1-13-10825/52 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-10825

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-10825

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Marina Leis (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid L.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu L.T (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 06.10.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada L.T karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 24.06.2016.a ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada L.T katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

2

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada L.T suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) taastada töövõimetuspension või asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

4. KrMS § 180 alusel mõista L.T-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi

osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva

jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „L.T, kohtuasi nr 1-13-10825, kaitsjatasu”. Kui

menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

5. L.T-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

6. L.T vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusele ja L.T-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 12.08.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava L.T kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

L.T on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.01.2014.a otsusega KarS § 121

järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel 1 aasta 8 kuu ja 26-päevase vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga.

Harju Maakohtu 07.10.2014.a määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele L.T-le Harju Maakohtu 08.01.2014.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 29.09.2014.a ja lõpp on 24.06.2016.a.

L.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral (neist 1 kriminaalkaristus on arhiveeritud). Vanglas kannab karistust teist korda. Vangistuse ajal on osalenud riigikeele õppes,

3

distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama ema juurde XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

L.T kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Vestluses kinnipeetava emaga ilmnes, et L.T

on koju oodatud ning ta on valmis poega igati toetama. Peale vabanemist on

kinnipeetav avaldanud soovi elama asuda aadressile XXX oma ema juurde. Vestluses kinnipeetava emaga ilmnes, et võimaldab kinnipeetavale elamise enda juures lühiajaliselt, kuna teab, et poeg tema juurde elama ei jää. Kinnipeetava ema on pensionär ning nõus poega toetama vabanemisel materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust oli igakuiselt makstav töövõimetuspension ning tal on vabanemisel võimalus taastada pension.

L.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Enge Selge esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör Enge Selge,

tutvunud ennetähtaegse vabanemise materjalidega L.T ’i osas nõustub vangla seisukohaga, milles vangla toetab L.T’i ennetähtaegset vabanemist. Abiprokuröril ei ole lisada olemasolevale teabele midagi uut ning toetab samuti L.T’i ennetähtaegset vabanemist.

Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist,

kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne, vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

L.T ja kaitsja arvamuse, leiab, et L.T võib vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.T

isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on ta mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui aasta vangistust ning tema käitumine vanglas praegust

karistust kandes olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest

järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab

kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle, samuti tahtega alkoholi enam

mitte tarvitada. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegu toime pandud sõltuvusprobleemi tõttu, uue kuriteo toimepanemise oht on kõige tõemäolisem, kui isik

jätkab alkoholi kuritarvitamist. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed

ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul

võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele

kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse

4 tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat

eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või

prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on L.T olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest

oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/