2-14-58457/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 24.03.2015 otsus hagi rahuldamata jätmiseks muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

2. Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

3. Välja mõista MTÜ-lt Saaremaa Rüütelkond Eesti Vabariigi (Riigimetsa

Majandamise Keskuse kaudu) kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitis

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit

Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.10.2015, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-58457

Kohtuasi

MTÜ Saaremaa Rüütelkond hagi Eesti Vabariigi

vastu

maarendilepingu

ülesütlemise

kehtetuse

tuvastamiseks ja kostjat maarendilepingu täitmise

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 24.03.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Saaremaa Rüütelkond apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2,22 eurot

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja

(apellatsioonimenetluses

apellant):

MTÜ

Saaremaa Rüütelkond (registrikood 80300101, asukoht

Männi, Laheküla küla, 94128 Pihla vald, Saare

maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim

Greinoman

Kostja

(apellatsioonimenetluses

vastustaja):

Eesti

Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu,

registrikood 70004459, asukoht Toompuiestee 24, 10149

Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo

Istungi toimumise aeg

22.09.2015

2820,17 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 840 eurot,

kokku 3660,17 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal kostjale tasuda otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord menetlusabi taotlemise selgitus

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja hagi asjaolud

1. MTÜ Saaremaa Rüütelkond (hageja) esitas 03.10.2014 Harju Maakohtule

hagiavalduse Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, kostja) vastu

maarendilepingu ülesütlemise kehtetuse tuvastamiseks ja maarendilepingu täitmise

kohustamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.04.2013 maarendilepingu, mille alusel

andis kostja hagejale tähtajaliseks kasutamiseks Saare maakonnas, Laimjala vallas,

Rannakülas

maaüksuse,

0,21

ha

suuruse

maatüki.

Lepingu

kohaselt

oli

kasutusotstarbeks poollooduslike koosluste hooldamine. Maa-ala oli võsastunud ning

seal kasvasid poollooduslikku kooslusesse mittekuuluvad taimed, maatükk oli osaliselt

kaetud sõnnikuga, mis tegi võimatuks rohttaimede kasvu. Hageja puhastas maatüki

sõnnikust, roost, nõgestest ja ohakatest. Nüüdseks on poollooduslik kooslus taastatud.

Kostja on maatüki olukorda kontrollinud ja rahule jäänud. Kogu maarendilepingu

kehtivuse aja jooksul on hageja jooksvalt informeerinud kostjat oma tegevusest

renditud maatükil.

3. 09.09.2014 sai hageja kostjalt lepingu ülesütlemisavalduse, milles kostja heitis ette, et

maatükil on ilma loata võetud maha puid, tehtud haljastustöid ja rajatud lõkkeplats.

Samuti väitis kostja, et maatüki seisundist võib järeldada, et see ei ole võetud

kasutusse rendilepingus määratud kasutusotstarbeks. Kostja vastustest ilmnes, et ta

korraldas ülevaatuse anonüümse kaebuse põhjal ja tuvastas rikkumised. Ülevaatuse

akti ei ole vormistatud blanketil, seda ei ole digitaalallkirjastatud ega kantud kostja

dokumendiregistrisse. Samuti ei vasta akt haldusmenetluse seaduse nõuetele. Ühtegi

pilti ega konkreetset etteheidet (nagu nt mis ja kui palju puid on maha võetud või

millised haljastustööd oleksid tehtud ) kostjal esitada ei ole. Hagile lisatud fototabelist

on näha, et puude arv ei ole muutunud. Hageja hinnangul on ilmne, et akt on koostatud

tagantjärgi ülesütlemisavalduse põhjendamiseks ning ei kajasta tegelikke asjaolusid.

4. Täitmata on ülesütlemise materiaalõiguslikud eeldused. Ülesütlemisavalduses tugineb

kostja maarendilepingu p-le 9.1, mille kohaselt võib rendileandja lepingu erakorraliselt

üles öelda juhul, kui rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud

otstarbega. Hageja ei ole kasutanud maad hooletult ja mittesihipäraselt. Kostja alusetu

ja subjektiivne hinnang, et maatükki oleks pidanud teismoodi hooldama, ei põhine

seadusel ega lepingul ning ei ole vaadeldav maarendilepingu rikkumisena.

5. Arusaamatu on viide haljastustööde ebaõigsusele, kuna hageja pidigi maa-ala

korrastama. Niidetud roog põletati kohapeal, nagu nõuab Rannaniitude hoolduskava

ning kuna 1/3 renditavast maatükist ei ole poollooduslik kooslus, siis toimus roo

põletamine osas, kus poollooduslik kooslus ei asu. Hageja tegevus renditud maatükil

oli kooskõlas seaduse, maarendilepingu ja ka kõikvõimalike soovitustega.

6. Enne lepingu ülesütlemist ei ole kostja kunagi nõudnud hagejalt lepingu rikkumisest

hoidumist. Sellepärast ei ole kostjal õiguslikku alust üürilepingu ülesütlemiseks.

7. Täidetud ei ole ka ülesütlemise formaalsed eeldused, kuna kostja esindajana

ülesütlemiseavaldusele allakirjutanud isikul ei ole kostja esindamise volitust. Kuivõrd

hageja vaidleb ülesütlemisele vastu, siis ülesütlemine on tühine (tsiviilseadustiku

üldosa seadus (TsÜS) § 129).

8. Hageja vaidles vastu kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale. Kohtus riigi

esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise korra § 3 lg 2

sätestab, et riigi lepingulise esindaja kasutamise kasuks võib otsustada üldjuhul

materiaalõiguslikult keerukates kohtuasjades, samuti kui seda liiki vaidlustes puudub

väljakujunenud ühtne kohtupraktika või kui vaidluse ese väljub ametniku erialasest

pädevusest. Praegune vaidlus ei ole keeruline ja on seotud RMK põhitegevusega.

Sellepärast ei olnud riigil lepingulise esindaja võtmine vajalik ega õiguspärane. Samuti

on hageja mittetulundusühing, kelle rahalised ressursid on piiratud. Kostja

menetluskulud on põhjendatud maksimaalselt 250 euro ulatuses.

Kostja vastuväited

9. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

10. Hageja on lepingut rikkunud ning seega oli kostjal maarendilepingu p-st 9.3.1 ja VÕS

§ 315 lg 1 p-st 2 ja § 276 lg-st 2 ning §-st 313 tulenevalt õigus leping üles öelda.

Kostja rentis hagejale maaüksuse välja eesmärgil hooldada poolloodulikke kooslusi.

Hageja on poollooduslike koosluste hooldamise asemel teinud maaüksusel lubamatuid

haljastustöid ja kujundanud maaüksuse ümber lähtuvalt enda huvidest ning eesmärgist

rajada kõrvalkinnistul asuva hageja esindajale kuuluva maja ümber hoov koos tiigi ja

merevaatega. Oma tegevusega on hageja tekitanud pöördumatuid kahjustusi kostja

maaüksusele ning loonud reaalse ohu poolloodusliku koosluse (rannaniit) hävimiseks.

11. Lahesopi ümberkujundamiseks on hageja mh võtnud maha puid, teinud kaevetöid ja

muutnud tundmatuseni maaüksuse väljanägemist. Hageja ümberkujundamise

eesmärgiks on olnud ka merevaate tekitamine. Lahesopi ümberkujundamisel on hageja

n-ö ümber ehitanud ka maaüksusel asuva allika ja selle ümbruse. Samuti on hageja

kaevanud ja paigaldanud sügava maa-aluse veetrassi allikast majani. Ka selle käigus

teisaldas ja liigutas hageja mitmeid kuupmeetreid kaldapinnast.

12. Keskkonnaameti sõnul ei ole hageja kunagi taotlenud lahesopi, allika ning allika

ümbruse ümberkujundamiseks luba. Samuti on Keskkonnaamet kinnitanud, et hageja

tegevus ei ole poollooduslike koosluste hooldamine.

13. Hageja on teostanud renditud maa-alal lubamatut raiet. Hageja on õigusvastaselt

sulgenud avalikus kasutuses oleva tee. Hageja on hävitanud kõrvalkinnistul

poolloodusliku rohumaa ja tekitanud kahju naaberkinnistu omanikele.

14. Kõik eespool kirjeldatud rikkumised on 19.08.2014 läbiviidud kontrolli tulemusena

tuvastanud ka kostja. Alusetud ja tõendamata on aga hageja alusetu väide selle kohta,

nagu oleks kostja koostanud kontrollakti tagant järele.

15. Metsaülemal MT oli volitus hagejaga rendileping lõpetada.

16. 04.03.2015 kohtuistungil esitas kostja menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt

välja mõista menetluskulud summas 2342,56 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on kandnud õigusabikulusid 19 h

30 min eest summas 2340 eurot. See teeb õigusabi tunnitasu suuruseks 120 eurot.

Sellele lisandub õigusabiga kaasnev kulu (tähtkirja saatmine) summas 2,56 eurot.

Kostja

kinnitas,

et

on

kõik

menetluskulud

kandnud

seoses

käesoleva

kohtumenetlusega ning kõik õigusabikulud on olnud täies mahus vajalikud ja

põhjendatud. Kostjat esindava vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenus hõlmab

esitatud arvete järgi järgmisi töid:

10.11.2014 hagi materjalidega (hagiavaldus + 30 lisa) tutvumine ja õigusliku

positsiooni kujundamine, 2 h;

13.11.2014 täiendavate tõendite kogumine, 15 min;

14.11.2014 õigusliku hinnangu koostamine, 2 h;

18.11.2014 taotluse esitamine kohtule kostja vastuse esitamiseks antud tähtaja

pikendamiseks, 15 min;

18.11.2014 tõendite kogumine, kliendi poolt saadetud tõendite ülevaatamine, 30 min;

28.11.2014 hagivastuse koostamine, 3 h 30 min;

01.12.2014 hagivastuse koostamise jätkamine, 2 h 15 min;

01.12.2014 hagivastuse koostamise jätkamine ning selle menetlusdokumendi koos 18

lisaga kohtule ja vastaspoolele saatmine, 30 min;

02.12.2014 hagivastusele lisatud 18 tõendi kohtule edastamine posti teel (koos vastava

kaaskirjaga), 15 min;

16.12.2014 täiendavate tõendite kogumine, läbivaatamine ja analüüs, 10 min;

23.12.2014 hageja 22.12.2014 seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumine, 20 min;

23.02.2015 hageja taotluse ja lisadega tutvumine täiendavate tõendite esitamiseks, 15

min;

27.02.2015 vastuse koostamine hageja menetlusdokumentidele ja täiendavate tõendite

esitamine, 2 h;

02.03.2015 kostja vastuse lõplik vormistamine ja koos lisadega kohtule esitamine, 15

min;

02.03.2015 nõupidamine kliendiga, 1 h;

03.03.2015 täiendavate tõendite kogumine, analüüs, 15 min;

03.03.2015 täiendavate tõendite esitamiseks taotluse koostamine kohtule, 45 min;

03.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine, 2 h 30 min;

03.03.2015 menetluskulude nimekirja koostamine, 30 min.

Lisaks õigusabiga kaasnevad kulud - 02.12.2014 tähtkirja saatmine 2,56 eurot.

17. 06.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas palus kostja hagejalt välja mõista

menetluskulud, mis on seotud osalemisega kohtuistungil summas 797,61 eurot (ilma

käibemaksuta) ning nimetatud kuludelt välja mõista ka viivis. Kostja on kandnud

õigusabikulusid 9 h ja 55 min eest summas 643,33 eurot. Sellele lisanduvad

õigusabiga kaasnevad kulud (sõidukulu ja praamipiletid) summas 154,28 eurot.

Kostjat esindava vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenus hõlmab esitatud arve

järgi töid:

04.03.2015 kohtuistungil esindamine, 2 h 35 min;

04.03.2015 ajakulu kohtuistungile sõitmiseks, 6 h 30 min;

04.03.2015 aruanne kliendile kohtuistungil toimunust, 20 min;

05.03.2015 kohtuistungi protokolliga tutvumine, 30 min.

Õigusabiga kaasnevad kulud on 04.03.2015 sõidukulu kohtuistungile 137,60 eurot ja

04.03.2015 praamipiletid 16,67 eurot.

Esimese astme kohtu otsus

18. Pärnu Maakohtu 24.03.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja

kanda.

Maakohus

rahuldas

kostja

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks

osaliselt.

Maakohus

jättis

kostja

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 260 euro osas rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 2880,17 eurot ning viivise menetluskulude

hüvitiselt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

19. Maakohus leidis, et hageja on lepingut rikkunud ning kostjal oli 09.09.2014 tulenevalt

maarendilepingu p-st 9.3.1 ja VÕS § 315 lg 1 p-st 2 ja § 276 lg-st 2 ning §-st 313

õigus leping üles öelda. Hageja on poollooduslike koosluste hooldamise asemel

kujundanud renditud maaüksuse ümber lähtuvalt enda huvidest ning eesmärgist rajada

kõrvalkinnistul asuva maja ümber hoov koos tiigi ja merevaatega. Sellega on hageja

tekitanud pöördumatuid kahjustusi kostja maaüksusele ning loonud hoopis reaalse ohu

poolloodusliku koosluse (rannaniit) hävimiseks.

20. Kostja esitatud fotolt (II kd lk 60) nähtub, milline oli eelnimetatud kinnistute ja tee

seisukord enne hagejapoolset rannaala ümberkujundamist ning kostja esitatud

19.08.2014 metsaülema poolt tehtud foto näitab, milline näeb kõnealune lahesopp

välja pärast hagejapoolsete tööde teostamist (II kd lk 61). Fotosid võrreldes nähtub, et

lahesopi ümberkujundamiseks on mh võetud maha puid, tehtud kaevetöid, mille

tulemusel on muutnud tundmatuseni renditud maaüksuse väljanägemine. Hageja poolt

on ümber lükkamata kostja väide, et sellise ümberkujundamise eesmärgiks on olnud

ka merevaate tekitamine OÜ-le Siluri Kaevandused kuuluvale majale. Selline tegevus

ei ole kooskõlas maarendilepingu sisu ega eesmärgiga hooldada poollooduslikke

kooslusi. Kostja väitel puudus hagejal selliseks tegevuseks luba ja hageja ei ole seda

väidet ka ümber lükanud.

21. Naabrite SE ja RP 01.11.2013 kaebusest Saare maavanemale, kostja esitatud fotodest

(II kd lk 63-66, 68-69), Keskkonnaameti 15.10.2013 vastusest SE-le, ajalehe Meie

Maa 27.09.2013 artiklist ning Eesti Päevalehe 2.07.2014 artiklist, samuti kostja

esitatud fotodest (II kd lk 140) ja tunnistaja SE ütlustest (II kd lk 156-157) nähtub, et

lahesopi ümberkujundamisel on hageja n-ö ümber ehitanud ka maaüksusel asuva

kaevuna kasutusel oleva allika ja selle ümbruse. Pärast maa rendile andmist hagejale,

on hageja toonud allika/kaevu ümbrusesse üle meetri pinnast, tõstes allika/kaevu

ümbruse meretasemest oluliselt kõrgemale. Hageja on kaevanud ja paigaldanud

sügava maa-aluse veetrassi allikast/kaevust majani ning ka selle käigus teisaldas ja

liigutas hageja mitmeid m3 kaldapinnast. Eelnimetatud tõendid kinnitavad, et sellise

tegevuse tulemusena (sh pinnase tõstmine ja allika/kaevu ümberehitamine) on

rannajoon tundmatuseni muutunud, mis on aga vastuolus poollooduslike koosluste

hooldamise eesmärgiga. Ka keskkonnaamet on oma 15.10.2013 vastuses SE

pöördumisele asunud seisukohale, et eelnimetatud kaevetööd, pinnasega täitmine,

veetrassi rajamine ja kaevise ladustamine ei ole poollooduslike koosluste hooldamine.

Puuduvad sellekohased tõendid, et hagejal olnuks lahesopi, allika ning allika ümbruse

ümberkujundamiseks Keskkonnaameti luba.

22. Tõendatud on ka, et hageja on renditud maa-alal omavoliliselt raiunud puid. Kostja

esitatud fotodelt on näha, milline oli vaade OÜ-le Siluri Kaevandused ja kostjale

kuuluvatele kinnisasjadele ja seda läbivale teele enne hageja tegevust 2013 ja 2014.

aastatel. Fotodelt nähtub, et Kurdlaaru kinnistul olnud vana lambalauda juures on

olnud tee (vt foto II kd lk 60) ning lauda juures olid tihedad puud ning vaade

veekogule puudus. Fotodelt on näha raietööde tagajärjel alles jäänud kännud ning

hiljem on maja ümber rajatud muruplats (II kd lk 61 foto).

23. Samuti on tõendatud, et hageja on rajanud kostjalt renditud maaüksusele lõkkeplatsi.

Seda tõendab kostja esitatud 19.08.2014 tehtud foto lõkkeplatsist (II kd lk 69) ja maa-

ameti kaardiserveri väljavõte (I kd lk 28). Fotolt on näha, et lõkkes (mis mh asub

allika vahetus läheduses) põletatakse lisaks puidule ka pakkematerjale, mis lükkab

ümber hageja väite, et maaüksusel olnud ajutisel lõkkeplatsil põletati vaid niidet.

24. Lisaks nähtub Saare Maavalitsuse poolt 04.11.2013 teostatud Saastna tee maaüksuse

paikvaatluse protokollist, et Kurdlaaru kinnistu piiripunktide üle vaatlusel selgus, et

kividega markeeritud kinnistu piir ei ühti tähistatud piiripunktidega ning et Kurdlaaru

kinnistul asuva elamu terrass on ehitatud osaliselt üle kinnistu piiri ja selle nurk on ca

1 m ulatuses riigile kuuluval maal. Paljasõnaline on hageja väide selle kohta, et

eelnimetatud tõend ei ole ehtne, kuna sellel puudub kuupäev, registreerimisnumber ja

allkirjad. Protokollil on paikvaatluse läbi viimise kuupäevaks märgitud 04.11.2013 ja

see on digitaalselt allkirjastatud maavanema ja maasekretäri poolt. Registreerimis-

numbri ja allkirjade kinnistuslehe puudumine antud tsiviilasja toimikus, ei anna veel

alust võltsituse kahtlusele, seda enam , et see dokument on kooskõlas ka muude

tõenditega kostja maaüksusel toimunud rikkumiste kohta.

25. 19.08.2014 kontrollaktis tuvastatu on kooskõlas ka teiste asjas esitatud ja uuritud

tõenditega ning seetõttu ei ole eluliselt usutav hageja paljasõnaline väide selle kohta,

nagu oleks kostja koostanud kontrollakti tagant järele. Ainuüksi asjaolu, et akt on

koostatud väidetavalt kostja asjaajamiskorra reegleid rikkudes, ei tee seda veel

ebausaldusväärseks.

26. Maakohus ei anna hinnangut sellele, kas hageja on õigusvastaselt sulgenud avalikus

kasutuses oleva Saastna tee, sest seda teeb Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-14-60402.

27. Kohus nõustus et kostjalt ei saa oodata rendilepingu täitmise jätkamist.

Maarendileping ega VÕS ei näe ette, et rendileandja peaks andma rentnikule täiendava

tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks enne kui ta rendilepingu üles ütleb. Lisaks ei saa

seda kostjalt oodata ka hea usu põhimõtte järgi, kuna hageja rendilepingu rikkumised

on sellised, mida hagejal enam tagasi pöörata ei olegi võimalik. Lisaks ei oma

käesolevas vaidluses tähtsust see, kas antud juhul käib menetlus renditud maa-alal

asuva kaevu ehitisena vormistamiseks või mitte. See, mida RMK otsustab maa-alaga

pärast rendilepingu lõppemist teha, ei ole käesoleva vaidluse küsimus.

28. Kohtu hinnangul oli metsaülemal MT volitus hagejaga rendileping lõpetada. Saaremaa

Metskonna põhimääruse p-dest 4.3.8 ja 4.3.12 nähtub, et metsaülem täidab ka neid

ülesandeid, mis on talle pandud õigusaktide, juhatuse otsustega, juhatuse liikmete

käskkirjade

ja

suuliste

ning

kirjalike

korraldustega,

samuti

metsahalduse

tegevusvaldkonna peaspetsialistide suuliste ja kirjalike korraldustega. Põhimääruse p

4.3.8 sätestab, et metsaülem sõlmib riigi nimel riigimetsa kasutusõiguste, teenuste

osutamise ja tellimise, vallasvara omandamise, kasutusse andmise ja võõrandamise

lepinguid, samuti muid metskonna tegevuse korraldamiseks vajalikke lepinguid. Ei

oleks õige järeldada sellest, et metsaülemal on küll lepingute sõlmimise õigus, kuid ei

ole lepingu muutmise ega lõpetamise õigust.

29. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1) ja määras kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus leidis, et käesoleva vaidluse lahendamisel

on kostja poolt advokaadi õigusteenuse kasutamine olnud vajalik ja õiguspärane.

Maakohus rahuldas täielikult kostja 04.03.2015 taotluse menetluskulu 2342,56 euro

väljamõistmiseks ja osaliselt 06.03.2015 taotluse menetluskulu 797,61 euro

väljamõistmiseks summas 537,61 eurot. Kokku rahuldas maakohus kostja

menetluskulu taotluse summas 2880,17 eurot.

10.11.2014 hagi materjalidega (hagiavaldus + 30 lisa) tutvumine ja õigusliku

positsiooni kujundamise kohta nõustus kohus kostjaga, et hagi materjalidega

tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine ei ole õigusliku hinnangu andmisega

hõlmatud. Vastavalt määruse „Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile

kaasnevate kulude kandmise kord“ § 5 lg-le 2 antakse riigi esindamisel õiguslikus

analüüsis hinnang kohtuasja perspektiivikuse kohta ning prognoos riigile kaasneda

võiva kogukulu kohta. Kohtuasja perspektiivikuse ja kohtukulude prognoos ei ühti

õigusliku positsiooniga, millest kostja eesseisvas kohtuvaidluses lähtuma hakkab. Kui

õigusliku positsiooni kujundamine eeldab vastaspoole argumentidega süvitsi tutvumist

ning vastuargumentide loomist, siis õigusliku hinnangu andmine aga üksnes üldist

perspektiivikuse ja kulude hindamist. Tegemist on sisult erinevate õigustoimingutega.

- 13.11.2014 täiendavate tõendite kogumine, 18.11.2014 tõendite kogumine, kliendi

poolt saadetud tõendite ülevaatamine. Kohus leidis, et kostja poolt viidatud tõendite

loetlemata

jätmine

ei

muuda

menetluskulude

nimekirjas

õigustoimingut

põhjendamatuks.

- 18.11.2014 taotluse esitamine kohtule kostja vastuse esitamiseks antud tähtaja

pikendamiseks. Kuna kostja esindaja on teinud nimetatud õigustoimingu käesoleva

vaidluse raames ja kostja nimel, on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud

menetlustoiminguga.

- 28.11.2014 hagivastuse koostamine ja 01.12.2014 hagivastuse koostamisega

jätkamine. Kohus leidis, et kostja vastuse koostamiseks kulunud aeg ja sellest tulenev

kulu on olnud vajalik ja põhjendatud.

- 02.12.2014 hagivastusele lisatud 18 tõendi kohtule edastamine posti teel (koos

vastava kaaskirjaga), on kohtu arvates vaadeldav mistahes muu menetlustoiminguna,

millele tegemiseks esindajal aega kulub. Kirjeldatud menetlustoiming on osa esindaja

töö ajakulust ning see kuulub menetluskuluna hüvitamisele.

- 02.12.2014 tähtkirja saatmine summas 2,56 eurot. Kohus märkis, et kohtuvälisteks

kuludeks muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud, mis võivad hõlmata ka büroo

üldkulusid. Kirja saatmine oli vajalik ja põhjendatud seoses antud kohtuasjaga.

- 16.12.2014 täiendavate tõendite kogumine, läbivaatamine ja analüüs. Kuivõrd kostja

käsitles 16.12.2014 kogutud tõendid põhjalikult 02.03.2015 menetlusdokumendis, on

täiendavate tõenditega seotud õigustoimingud samuti põhjendatud;

- 27.02.2015 vastuse koostamine hageja menetlusdokumentidele ja täiendavate

tõendite esitamine. Kohtu hinnangul on kõnesoleva vastuse koostamisele kulunud aeg

2 h põhjendatud. Menetlusdokumendi koostamisele kuluvat aega saab üldjuhul

hinnanguliselt arvutada kohtupraktikas väljakujunenud arvestuse alusel, mille kohaselt

kulub esindajal ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamiseks keskmiselt 40 min.

Kuivõrd kõnealuse menetlusdokumendi maht on ligikaudu 3 lehekülge, on mõistlik

eeldada,

et

lepingulisel

esindajal

võib

kuluda taolise menetlusdokumendi

koostamiseks aega hinnanguliselt 2 h. Samuti ei ole nimetatud kulu arvestamisel

oluline see, kas kohus võttis need lõpuks vastu täielikult või osaliselt.

- 02.03.2015 kostja vastuse lõplik vormistamine ja koos lisadega kohtule esitamine.

Kohus leiab, et nimetatud menetlusdokumendi vormistamisele ja kohtule esitamisele

kulunud aeg on põhjendatud ja vastavuses toimiku materjalile.

- 02.03.2015 nõupidamine kliendiga. Kohus leiab, et kliendi ja tema lepingulise

esindaja vaheline nõupidamine on vajalik ja põhjendatud kulu. Kliendil on õigus

teada, milline on esindaja lõplik õiguslik positsiooni ja strateegia 04.03.2015

toimunud kohtuistungil osalemiseks.

- 03.03.2015 täiendavate tõendite kogumine, analüüs ning taotluse koostamine

kohtule. Asjaolu, et kostja esindaja alles kohtuistungil selgunud asjaolude tõttu

täiendavate tõendite esitamise taotluse tagasi võttis, ei tee kohtu hinnangul olematuks

täiendavate tõendite kogumise ning taotluse koostamise ajakulu ega sellest tulenevaid

kulutusi kostjale. Samuti ei ole vähemoluline, et kostja võttis kohtuistungil taotluse

tagasi suuresti eesmärgiga vaidlus võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega lahendada

ning vältida istungi edasilükkamist. Seejuures ei ole kohus ka leidnud, et kostja

esitatud tõendid oleksid asjakohatud või üleliigsed.

- 03.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine 2 h ja 30 min. Kohus peab siinkohal

piisavaks kostja esindaja selgitusi, et ta arvestas kohtuistungiks ettevalmistamisel

sellega, et 04.03.2015 toimunud istungil lahendatakse asi sisuliselt, mistõttu pidi

esindaja põhjalikult tutvuma nii kõikide seni esitatud materjalidega kui ka valmistuma

kohtuistungil tõusetuvatele küsimustele vastamiseks. Ajakulud on põhjendatud ja

vajalik.

- 03.03.2015 menetluskulude nimekirja koostamine. Kuivõrd kostja poolt 04.03.2015

esitatud menetluskulude nimekirja näol on tegemist ligi 2-leheküljelise ning põhjaliku

menetlusdokumendiga, on selle koostamiseks kulunud aeg 30 min kohtu arvates

põhjendatud.

-04.03.2015 kohtuistungil esindamine, 2 h 35 min – on põhjendatud ja vajalik kulu

ning on vastavuses toimiku materjaliga. Kohus ei pea põhjendatuks kuluks kostja

esindaja 04.03.2015 ajakulu kohtuistungile sõitmiseks 6 h ja 30 min ulatuses summas

260 eurot. Põhjendatuks õigusabiga seonduvaks kuluks peab kohus kostja esindaja

sõidukulu

04.03.2015 kohtuistungile summas 137,60 eurot ja 04.03.2015

praamipiletite maksumust (Virtsu-Kuivastu-Virtsu) summas 16,68 eurot. Kostja

esindajal oli õigus valida, kas sõita kohtusse lennukiga või auto/praamiga ja siinkohal

kohus etteheiteid ei esita.

- 04.03.2015 esindaja aruanne kliendile kohtuistungil toimunust. Kohus peab seda

põhjendatuks kuluks, kuna esindaja poolt kliendile sisulise ülevaate andmine istungil

aset leidnud vaidlusest ning kohtu esitatud seisukohtades, on vajalik toiming.

- 05.03.2014 kohtuistungi protokolliga tutvumine. Kohtu arvates on kohtuistungi

protokolliga tutvumisele kulunud aeg 30 min põhjendatud.

30. Hageja ei ole kostja esindaja tunnitasumäärale 120 eurot vastu vaielnud ja kohus peab

seda põhjendatuks tunnitasumääraks. Eelneva alusel peab kohus kostja kohtuistungile

sõiduga seotud põhjendatud kuluks 537,61 eurot (797,61-260).

31. Kokkuvõtvalt on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud kokku seega summas

2880,17 eurot.

Apellatsioonkaebus

32. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja

jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi rahuldamata jätmise korral palub hageja kostja

kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis maksimaalselt 250 eurot.

33. Kostja ei ole lepingut üles öelnud mõistliku aja jooksul. Metsaülem MT tutvus

olukorraga maatükil 26.09.2013. Kostja tutvus rendiobjekti olukorraga 2014. aasta

veebruaris, st pärast väidetavaid rikkumisi ja jäi olukorraga rahule. Ka ei ole

keskkonnaamet ega Keskkonnainspektsioon sedastanud mingeid rikkumisi (kostja

01.12.2014 vastuse lisa 9, hageja 22.12.2014 menetlusdokumendi lisa 6). Kui hageja

lepingut rikkus, pidi kostja sellest teada saama 01.11.2013 ja igal juhul 18.02.2014

ülevaatamise tulemusena. Mõistlik aeg lepingu ülesütlemiseks pidi olema

maksimaalselt kaks nädalat. Kuna hiljemalt 2014. märtsi alguseks ei olnud kostja

lepingut üles öelnud, on ta sellise õiguse minetanud. Arvestades, et 18.12.2014

ülevaatamise tulemusena jäi kostja objektiga rahule, siis hilisem erakorraline

ülesütlemine oleks ka vastuolus hea usu põhimõttega. Vastupidisele seisukohale

asudes on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 196 lg 3, § 7.

34. Maakohus on ka ebaõigesti kohaldanud RMK põhimääruse § 30 lg-t 5, millest

tulenevalt oli maarendipingu lõpetamise õigus kostja juhatusel, mitte metsaülemal.

Vastupidiseks tõlgenduseks ei anna alust ka asjaolu, et metsaülemal oli lepingu

sõlmimise õigus. RMK Saaremaa metskonna põhimäärus ega ka käskkirjad nr 1-5/53,

1-5/41 ei anna alust kohtu poolt tuvastatud volituse ulatuseks. Nendest dokumentidest

on selgelt nähtav volitaja soov piirata metsaülema otsustuspädevus lepingute

sõlmimisega. Seega on ülesütlemisavaldus tühine TsÜS § 129 alusel.

35. Maakohtu otsus on rajatud valdavalt ilma erialste teadmisteta SE ja RP kogutud ja

esitatud tõendusmaterjalile. Nimetatud isikud tunnevad isiklikku vaenu hageja

seadusliku esindaja vastu ning loodavad kasutada käesolevat kohtuasja oma isiklike

arvete klaarimiseks. Sellele vaatamata on kohus hinnanud nende isikute poolt esitatud

tõendeid kriitikavabalt. Samuti on maakohus ekslikult jätnud arvestamata hageja

võltsituse vastuväite, mis esitati kuupäevastamata, registreerimata ja allkirjastamata

paikvaatluse protokollile. Seega on maakohus rikkunud TsMS § 238 lg-t 4. Hageja

esitab vastuväite kohtu tegevusele ja palub ülaltoodud tõendid kostjale tagastada või

jätta asja lahendamisel arvestamata.

36. Maatüki seisund 2013. aprilli seisuga ei ole täpselt tuvastatav. Kostja tugineb oma

01.12.14 vastuses fotole maatüki seisundi kohta, kuid see foto on tehtud suvel ja

teadmata aastal. SE on kinnitanud, et saabus Rannakülla 2013. aasta mais ja ei tea,

millal rendileping sõlmiti. Seega ei tea tunnistaja, millises seisundis anti maatükk üle

rentnikule.

37. Maakohtu otsus on vastuoluline. Lahendi põhjendustes möönis maakohus, et enne

poollooduslike koosluse hooldamist tuleb need esmalt taastada ja see on võimalik

hageja poolt tehtud viisil. Sellele vaatama luges maakohus seda maarendilepingu

oluliseks rikkumiseks. Samuti jääb arusaamatuks, millise õigusliku tähenduse omistas

kohus menetlusvälistele asjaoludele.

38. Maakohus ei ole hinnanud hageja poolt esitatud tõendeid, eelkõige hagiavalduse

lisasid 7,10-15, 21-28, 22.12.2014 menetlusdokumendi lisasid 1-9, 23.02.2015

menetlusdokumendi lisasid ega põhjendanud, miks ta neid asja lahendamisel ei

arvesta. Nimelt nähtub 17.02.2014 saadetud meilist (hagiavalduse lisa 15), et kostja

looduskaitsespetsialist leiab, et vaidlusalust ala ei ole võimalik poolloodusliku

kooslusena hooldada, pretensiooni hagejale ei ole. Hageja osas ei ole väärteomenetlust

toimunud (22.12.2014 avamuse lisa 6), vald möönab, et toimub vaidlusaluse maa-ala

munitsipaliseerimine, mainimata poollooduslike koosluste kaitse vajadust ja vald on

nõus seda võõrandama (23.02.2015 menetlusdokumendi lisa 1).

39. Kuna

poollooduslik

kooslus

moodustab

ainult

osa

renditavast

maatükist

(maarendilepingu p 6.1.4.), siis pidi maakohus tuvastama, kas väidetavad ja

etteheidetavad rikkumised leidsid aset poolloodusliku kooslusega hõlmataval alal.

Maakohus seda ei teinud.

40. Hageja esitas vastuväited menetluskulude väljamõistmise osas. Hageja ei pea tasuma

kostja õigusabikulusid. Riigi lepingulise esindaja kasutamise kasuks võib otsustada

üldjuhul materiaalõiguslikult keerukates kohtuasjades, samuti kui seda liiki vaidlustes

puudub väljakujunenud ühtne kohtupraktika või kui vaidluse ese väljub ametniku

erialasest pädevusest. Praegune vaidlus ei ole keeruline ja on seotud RMK

põhitegevusega. RMK õigusosakonna põhimääruse p-st 2.2.6. tulenevalt on

õigusosakonna ülesanne esindada RMK-d või korraldada RMK esindamine kohtus

vastavalt juhatuse esimehe antud volitustele. Hageja esitas kostja esindaja

toimingutele samad vastuväited, mis maakohtus. Hagi rahuldamata jätmise korral

tuleb hagejalt menetluskulude katteks välja mõista maksimaalselt 250 eurot.

Vastustaja seisukoht

41. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

42. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja

materjaliga, leidis, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmiseks on seaduslik ja

põhjendatud. Maakohus ei ole asja sisulisel hindamisel rikkunud menetlusõiguse

norme ning on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma

seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu

põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

43. Maakohus on leidnud õigesti, et tõendeid kogumis hinnates on tõendatud hageja poolt

rendilepingu rikkumine. Maakohus on otsuses andnud hinnangu ka kõigile hageja

esitatud tõenditele ning ei ole selles osas menetlusõiguse norme rikkunud. Seega ei ole

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei

ole maakohus andnud hinnangut hagiavalduse lisas 7, 10-15, 21-28, 22.12.2014

menetlusdokumendi lisas 1-9 ja 23.02.2015 esitatud tõenditele. Ringkonnakohus leiab,

et apellatsioonkaebuses mainitud tõendeid kogumis teiste tõenditega hinnates ei saa

jõuda järeldusele, nagu ei oleks hageja rendilepingut rikkunud. Seda on ka maakohus

otsuses selgitanud. Ebaõiged on hageja väited ka selle kohta, nagu oleks maakohtu

otsus vastuoluline. Maakohus on läbivalt tuginenud asjaolule, et hageja on

rendilepingut rikkunud ning toonud koos põhjendustega välja seda kinnitavad tõendid.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja vastupidised väited põhjendamatud ja otsitud.

44. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, nagu oleks kostja minetanud õiguse rendilepingut

üles öelda, kuna ta ei ole teinud seda mõistliku aja jooksul (VÕS § 196 lg 3, § 7).

Rendilepingu täitmist käidi kontrollimas 19.08.2014 (koostati ka kontrollakt) ning

ülesütlemisavaldus

esitati

hagejale

09.09.2014.

Eeltoodust

tulenevalt

on

ringkonnakohtu

hinnangul

rendileping

mõistliku

aja

jooksul

üles

öeldud.

Põhjendamatud on hageja väited, nagu oleks kostja pidanud juba 01.11.2013 või

18.02.2014 teada saama rendilepingu rikkumisest. 01.11.2013 märgukirjast (107, kd I)

ja 18.02.2014 kirjast (tl 108, kd I) ei nähtu, nagu oleks kostjal otseseid etteheiteid

rendilepingu rikkumise osas. Seega ei saa lugeda, et eeltoodud kuupäevadel pidi kostja

saama teadlikuks rendilepingu rikkumisest. Samuti leidis maakohus õigesti, et kostja

ei olnud kohustatud andma hagejale mõistlikku tähtaega rikkumiste kõrvaldamiseks

(VÕS § 196 lg 1 ja 2).

45. Maakohus on õigesti leidnud, et ülesütlemise formaalsed eeldused olid täidetud.

Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti RMK põhimääruse § 30 lg-t 5. Maakohus on

õigustatult leidnud, et metsaülemal MT oli Saaremaa Metskonna põhimääruse p-de

4.3.8 ja 4.3.12 järgi õigus hagejaga rendileping lõpetada ning et volitus lepingu

sõlmimiseks annab õiguse kasutada ka õiguskaitsevahendeid.

46. Hageja väide 04.11.2013 Saastna tee maaüksuse paikvaatluse protokolli võltsituse

kohta on paljasõnaline ning ei ole eluliselt usutav. Hageja pole oma väidet millegagi

tõendanud. Seega ei näe ringkonnakohtus alust kahelda tõendi õigsuses.

47. Maakohus rahuldas õigesti taotluse SE ja RP ülekuulamiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus tunnistajate ütlusi hinnanud kogumis teiste tõenditega ning

leidnud põhjendatult, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Tunnistajate ütlused ühtivad

teiste tõenditega ning seetõttu ei saa neid pidada ebausaldusväärseks, olenemata

sellest, mida hageja poolte omavahelistest suhetest arvab.

48. Hageja heidab maakohtule ette, et kuna poollooduslik kooslus moodustab ainult osa

renditavast maatükist, siis pidi maakohus tuvastama, kas rikkumised leidsid aset just

poolloodusliku kooslusega alal. Selline hageja väide on ebaõige, kuna rendileping nägi

ette, et kogu maaüksus antakse hagejale rendile poollooduslike koosluste

hooldamiseks (p 2.1). Samuti ei ole hageja põhistanud, mille alusel ta väidab, et osa

renditud maatükist ei kuulunud poollooduslike koosluste alla.

49. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et hagejalt kostja menetluskulude

väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna praegune vaidlus on seotud RMK

põhitegevusega ega ole õiguslikult keerukas ning seega tulenevalt kohtus riigi

esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise korra § 3 lg-st 2

ei olnud riigil lepingulise esindaja võtmine vajalik ega õiguspärane. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et kuna käesolev asi on tsiviilõiguslik vaidlus, siis ei saa

kohaldada halduskohtumenetluses väljakujunenud põhimõtteid, mille järgi mõistetakse

õigusabi teenuse kulud haldusorgani kasuks välja erandlikel asjaoludel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

50. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

51. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust

selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1

alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

52. Maakohus on määranud kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse vastavalt TsMS

§ 177 lg 1 p-le 1. Ringkonnakohus leiab, et hageja vastuväited menetluskulude

kindlaksmääramise osas on osaliselt põhjendatud. Maakohus pidas põhjendatuks

õigusabikulu, mis kostja esindajal on kulunud 03.03.2015 menetluskulude nimekirja

koostamise

peale

(0,5

h).

Riigikohus

on

leidnud,

et

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise

kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle

avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja

need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole

tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu

11.11.2014 lahend nr 3-2-1-77-14, p 12). Seega ei ole põhjendatud hagejalt sellise

kulu väljamõistmine ning maakohtu menetluses põhjendatuks peetud menetluskulu

tuleb vähendada 0,5 h võrra. Kuna kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot/h

ning ringkonnakohus vähendab väljamõistetavat kulu 0,5 h võrra, siis on kostja

vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks maakohtus 2820,17 eurot (2880,17– 0,5 x

120).

53. Muus osas ei näe ringkonnakohus alust maakohtu menetluskulude suurust muuta.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

18.05.2010 lahend nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

muus osas diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on piisava põhjalikkusega

kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu. Samuti on maakohus iga

toimingu vajalikkust põhjendanud.

54. 22.09.2015 ringkonnakohtu istungil esitas kostja esindaja kohtule avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Avalduse kohaselt

on kostja menetluskuluks apellatsioonimenetluses 1200 eurot. Kostjale on

apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi 10 h, tunnihinnaga 120 eurot tunnis. Kostja

esindaja toimingud apellatsioonimenetluses on järgnevad:

- 23.04.2015 apellatsioonkaebusega tutvumine ja õiguslik analüüs (35 min);

- 12.06.2015 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (5h ja 45 min);

- 15.06.2015 apellatsioonkaebuse vastuse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine (25

min);

- 21.09.2015 hageja 18.09.2015 taotlusega tutvumine koos esitatud tõenditega ning

selle osas seisukoha kujundamine (1h);

- 21.09.2015 kohtuistungiks ettevalmistumine (1h ja 45 min);

- 21.09.2015 menetluskulude nimekirja koostamine (30 min).

Kostja palus otsuse märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kostja palus menetluskulud välja mõista käibemaksuta, kuna kostja on

käibemaksukohuslane. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses

käesoleva tsiviilasjaga.

55. 22.09.2015 kohtuistungil esitas hageja vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja

hinnangul on avalduses märgitud tunnid ülepaisutatud, istungiks ettevalmistamise aeg

on liiga pikk.

56. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja avaldus on põhjendatud osaliselt.

57. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse

koostamise ajakulu ülepaisutatud (apellatsioonkaebusega tutvumine 35 min ja vastuse

kootamine kokku 6 h ja 10 min). Ringkonnakohus peab apellatsioonkaebusega

tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 5,5 h

(apellatsioonkaebusega tutvumine 0,5 h ja vastuse koostamine 5h), kuna

apellatsioonkaebuses on käsitletud suures osas neid väiteid, mis hageja on välja

toonud ka maakohtu menetluses. Samuti on kostja oma vastuses suures osas korranud

maakohtus esitatud seisukohti ning vaidluse asjaolud on pooltele teada juba

maakohtus.

58. 18.09.2015

taotluse

ja

tõenditega

tutvumise

põhjendatud

ajakuluks

peab

ringkonnakohus 0,5 h (1h asemel). Tõendid koosnesid kolmest dokumendist: lühike

e-kirjavahetus, 4-leheküljeline leping ja 5 fotot. Selliste dokumentidega tutvumise

peale ei kulu ringkonnakohtu hinnangul üle 0,5 h. Samuti nähtus dokumentidelt

otseselt, et need käsitlevad ilmselgelt aega pärast maakohtu otsuse tegemist või ei

puuduta antud vaidlust ning on seega asjassepuutumatud.

59. Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamise puhul 1h (1h

ja 45 min asemel), kuna apellatsioonkaebuses korrati samuti väiteid, mis maakohtu

menetluses ning kostja esindaja oli seega juba asjaoludega tuttav.

60. Põhjendatud ei ole mõista hagejalt välja menetluskulu menetluskulude nimekirja

koostamise eest (30 min) (eelpool toodud Riigikohtu 11.11.2014 lahend nr 3-2-1-77-

14, p 12).

61. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust.

Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja

vajalikud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud

tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 lahend nr 3-2-1-93-13).

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot põhjendatud.

62. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus õigusabile kulutatud aega 3 h võrra.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku

840 eurot (7hx120). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

Gaida Kivinurm

Reet Allikvere

Tiit Kollom

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/