3-15-906/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2015 a, Tallinn Haldusasja number 3-15-906 Haldusasi H.M.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlusosalised Kaebaja: H.M. Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen Asja läbivaatamise vorm Avalikul kohtuistungil 21.09.2015 Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11. novembril 2015. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kolmanda üksuse praktikandi valvuri ülesannetes Aivo Kulli ettekande kohaselt tuli 04.04.2015 kella 11:15 paiku kinnipeetav H. M. kolmanda üksuse 3-2 sektsiooni vanemvalvuri kabinetti ja teatas, et libastus pesuruumis ning vigastas kukkumisel oma paremat kätt. Kinnipeetav viidi meediku juurde kontrolli, kus kaebajal tuvastati visuaalsel vaatlemisel parema labakäe välimisel pinnal IV-V sõrme piirkonnas kerge hematoom ja turse. Liigeste liikuvuse piiratust ei tuvastatud.

2. H.M. esitas 08.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: - tuvastada Tallinna Vangla üksuse 3-2 pesuruumi ohtlikkus; - tuvastada asjaolu, millega tekkis kaebajale tervisekahjustus; - tuvastada õigusvastaseks järgmised toimingud: ohtlikud matid; libe põrand; boileril oleva poldi paiknemine; pesuruumi ust avades on kohe aste.

Kohus jättis kaebuse 21.04.2015 määrusega nõuete täpsustamiseks käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et nõuete senine sõnastus ei võimalda nõudeid menetlusse võtta. Kohus märkis, et saab kaebusest aru, et kaebaja sooviks on taotleda kahju hüvitamise eesmärgil vangla tegevuse või tegevusetuse, mis seisneb kaebajale üksuse 3-2 pesuruumis ohutute tingimuste ja liikumise tagamata jätmises, õigusvastasuse tuvastamist, ning palus kaebajal kohut teavitada, kas ta nõustub sellise nõude sõnastusega. 23.04.2015 esitatud kaebuse täpsustuses kinnitas kaebaja, et nõustub nõude ümbersõnastamisega ja jääb kaebuse juurde.

2(6) 3. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt: 1. 07.04.2015 Tallinna Vangla 3. üksuse pesuruumi uksest sisenemisel ta libeda põranda ja sellele paigaldatud kinnitamata matile astumise tõttu libastus ja kukkus. Kukkumisel lõi kaebaja oma parema käe vastu seinale kinnitatud veeboileri polti. Kuna põrandale pandud matt oli liikunud ukse ja selle astme vahele, astus kaebaja matile ja kaotas seejärel tasakaalu. Matt oli liikunud üle ääre ning matile astumisel jäi kaebaja jalg sinna kinni ja matt libises seejärel. Kaebajal tuvastati meditsiinipunktis käevigastus, käsi oli turses ja tekkis hematoom. Kaebaja on vanglat teavitanud, kuid midagi ette ei ole võetud. Kaebaja selgitab kaebuse täpsustuses, et on vanglas omalt poolt kõik teinud (teavitanud neid nii suuliselt kui ka kirjalikult), kuid siiani ei ole talle teadaolevalt midagi ette võetud. 2. Vastustaja korrastas enne vastuse esitamist matte. See tähendab, et moonutati seda, kuidas need matid igapäevaselt on. 3. Kaebaja kasutab pesuruumi igapäevaselt ning matid ja boiler on seal alates 19.09.2014 kui avati kinnipeetavate jaoks WC ja pesuruum. Seega ei ole kaebaja vastustaja väidetud 14 kuu vältel samades tingimustes pesuruumi kasutanud. Ka ei olnud enne remonti põrand libe, ukse juures olev aste on varasemast 8 cm kõrgem. 4. Ajavahemikul aprill - mai 2015 toimus sarnane õnnetus üksuses 3-2 pesuruumis kinnipeetav R. K.ga. Kaebaja õnnetuse täpsemaid asjaolusid nimetada ei oska, kuid teab, et selle tagajärjel oli R. K.l sõrm kipsis. Samuti on selles pesuruumis vastu boileri polti korduvalt käsi ära kõrvetatud kuna see on tulikuum. Kaebaja vigastas end viimati 26.08.2015 ja teavitas sellest vanglat. Kuna vigastused on väikesed, ei ole ka alati sellest teatatud. Kaebaja on korduvalt vangla kontaktisikule teatanud, et boileri polt on tuline ning vangla kontaktisik on vastanud, et on asjaga kursis ning andnud teabe edasi. 5. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et 07.04.2014 kukkumise tagajärjel tekkis talle luumurd. Kaebaja on Tallinna Vanglas viibinud alates 10.06.2013. 2014. aasta märtsist toodi kaebaja kinnisest sektsioonist üle avatud sektsiooni ning sellest ajast kasutab kaebaja seda pesuruumi. Kaebaja kasutab pesuruumi igal päeval umbes 5 korda. Enne remonti pesuruumis sellist astet nagu peale remonti on, ei olnud ning põrand oli kaetud plaatidega, mis ei olnud nii libedad. Õnnetuse päeval oli pesuruumis matt üle serva ning mati äär veidi rullis. Kaebaja astus matile ning tema jälg jäi sinna kinni, matt libises ja kaebaja kaotas tasakaalu. Pesuruumi matid on ka varem liikunud. Pesuruumi sisenemisel ei pannud kaebaja tähele, et matt oli nii palju üle serva, et see paigale kohendada. Peale õnnetust jälgib ta rohkem ja vajadusel paigutab mati paika. Vangla vastuse koostamise ajal paigutas vangla ametnik fotode tegemise ajaks matid nii nagu nad tavapäraselt kunagi ei ole, korrektselt sissekäigu ette. Pesuruumi korrasoleku ja põranda kuivatamise eest peaks hoolt kandma nii koristaja kui ka arvatavasti kinnipeetavad ise. Kindlasti hoiavad kinnipeetavad enda ümbruse korras. Boileri poldile lubati panna mingi kaitse, kuid seda pole tehtud põhjendusel, et äkki kinnipeetavad lõhuvad selle ära. Kinnipeetavaid käib pesuruumis palju, kui käib sagimine on suur oht, et jalg jääb mati taha kinni või koperdad poldi otsa. Kaebajaga õnnetuse juhtumise hetkel pesuruumis sagimist ei olnud.

4. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. 1. Vangistusseaduse § 50 lg-tes 1 ja 2 sätestatust tuleneb vanglale kohustus tagada kinnipeetavatele sellised tingimused, et kinnipeetavatel oleks ka tegelik võimalus end pesta. Kinnipeetavate pesuruumile ega selle sisustusele ei ole õigusaktidega erinõudeid kehtestatud. Seega tuleb pesuruumi sisustamisel ja selle ohutu kasutamise võimaldamisel lähtuda mõistlikkuse kriteeriumist. 2. Tallinna Vangla hoonete remonti teostab nende omanik Riigi Kinnisvara AS ning kriitiliste tööde loendis olnud kolmanda sektsiooni üksuse pesuruumide ja WC-de renoveerimine valmis 2014. aasta suve lõpuks. Remondi ja renoveerimise käigus paigaldati pesuruumi ka 500 liitrine kiirboiler, mis tagab minimaalselt 38º C veetemperatuuri igal ajahetkel. Sellega muudeti kinnipidamistingimusi tunduvalt paremaks, kuna varasemalt oli pesuruumis vaid külm vesi. Enne pesuruumi sisenemist on põrandal aste. Mõlema ruumi põrand on kaetud vedelplastkattega ning põrandates on

3(6) äravoolutrapid. Kukkumisja libisemisvõimaluse vähendamiseks on pesuruumi põrandal paigutatud paksud, umbes 2 cm paksused kummimatid. 3. Kolmanda üksuse praktikandi valvuri ülesannetes, Aivo Kulli, ettekande kohaselt tuli 04.04.2015 kolmanda üksuse 3-2 sektsiooni vanemvalvuri kabinetti kella 11:15 paiku kinnipeetav H. M. ja teatas, et libastus pesuruumis ning vigastas oma paremat kätt. Kinnipeetav viidi meediku juurde kontrolli, kus kaebajal tuvastati visuaalsel vaatlemisel parema labakäe välimisel pinnal IV-V sõrme piirkonnas kerge hematoom ja turse. Liigeste liikuvus piiratud ei ole. Pihustatud ICE sprayd ning antud kambrisse kaasa ravimitopsiga ICE kreemi. Hetkel probleem meditsiinilist abi ei vaja, kaebuste tekkimisel pöörduda meditsiinitöötaja poole. 4. Kaebaja, vaatamata sellele, et ta märkas kuidas pesuruumi matt on üle astme, ei pidanud vajalikuks seda paika sättida ning pidas pesuruumi tingimusi piisavateks, et sinna siseneda. Kaebaja selgitused juhtunu kohta on vastuolulised. Olukorras, kus mõningane libedus arvestades pesuruumi niiskust on tavaline ning kaebaja pidas pesuruumi tingimusi sinna sisenemiseks vastuvõetavaks, puudub alus hinnata pesuruumi tingimusi ja vastavalt vastustaja tegevust pesuruumi sisustamisel õigusvastaseks. 5. Boiler paigaldati pesuruumis ainsasse võimalikku kohta, kuhu see mahtus. Boileri suuruse valikul lähtuti sektsiooni 3-2 paigutatud kinnipeetavate arvust. .Boileri küljes olev metallist polt on konstruktsioonilise elemendiga, mis oli juba algselt paigaldatud ning seda eemaldada ei saa. Boilerit ei olnud võimalik paigaldada ka selliselt, et polt jääks teise suunda, sest boileri paigutus sõltus veetorude asukohast. 6. Kaebaja väide nagu oleks pesuruumis enne selle pildistamist matte korrastatud ei vasta tõele. Vangla ei saa isegi juhul, kui selline soov oleks olnud, fotodega tõendada, milline oli pesuruumi olukord ja kuidas paiknes 04.04.2015 kaebajaga juhtunud intsidendi ajal ukse taga olev kummimatt. 7. Kolmanda üksuse pesuruumi 3-2 paigaldatud boiler on mõeldud sooja vee tootmiseks siseruumides ning peab olema kindlasti külmumiskindlas ruumis. Boilerile peab olema tagatud vaba juurdepääs hooldusja garantiitööde teostamiseks. Boileri paigaldamisel eluruumidesse või nende kohale peab olema tagatud vee avariiväljavoolu võimalus boilerist kanalisatsiooni nii, et ei tekiks kahjustusi ümbritsevale. Boileri juures kasutatav torustik peab lisaks 10 bar`ile taluma temperatuuri 110 kraadi. Eraldi on kasutusjuhendis väljatoodud, et boileri paigalduskoht peab taluma veega täidetud boileri raskust. Boileri elektrilisel ühendamisel tuleb lähtuda riigis kehtivatest normidest ja boileri ning selle lisaseadmete paigaldusjuhenditest. Ühendamist tohib teostada spetsialist. 8. H. M. on paigutatud kolmanda üksuse sektsiooni 3-2 alates 13.03.2014, so enam kui 17 kuud tagasi ning kogu selle aja on ta kasutanud sama pesuruumi – pesuruum on asunud kogu aeg samas kohas ning ka varasemalt võis selle põrand märjaks saada ja olla ka seetõttu libe. Asjaolu, et selles pesuruumis tehti vahepeal remonti ning parendati sealseid tingimusi, ei tähenda, et enne remonti kaebaja poleks seda pesuruumi kasutanud. 9. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et enne pesuruumi remonti oli seal samuti aste kuid see oli madalam. Vastustaja ei ole väitnud, et peale remonti on pesuruum väga libe. Lihtsalt ehitustehniliselt vajab pesuruum hüdroisolatsiooni, et põrand kannataks niiskust ja alumised korrused ei saaks vett kaela. Vedelplasti kasutamine põrandamaterjalina ei ole ei vangla ega ka kinnipeetavate otsustada. Ka varasemalt põrandal olnud kahhelplaadid lähevad märjana libedaks. Vastustaja hinnangul on kummimatid piisavaks vahendiks ohutuse tagamisel. Kaebaja väide, et ka teistega on õnnetusi juhtunud on paljasõnaline. Arvestades, et uks on paremakäeline ja avaneb väljapoole, ei ole ilmselgelt vaja boileri vastas liikuda. Kinnipeetavad ei käi korraga WC-s ja sagimist saab vältida. Sektisoonis on kinnipeetavaid 60-70 ja tualetti saavad kasutada kõik ajavahemikus kella 06.00 – 20.00.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja on esitanud õigusvastasuse tuvastamise nõude tulevikus kahju hüvitamise ja preventiivsel eesmärgil. Kohtu suunamisel on lõplik nõue see, et kohus tuvastaks vangla tegevuse või tegevusetuse

4(6) õigusvastasuse, mis seisneb üksuse 3-2 pesuruumis ohutute tingimuste ja liikumise tagamata jätmises.

7. Vangistusseadus (VangS) ei sätesta eraldi tingimusi pesuruumile. VangS § 50 lg 1 sätestab, et Kinnipeetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Eeltoodust tuleneb ka vangla kohustus tagada kinnipeetavale võimalus oma hügieeni eest hoolitseda kambris või väljapool kambrit, näiteks eraldi pesuruumis. Poolte vahel ei ole käesolevas asjas vaidlust hügieeni tagamise üle.

VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Tegemist on riigi üldise kohustusega tagada vanglas viibimise ajal kinnipeetava elu ja tervise säilimine ja vältida tervise halvenemist. Spetsiifilised kohustusi ruumide osas VangS ei sätesta

8. VangS § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kohus leiab eeltoodust, et seda sätet tuleb tõlgendada laiendavalt ka teiste kinnipeetava igapäevaelu toimingute tegemisel kasutuses olevate korral (söögisaalid, pesuruumid, puhkeruumid). Sisuliselt tuleneb normist, et kinnipeetava kasutuses olevad ruumid peavad vastama seadusandja tahte kohaselt just eluruumide nõuetele, mitte näiteks ühiskondlike ruumide (ujulad, spordikeskused, kaubanduskeskused) nõuetele. See on põhjendatav ka asjaoluga, et tegemist on kinnipeetava elukohaga pikema või lühema aja jooksul, mitte ühekordselt lühiaegselt kasutatava ruumiga (ujulakülastus, poeskäik vms).

Kohus märgib, et vangla sisekorraeeskiri ei täpsusta pesuruumis olevaid esemeid, vaid üksnes toa, kambri või kartseri sisustust (§ 7), mistõttu ei ole eeskiri käesoleva asja lahendamiseks asjakohane õigusakt.

9. Eluruumidele kehtestatud nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“. Vastav määrus sätestab, et eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine (p 1), eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise (p 2); ning seejärel on sätestatud erinevad tingimused ruumide suuruse, ventilatsiooni, temperatuuri jne tingimuste kohta. Konkreetseid tingimusi pesuruumi või põrandakatete osas, mis võiks olla käesolevas asjas asjakohane, sätestatud ei ole. Siiski saab kohus lähtuda üldisest põhimõttest, et ruumid peavad olema isikule ohutud ja tagama tervisliku elukeskkonna.

Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus üldteada olevatest pesuruumi ohuteguritest ja nende vältimiste võimalustest kodustes tingimustes nii, nagu seda teeb keskmine mõistlik inimene. Kohus ei ole tuvastanud täiendavaid norme, mis sätestaksid pesuruumide sisustamisele kohustuslikke tingimusi. Kohus ei pea vajalikuks tuvastada, kas esineb rahvusvahelisi n.ö standardeid, mis pesuruumide sisustust reguleerivad, kuna kohus leiab, et täitmiseks saavad olla kohustuslikud üksnes avaldatud ja seaduse või sellele tugineva õigusaktiga täitmiseks kohustuslikuks muudetud normid. Samale seisukohale asus ka õiguskantsler oma 09.07.2012 ettepanekus nr 19 Riigikogule1.

1http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_ettepanek_nr_19_riigikogule_toote_no uetele_vastavuse_seaduse_ss_42_lg_4_lausete_1_ja_2_pohiseadusele_vastavuse_kohta.pdf

5(6) 10. Kohus leiab, et pesuruum on oma kasutusfunktsioonist lähtuvalt niiske ruum, mille erinevad pinnad võivad saada märjaks. Märgadele pindadele on iseloomulik libedus, millega võib siis seega kaasneda ka kukkumisoht. Selleks, et vähendada kukkumisohtu, kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteks kasutatakse põrandal vähelibisevaid pinnakattematerjale või kaetakse olemas olev põrandapind vähelibisevate mattide, katete või vaipadega. Kohus loeb üldtuntud teabeks, et üheks selliseks materjaliks, mis vähendab libisemist, on ka kumm.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pesuruumis oli nii kaebajaga juhtunud õnnetuse ajal kui ka hiljem maas kummimatid. Kaebaja on ise kirjeldanud kaebust initsieerinud sündmuse kohta selgitusi andes, et põrandal oli kummimatt. Matid nähtuvad ka vangla esitatud piltidelt (tl 28-31). Sealjuures ei ole olulised kaebaja väited mattide n.ö korrastamise kohta vastustaja poolt kaebusele vastuse andmise eel. Arvestades sündmuse toimumise aega 04.04.2015 ei olnud 18.05.2015 enam võimalik tõsikindlalt tuvastada, mismoodi paigutusid matid kaebajaga õnnetuse juhtumise päeval. Ainsaks tõendi allikaks selles osas on kaebaja ütlused, sh osas, et üks matt oli üle ukseastme serva. Mattide n.ö korrastamine võiks asjas omada tähtsust siis, kui eelnevalt oleksid matid puudunud ja need oleks alles piltide tegemise ajaks toodud või varasemad matid oleksid täiesti uute ja erinevate vastu välja vahetatud. Neid asjaolusid ei ole kaebaja aga väitnud.

Pesuruumis kummimattide olemasoluga on vangla taganud piisavalt kinnipeetavate ohutu ja tervisliku elukeskkonna. Arvestades pesuruumi omadusi (pidev niiskus, veest tulenev libedus, järjepidev kasutamine erinevate isikute poolt), tuleb eeldada pesuruumi kasutajalt tavapärast hoolsust – teadmist, et ruum võib olla libe, ettevaatlikku astumist, vajadusel põranda kuivatamist ja rohke vee tõttu põrandal liikunud mattide uuesti oma kohale liigutamist. Kohus märgib, et eluruumide osas ei ole sätestatud õigusaktidega nõuet, et kogu põrand peab olema tingimata kaetud mittelibiseva materjaliga või see materjal peab olema põranda külge kinnitatud.

Kohus möönab, et vanglal võiks olla täiendav hoolsuskohustus isikute ohutuse tagamisel juhul, kui tegemist oleks isikutega, kellel on vanuse või puude tõttu raskendatud ohutuse ise tagamine (liikumispuue vms) või kes ei suuda seetõttu ise adekvaatselt ohtu tajuda (laste või vanurite vähenenud ohutunne või halvenenud taju). Kaebaja ei ole nimetatud asjaolusid enda kohta väitnud. Sealjuures ei pruugi selliste asjaolude esinemine tähendada seda, et pesuruumis tuleb teha ehituslikke muudatusi, vaid isiku ohutuse võib tagada ka muul viisil (tugiisiku tagamise, teise ruumi kasutamise võimalusega vms).

Täiendavalt tuleb arvestada asjaolu nii kahju hüvitamise kui ka preventiivset eesmärki silmas pidades, et kaebaja on ise korduvalt möönnud, et põrandamatt oli liikunud uksel astmest üle, mistõttu kaebaja jalg jäi mati taha kinni. Seega oli õnnetuse juhtumine ajendatud kaebaja enda hooletusest enda ohutuse tagamisel. Kui põrandakate on liikunud edasi nii, et selle taha võib jalg kinni jääda, siis enda tervisest hooliv isik liigutab mati tagasi või on astudes erakordselt ettevaatlik. Kaebaja möönis ka istungil, et on asunud hiljem ettevaatlikumalt käituma. Seetõttu on kaebaja kui kannatanu osalus kahju tekkimisel sedavõrd suur, et võimaliku kahjunõude esitamisel oleks selline nõue perspektiivitu. Kaebaja ettevaatlikuma käitumisega taandub aga võimalik preventiivne huvi nullini. Sealjuures möönis kaebaja ka seda, et neil on võimalus pesuruumi kuivatamiseks. VangS § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Kohus leiab, et nimetatud normist tuleneb minimaalne hoolsuskohustus ka teiste enda kasutuses olevate ruumide korrashoiuks vähemalt osas, et endast ei jäetaks maha segadust või teisi isikuid ohustavaid esemeid või omadusi (märg põrand vms).

Eelmises punktis toodud asjaolusid arvestades ei saa pidada õigusvastaseks ka pesuruumi ukse juures asuvat astet. Astme olemasolu ei saa olla iseenesest õigusvastane. Kaebaja on ka möönnud, et pesuruumi viiva ukse juures oli ka varem aste, kuid pärast remonti on seda kõrgendatud. Vastustaja vastusest nähtub, et astme kõrgemaks muutmine oli vajalik ehitustehniliselt selleks, et tagada kohane põ-

6(6) randakattematerjal. Kaebaja on astme olemasolust olnud teadlik pikema aja jooksul. Astme olemas olu võis tingida kaebajaga juhtunud õnnetuse seetõttu, et astme tõttu sai kaebaja jalg haakuda üle astme libisenud mati taha. Tegemist on aga kaebaja enda hooletusega. Esitatud piltidest ka nähtub, et astme olemasolu on hästi nähtav (tl 29) ja kaebaja ka kinnitas, et kasutab pesuruumi igapäevaselt mitu korda.

11. Kaebaja leiab, et õigusvastane on boileril asuv polt, mis ulatub välja ja mille otsa kaebaja oma käe katki kukkus. 08.09.2015 täiendas kaebaja kaebust ka asjaoluga, et polt oli tuline. Kuna kaebaja kaebuse üheks eesmärgiks oli 04.04.2015 juhtunud õnnetuse osas kahju hüvitamine, ei saa hiljem juhtunud teistsuguse mehhanismiga vigastus põhjendada boileri õigusvastasust kaebajale 04.04.2015 tekkinud vigastuse osas. Küll võib olla mõningane seos kaebaja preventiivse huvi olemasolu korral.

Vastustaja on selgitanud, et boileri eesmärk oli tagada kinnipeetavatele paremad tingimused, sh võimalus pesta end sooja veega. Kinnipidamistingimuste parandamine ei ole vastustajale etteheidetav. Vastustaja esitatud materjalidest nähtub, et boilerit ei ole keelatud seada üles vahetult pesuruumidesse. Selline keeld kohtule esitatud dokumentatsioonist puudub. Samuti ei ole dokumentatsioonis ette nähtud ohutuse tagamiseks kohustust, et boileri erinevad osad, sh väljaulatuv polt peab olema kaetud kaitsekattega vms. Vastustaja on ka põhjendanud, miks on boiler nimelt pesuruumis, nimelt sellises kohas ja sellises asendis lähtudes boileri nõuetest (tl 51 jj). Paratamatult tuleb olemasolevate ehitiste parendamisel arvestada juba olemasolevate tingimustega.

Vastustaja esitatud piltidelt nähtub, et boiler ei asu vahetult kinnipeetavate liikumisteel, vaid selle kõrval (tl 28-29). Boileri ümber jookseb mööda põrandat ka toru, mis peaks takistama keskmisel mõistlikul inimesel vahetult boileri vastas liikumast ja näitama ära, mis on soovitatav distants boilerist (samas). Kohus on juba eelnevalt käsitlenud, et kaebajaga juhtunud õnnetus on olnud ajendatud eelkõige kaebaja enda hooletusest pesuruumi sisenemisel, mitte pesuruumi ehituslikest eripäradest. Ka väljapool kinnipidamisasutusi elavatel inimestel võivad boilerid asuda eluruumis ning sellisel juhul, tuleb arvestada selle ehituslike eripärade ja võimalike ohtudega. Piltidelt nähtub, et väljaulatuv polt on selgelt nähtav (tl 28( ja seega ei saanud poldi asetsemine ning sellega kaasnev oht olla kaebajale ettenägematu.

Kohus loeb üldtuntud asjaoluks, et sooja vee saamiseks tuleb vett kuumutada ja vee kuumutamisel võivad muutuda tuliseks ka vastava eesmärgiga seadmed (nt boilerid). Keskmine mõistlik inimene hoidub võimalusel kuumadest esemetest eemale. Selliseks kuumaks esemeks võib vanglas veel olla vangla loaga väljastatud veekeetja vms. Kuna boileri ümber seatud mõistlikku perimeetrit arvestades ei peaks kaebaja tervis olema ohustatud, ei ole vangla tegevus või tegevusetus ka selles osas õigusvastane.

Vangla tegevust ei muuda õigusvastaseks ka see, et kaebaja väidete kohaselt on vangla kaalunud boileri täiendavat katmist. Vangla võib igal ajal otsustada, et soovib kinnipeetavate ohutust tagada suuremal määral, kui see on õigusaktidest tulenevalt nõutav. Eeltoodu ei tähenda, et varasem olukord oleks seetõttu õigusvastane.

12. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata, kuna vangla tegevus kaebaja ohutuse tagamisel ei olnud õigusvastane. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad need poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin