üle jõu arenda ühisveevärk välja ühe korraga.

Asja materjalidest nähtub, et Toila vald on juba varasemalt soovinud rajada Pikk tn 57a juurde ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikke, kuid see protsess on takerdunud raha puudumise tõttu (tl 3, 8). Vald on kaebajale kinnitanud, et ta jätkab tööd finantseeringu saamiseks. AS Toila V.V. pakkus kaebaja tütrele T. Juhkovale ka liitumispunkti Pika tänava peal tingimusel, et T. Juhkova rajab ise vajalikud torustikud kuni liitumispunktini (tl 3). Seejuures ei ole ka kaebaja ise olnud olukorrale lahenduse leidmisel hoolas. Nii nähtub asja materjalidest, et kinnistu omanikule on korduvalt märku antud, et enne liitumislepingu sõlmimist oodatakse täiendavaid andmeid.

Kohus leiab, et kohalik omavalitsus on astunud samme kaebaja kinnistu ühisveevärgiga ühendamiseks. Toila Vallavalitsusele võib ette heita vaid seda, et jättis vastamata kaebaja ja kaebaja tütre 2014. a juunikuus esitatud avaldustele lahendada Pikk tn 57a kinnistu veevarustusega seonduv küsimus võimalikult kiiresti. Kohus märgib, et kuni liitumiseni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tuleb vallal vajadusel kaaluda kaebajale joogivee varustamist või selle ostmise kompenseerimist.

19. Kohus selgitab täiendavalt, et kui AS Toila V.V. asub Toila valla ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni arendamise kava alusel Lepa ja Pika tänava põiktänavatele ühisveevärki rajama, siis peab sellega liita saama ka kõiki selles lõigus asuvaid elamuid. Kui ühisveevärk välja ehitatakse, peab sellega saama liituda. ÜVVKS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik või valdaja lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 5 lg 4 sätestab ammendava loetelu juhtudest, kui liitumise taotlust ei rahuldata. Seda ei tehta kui liituda soovija: 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

20. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -

3-15-207 6

kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel (ÜVVKS § 3 lg-d 1 ja 2).

21. Kohus palus kaebajal täpsemalt selgitada, millised toimingud on Pikk tn 57a kinnistul seoses ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumisega teostatud ning mida kohtule esitatud fotod (tl 60-69) tõendavad. Kaebaja selgitas 12. juuni 2015. a vastuses, et „Oleme teinud oma krundil kõik vajalikud toimingud (eelmisel korral saatsime pildid) juba 2008.aasta aprilliks (vee- ja kanalisatsioonitorustik, valamu, WC pott, duššinurk), sest siis asusime sinna püsivalt elama. Kõik on välja toodud sauna ette hoovis, sest meie ei tea edasisi kanalisatsiooni torustike paiknemisi.“ (tl 85). Kohtu hinnangul ei tõenda kohtule esitatud fotod dušist, valamutest, boilerist ja WC potist seda, kaebaja oleks teostanud omapoolsed tööd kuni liitumispunktini, s.o punktini, mis asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri.

22. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kohtu hinnangul ei ole vastustajate tegevus olnud õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt jääb S. Politichenko kaebus rahuldamata.

23. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtul enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik