2-15-12442/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-12442

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-12442 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 503,91 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Vladimir Buldakov (e-post vladimir@buldakov.ee) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Muuta Harju Maakohtu 31.08.2011.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-10-67209 kostjalt välja mõistetud igakuise elatise suurust järgnevalt:

2.1. Välja mõista kostjalt XXXigakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja XXX kasuks tema ülalpidamiseks alates 21.08.2015.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

3. Elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.

4. Jätta rahuldamata hagi selles osas, milles hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist, kui hageja täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.

5. Lõpetada elatise väljamõistmine Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-67209 tehtud 31.08.2011.a kohtuotsuse alusel käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

6. Tagaseljaotsus kuulub kohtuotsuse resolutsiooni p 2 osas viivitamata täitmisele.

2-15-12442

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides makse selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused ja selgitused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

2. Siiski peab kohus põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS §

101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleva otsuse tegemise hetkel 195 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus on 31.08.2011.a lahendiga (tsiviilasjas nr 2-10-67209) varasemalt hageja kasuks kostjalt välja mõistnud igakuise elatise summas 139,01 eurot kuni hageja põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Käesolevas asjas palub hageja elatise suurendamist pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani, alates 21.08.2015.a kuni hageja põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud kostjalt suurendatud elatise välja mõista ka PKS §

97 p 2 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on leidnud, et eelmainitud sätte alusel elatisenõude rahuldamiseks peab ülalpidamist nõudev laps peab õppima ühes PKS §

2-15-12442

97 p-s 2 nimetatud õppeasutuses ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 07.03.2014.a lahendit asjas nr 3-2-1-192-13, p 10). Kohus leiab, et käesoleval hetkel ei ole eeltoodud tingimused täidetud. Kuivõrd kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (TsMS § 407 lg 1), siis ei ole hagi selle nõude osas õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et hagejal on PKS § 97 p 2 alusel iseseisvalt õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kui ta täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

3. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja vaidluse iseloomu jätab kohus menetluskulud hagi osalisel rahuldamisel TsMS § 162 lg 4 alusel siiski kostja kanda. Kohtu hinnangul oleks hagi rahuldamata osas menetluskulude alaealise lapse kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik