4-15-7200/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoobr 2015 kohtumajas il Jõhvi Väärteoasja number 4-15-7200 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi

sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi

Keskkonnainspektsiooni taotlus A.U-le

asenduskaristuse kohaldamiseks (väärteoasjas

940012000871 täiteasi 042/2012/1752, rahatrahv 300 eurot) Võlgnik

A.U, isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON Juhindudes

TMS § 201 lg1,2 ; VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus M Ä Ä R A S

Keskkonnainspektsiooni taotlus rahuldada.

Asendada A.U-le Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor A.U Rxxx23.07.2012

otsusega väärteoasjas määratud rahatrahv nr.940012000871 300 eurot, s.o 75 trahvi 7 (seitse

ühikut, arestiga ) päeva.

Kohustada A.U vabatahtlikult ilmuma 16.11.2015 kell 09.00 Ida Prefektuuri arestimajja (aadressil Ülesõidu 1 Jõhvi) asenduskaristuse kandmisele.

Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel kohaldada A.U suhtes sundtoomist ja toimetada A.U arestimajja aresti kandmiseks.

Aresti kandmise aja algust arvata A.U-le alates tema saabumisest arestimajja karistuse kandmisele.

Määruse ärakiri ed , kohtutäitur astada A.U-le Natalja Malahhova Ida le ja Prefektuurile.

2 (4)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus 1 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai 5

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule.

Asjaolud ja menetluse

varasem käik

Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor A.U 23.07.2012 otsusega väärteoasjas nr.940012000871 A.U-le määrati Kalapüügiseaduse § 23 1 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 eurot Otsus jõustus . 07.08.2012.

Täitemenetlus on võlgniku suhtes algatatud 31.08.2012. 042/2012/1752 A.U

Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 04.09.2012 . Rahatrahv summas 300 eurot on kuni käesoleva ajani tasumata.

Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul registrijärgne vallas ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole -

olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi.

Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. 1 alusel palub otsustada tasumata rahatrahvi Täitemenetluse seadustiku § 201 lõike asendamine arestiga.

Keskkonnainspektsioon esitas 03.09.2015 Viru Maakohtule avalduse A.U-le asenduskaristuse kohaldamiseks.

Taotluse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja

24.08.2012 esitati koht teavitas utäiturile avaldus täitemenetluse alustamiseks. 27.08.2015

kohtutäitur eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr.940012000871 rahatrahvi 300 eurot asendamine arestiga.

Menetlusalune isik selgitas, et jah, ametlik A.U

ku töökohta tal ei ole, ta käib kala või

teeb juhutöid, näiteks metsatööd. Ta esitab nüüd kohtutäiturile avalduse graafiku koostamiseks, et ta oleks nõus 50 eurot maksma igakuiselt, koheselt seda raha, 50 eurot, tal

aga ei olnud. Ta ei oska selgitada, miks ta 3-aastase aja jooksul ei maksnud sentigi rahatrahvist, ei tulnud pähe, et saaks paluda maksegraafikut. ÜKT-d ta ei sooviks, eelitsaks maksta trahvi graafiku alusel.

Kohtu seisukoht

K sosalised, leidis, et ohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Käesoleva asja materjalidest nähtub,

et Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor A.U

23.07.2012 otsusega väärteoasjas nr.940012000871 määrati Kalapüügiseaduse §

A.U-le 231

lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 eurot. Otsus jõustus 07.08.2012.

3 (4) Jõhvi kohtutäitur

Natalja Malahhova 27.08.2015 teatest Ida Prefektuurile nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik.

Isikul puudub töökoht. (t.l. 10)

Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud

tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi

täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata,

teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse

võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest,

sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s

72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile

V 211 lg 1 teeb maa astavalt Väärteomenetluse seadustiku § kohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt

Karistusseadustiku § le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud täht - ajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

Vastavalt Karistusseadustiku § 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud 72 lg

rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja v 2 vastab astavalt sama sätte lg rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

A.U-le oli Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor A.U Rxxx23.07.2012 otsusega

väärteoasjas nr.940012000871 Kalapüügiseaduse § 23

1

lg 1 ks järgi karistuse määratud rahatrahv kokku 75 trah summas 300 eurot, millele vastab 7 viühiku ulatuses, s.o päeva aresti.

Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtu istungil ei ole menetlusalune isik

23.07.2012 o

va ajani tasunud. Tal tsusega määratud rahatrahvi kuni käesole täielikult

puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse

määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud

karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel.

Süüdlase selgitused trahvi maksmata jätmise ja edasise perspektiivi koht, ei võtta kohus tõsiselt. Süüdlane näitas oma käitumisega, et ta suhtub karistuse täitmisesse kergemeelselt. 3

aasta jooksul ei leidnud süüdlane võimalust vähemalt hakata maksma trahvi osade kaupa, isegi pole sellele asunud. Ka kohtuistungi ajaks ei teinud isik midagi, et kohtul tekiks tunne, et isikul on kindel soov maksta trahv enne selle aegumist. Süüdlane kinnitas, et tal on teatud sissetulekud, sest ta teeb juhutöid. Kohus nõustub, et sel juhul ilmselt ei ole isiku sissetulekud

piisavad, aga isik saaks vähemalt igakuiselt maksma 10 eurot, sel juhul oleks trahv käesolevaks ajaks juba ammu tasutud.

ÜKT-

de kohaldamiseks ei andnud isik oma nõusolekut. Sellest tulenevalt leiab kohus, et alternatiivi trahvi asendamiseks arestiga käesoleval ajal ei ole.

4 (4) Puuduvad Väärteomenetluse seadustikus ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks.

Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud.

Seega tuleb A.U-le Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Tarmo Rajasaare 23.07.2012

otsusega väärteoasjas nr.940012000871 määratud rahatrahv trahviühiku karistuseks 75

ulatuses arestiga 7 . asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel päeva

Aresti kandmise alguseks on A.U poolt aresti kandmisele asumise aeg.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik