2-15-102408/8 · 2-15-102408/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-102408

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-102408 Tsiviilasi Advokaadibüroo LMP OÜ hagi Xxx vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 190,80 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Advokaadibüroo LMP OÜ (registrikood 12045166, asukoht Soola 8, 51013 Tartu) Hageja lepinguline esindaja: jurist Tanel Melk (Eesti Õigusabi Selts, e-post oigusabiselts@gmail.com) Kostja: Xxx(isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt Xxx hageja Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks võlgnevus 125,10 eurot, millest põhivõlg on 90 eurot ja seisuga 16.06.2015.a sissenõutavaks muutunud viivis 35,10 eurot. 3. Välja mõista kostjalt Xx xhageja Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks viivis põhinõudelt (90 eurolt) alates 17.06.2015.a kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,2% päevas. 4. Välja mõista kostjalt Xxx hageja Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud 200 euro (käibemaksuta) ulatuses. 5. Toimetada tagaseljaotsus Magnus-Eric Toomsalule avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

2-15-102408

2 Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on poolte vahel 08.10.2014.a sõlmitud kliendilepingu nr xxx alusel osutatud õigusabiteenuste eest tulenev võlgnevus. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 600 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama sätte lg 11 lisab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Nimelt on hageja nõudmas õigusabikulude 600 euro

2-15-102408

3 hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud seoses tsiviilasjas hagiavalduse koostamisega. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavaldus ning selles sisalduvad asjaolud sedavõrd keerukad, et hageja kulusid õigusabile saaks põhjendatuks lugeda. Riigikohus on märkinud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 06.05.2015.a lahend asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Hagiavalduses on hageja kostjalt nõudmas 90 euro suurust põhivõlga, mille taustal on 600 euro suurune kulutus õigusabile ebamõistlikus proportsioonis saadava hüve väärtusega. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud õigusvaidluse erilist keerukust ega suurt mahtu. Võttes arvesse hagiavalduse põhjalikkust ning selle aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 200 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ja kulud õigusabile 200 euro (käibemaksuta) ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik