2-14-60748/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-60748

Tsiviilasi

Tr Service OÜ hagi Katevara Grupp OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

85 230,36 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. märtsi 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Katevara Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

22. september 2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Katevara

Grupp

OÜ

(registrikood

11481304), esindaja advokaat Allan Valk

Vastustaja (hageja): Tr Service OÜ (registrikood 12163173),

esindajad Andrus Oll ja advokaat Annely Sepp

RESOLUTSIOON

1. Muuta Viru Maakohtu 20. märtsi 2015 otsust

sissenõutavaks muutunud viivise suuruse osas (otsuse

resolutsiooni punkt 3) ning välja mõista Katevara Grupp

OÜ-lt Tr Service OÜ kasuks seisuga 12.10.2015 viivis

14 574,20 eurot ning alates 13.10.2015 viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

70 988,70 eurot täitmiseni.

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 20. märtsi 2015 otsus

muutmata.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„3.1. Rahuldada TR Service OÜ hagi Katevara Grupp OÜ

vastu.

3.2. Välja mõista Katevara Grupp OÜ-lt TR Service OÜ

kasuks võlgnevus 70 988,70 eurot.

3.3. Välja mõista Katevara Grupp OÜ-lt TR Service OÜ

kasuks seisuga 12.10.2015 viivis 14 574,20 eurot ning alates

13.10.2015 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses kuni põhinõude 70 988,70 eurot täitmiseni.

3.4. Jätta menetluskulud maakohtus Katevara Grupp OÜ

kanda ja välja mõista Katevara Grupp OÜ-lt TR Service

OÜ kasuks menetlususkulude hüvitamiseks 2770,79 eurot,

sh õigusabikulu 1570,79 eurot ja riigilõiv 1200 eurot.“

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluslkulud ringkonnakohtus jätta Katevara Grupp

OÜ kanda.

2. Välja mõista Katevara Grupp OÜ-lt Tr Service OÜ

kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks

478,54 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tr Service OÜ (hageja) esitas 13. novembril 2014 Viru Maakohtule hagi Katevara Grupp OÜ

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevus

70 988,70 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 9318,60 eurot

ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduses märgitu kohaselt on poolte vahel sõlmitud suulised töövõtulepingud, mille kohaselt

kostja tellis ja hageja teostas perioodil 2011 sügis – 2013 kevad Kohtla-Järve, Ahtme ja Ojamaa

objektidel ekskavaatoritöid. Pooltevahelise kokkuleppe järgi tasus kostja tööde eest tunnihinna

alusel (objektist olenevalt) ning ekskavaatorite transpordi eest. Kostja on jätnud tasumata arved

kokku summas 70 988,70 eurot. Arvete nr 2012-08 003, 2012-10 002 ja 2012-10 003 alusel tehtud

tööde ja tasumisele kuuluvaid summasid on kostja raamatupidaja kinnitanud saldoteatise

aktsepteerimisega.

Ahtme objektiga seoses on hageja esitanud kostjale ekskavaatorite rendi arveid. Kostja ei saanud

eeldada, et hageja annab talle oma ekskavaatoreid tasuta, arvestades veel asjaoluga, et hageja peab

nende eest T-Reis OÜ-le igakuiselt renti maksma.

2. Kostja vaidles hagile vastu. 2011 sügisel asutati kostja juhatuse liikme ja hageja juhatuse liikme

kokkuleppel hageja. 60% hagejast pidi tulevikus kuuluma kostja juhatuse liikmele R.T.le. Plaanis

oli hakata tegelema ekskavaatori teenuste osutamisega. Hageja pole Ahtme objektil töid teostanud.

Kostja oli hooletusest, aga ka usaldusest hageja vastu, hageja poolt alusetult esitatud arveid

tasunud. Kostja esitas tasaarvestusavalduse.

Pooled pole ekskavaatori rendilepingut sõlminud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 20. märtsi 2015 otsusega hagi, mõistis Katevara Grupp OÜ-lt välja TR

Service OÜ kasuks põhivõlgnevuse 70 988,70 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks

sissenõutavaks muutunud viivise 9318,60 eurot ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Maakohus jättis menetluskulud Katevara Grupp OÜ kanda ja mõistis Katevara Grupp OÜ-lt TR

Service OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 2770,79 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei pidanud maakohus tõendatuks kostja vastuväiteid poolte

kokkuleppest ekskavaatori tasuta kasutamise kohta. Nimetatud ekskavaatorit rentis hageja T-Reis

OÜ-lt rendihinnaga 40 eurot päevas suhteliselt lühikeseks perioodiks ning tulenevalt sellest, et

äriühingu eesmärgiks peaks olema kasumi teenimine, ei ole usutav, et hageja, kes peab

ekskavaatori eest renti tasuma, annab selle samaks perioodiks kostjale tasuta kasutada. Kohus

leidis, et tõendamist on leidnud rendilepingu (allrendilepingu) olemasolu poolte vahel

ekskavaatori rentimiseks hagejalt kostjale Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal töötamiseks.

Maakohus leidis, et antud juhul ei ole VÕS § 197 kohaldatav ning hageja nõuet ei saa VÕS § 200

lg 4 alusel tasaarvestada, sest hageja esitas sellele vastuväite ja kohus on tuvastanud, et kostja

vastuväide poolte kokkuleppest ekskavaatorite tasuta kasutamise kohta on tõendamata, s.o kostja

väide alusetult tasutud arvetest on põhjendamatu.

Maakohus ei pidanud asjakohaseks hinnata poolte suhteid, mis seonduvad kostja asutamisega ja

anda hinnangut tõenditele, mis esitati selle väite tõendamiseks. Ekskavaatori kindlustamine

rentniku poolt selle rentimisel on iseenesest mõistlik tegevus, kuid ei tõenda tasuta kasutamise

kokkulepet. Samuti ei tõenda tasuta kasutamise kokkulepet väide rendi ebamõistlikust suurusest.

Maakohtu hinnangul ei olnud hageja muutnud hagi alust, vaid hageja on muutunud õiguslikku

hinnangut pooltevahelisele suhtele seoses töötamisega Ahtme objektil.

Maakohus asus seisukohale, et tunnistaja ütlused ei tõenda veenvalt kostja vastuväiteid. Kohus ei

pidanud tunnistaja ütlusi ekskavaatori tasuta kasutada andmise osas usaldusväärseks, sest tegemist

on kostja töötajaga ning tunnistaja ütlustest ei selgu, miks pidi hageja ekskavaatori kostjale tasuta

kasutada andma.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Katevara Grupp OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20. märtsi 2015

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt taotleb

apellant vaidlustatud otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et tõendamist on leidnud rendilepingu olemasolu. Hageja väite

ümberlükkamiseks ei pidanud kostja tõendama tasuta kasutamise lepingu olemasolu, vaid hageja

pidi tõendama rendilepingu olemasolu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel oleks kohtul

olnud võimalik jõuda järeldusele, et pooltevaheline kokkulepe oli sõlmitud just tasulise rentimise

eesmärgil ja just taolistel tingimustel. Kohus jättis kostja taotluse juhatuse liikme R.T. vande all

ülekuulamiseks rahuldamata, võttes sisuliselt kostjalt ära võimaluse tõendada poolte tegelikku

ühist tahet kokkuleppe sõlmimisel. Kohus on põhjendamatult arvestanud e-kirjavahetust kostja

raamatupidajaga. Kohus ei hinnanud tunnistaja T.E. ütlusi;

2) on maakohus jätnud tähelepanuta ja hinnangu andmata kostja vastuväidetele selle kohta, kuidas

sai üldse võimalikuks Ahtme objekti eest alusetult esitatud arvete tasumine kostja poolt. Arved

tasuti vaid tänu hageja ja kostja vahel olnud usalduslikele suhetele ning nimetatud suhete hageja

poolt kuritarvitamise tulemusena;

3) on maakohus ebaõigesti leidnud, et VÕS § 197 ei ole kohaldatav ning hageja nõuet ei saa VÕS

§ 200 lg 4 alusel tasaarvestada. Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli

ekskavaatori tasuta kasutamise leping. Rendi ebamõistliku suurus ja selle kohta esitatud tõenditega

soovis kostja tõendada, et poolte vahel ei saanud sellistel tingimustel rendilepingut olla;

4) esitas hageja erinevaid vastuolulisi versioone, eksitades eelkõige kohut ning muutis oma väiteid

tulenevalt sellest, mida kostja vastuväiteks esitas. Kohus oleks pidanud lugema hageja väited

ebausaldusväärseteks. Tegemist oli hagi aluse muutmisega, milleks pidi olema kostja nõusolek;

5) on maakohus jätnud hindamata tõendid ja väited, mis olid kostja poolt esitatud selleks, et

tõendada, milline oli poolte tahe kokkulepete sõlmimisel, millised olid poolte partnerlussuhted

ning, miks oli poolte vahel sõlmitud tasuta kasutamise leping.

5. Tr Service OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus õigesti leidnud, et poolte vahel eksisteeris rendisuhe. Kosja leidis, et on alusetult

tasunud hageja poolt esitatud viis arvet, kuid samas ei ole ta vaidlustanud kahte arvet, mida ta on

tasunud ning, mis on samuti seotud Ahtme objektiga. Arve tasumine tõendab teenuse osutamist.

Kostja enda raamatupidaja on saatnud 2013. aastal hagejale e-kirja koos saldokinnitusega. Ei ole

eluliselt usutav, et kostja on ekslikult tasunud ca 50 000 eurot. Ühtegi pretensiooni ei ole kostja

eelnevalt esitanud;

2) ei esitanud kostja juhatuse liikme vande all ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise osas

vastuväidet kohtu tegevusele. TsMS § 333 lg-st 3 tulenevalt ei saa kostja sellele tugineda;

3) on maakohus andnud hinnangu tunnistaja ütlustele. Kohus on selgitanud, miks antud ütlused

kostja väiteid ei tõendanud;

4) ei ole apellant viidanud ühelegi konkreetsele tõendile, millise kohus on jätnud arvestamata või

hindamata;

5) on maakohus väga selgelt põhjendanud tasaarvestamata jätmist. Kostja ei suutnud tõendada, et

tasus vaidlusalused arved ekslikult;

6) ei ole hageja hagi alust muutmist. Hageja vaid täiendas/parandas oma faktilisi väiteid. Nõude

esitamisel toetus hageja ikkagi VÕS § 108 lg-le 1. Õigussuhte sisu kvalifitseerib kohus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohus

muudab apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest olenemata Viru Maakohtu 20. märtsi 2015

otsust sissenõutavaks muutunud viivise suuruse osas (otsuse resolutsiooni punkt 3) ning mõistab

välja Katevara Grupp OÜ-lt Tr Service OÜ kasuks seisuga 12.10.2015 viivise 14 574,20 eurot

ning alates 13.10.2015 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude 70 988,70 eurot täitmiseni.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendab hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 5 seetõttu, et on jätnud

resolutsioonis märkimata kuupäeva, milleni on arvestatud sissenõutavaks muutunud viivist ning

millest alates mõistetakse viivis välja edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni. Kuna aga

ringkonnakohus saab ise kõrvaldada maakohtu poolse menetlusnormi rikkumise, siis ei ole

eelnimetatud menetlusnormi rikkumine maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

7. Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud nõude kostjal 70 988,70 euro väljamõistmiseks ja

nõude võib jagada lähtudes esitatud arvetest kaheks:

1) suuliste töövõtulepingute alusel 2011 sügis kuni 2013 kevad Kohtla-Järve poolkoksimäel ja

Ojamaa kaevanduse objektidel ekskavaatori tööde eest 37 990,50 eurot (arved nr 2012-10 003 –

12 474 eurot; nr 2012-11 001 – 1522,50 eurot; nr 2013-01 001 – 7906,80 eurot; nr 2013-01 003 –

4087,20 eurot; nr 2013-02 001 – 12 000 eurot);

2) suulise rendilepingu alusel Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori kasutamise eest

32 998,20 eurot (arved nr 2012-08 003 – 13 003,20 eurot; nr 2013-01 002 – 12 177,60 eurot;

nr 2013-02 002 – 7817,40 eurot).

7.1. Kostja ei ole maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud võlgnevust

summas 37 990,50 eurot, s.o võlgnevust arvete alusel, mis on seotud Kohtla-Järve poolkoksimäel

ja Ojamaa kaevanduse objektidel teostatud töödega (nn ekskavaatori teenus). Kuna kostja ei ole

vastu vaielnud hageja nõudele, mis tuleneb arvetest nr 2012-10 003 – 12 474 eurot; nr 2012-

11 001 – 1522,50 eurot; nr 2013-01 001 – 7906,80 eurot; nr 2013-01 003 – 4087,20 eurot ja nr

2013-02 001 – 12 000 eurot, siis selles osas ei kontrolli ringkonnakohus võlgnevuse õigsust.

7.2. Kostja on vastu vaielnud hageja nõudele summas 32 998,20 eurot, mis on seotud Ahtme

soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori kasutamisega.

Hageja väite kohaselt oli kostja ja tema vahel ekskavaatori rendileping ning rendilepingu alusel

esitas ta kostjale arved nr 2012-08 003 – 13 003,20 eurot; nr 2013-01 002 – 12 177,60 eurot ja

nr 2013-02 002 – 7817,40 eurot, kokku 32 998,20 eurot, ning kostja ei ole nimetatud arvetest

tulenevat võlgnevust tasunud.

Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja rentis T-Reis OÜ-ga sõlmitud rendilepingute alusel

Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal kostja poolt kasutatud ekskavaatorid (tl 121-132, 134, 136).

Kostja vastuväite kohaselt oli tema ja hageja vahel ekskavaatori tasuta kasutamise leping ning ta

ei peagi sellest tulenevalt hagejale ekskavaatori kasutamise eest tasuma. Kostja seisukoha järgi

tõendavad seda, et hageja andis ekskavaatori tasuta kostjale Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal

töötamiseks, järgmised asjaolud: 1) ekskavaatoril töötas kostja töötaja; 2) ekskavaatorit remonditi

kostja poolt; 3) ekskavaatorile osteti kütus kostja poolt; 4) hageja nõutava rendi suurus on

ebamõistlikult suur.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas olevate tõenditega ei ole tõendatud

kostja vastuväide poolte kokkuleppest ekskavaatori tasuta kasutamise kohta, vaid tõendatud on

pooltevahelise rendilepingu olemasolu.

Ebaõige on kostja väide, et hageja muutis hagi alust, kuna hagiavalduses märkis, et Ahtme objekti

puhul sõlmiti töövõtuleping, hiljem väitis, et rendileping. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt on hagi

aluseks faktilised asjaolud. Antud juhul on hageja muutnud õigussuhte õiguslikku kvalifikatsiooni,

mitte aga hagi alust.

7.2.1. Asjaolu, et Ahtme objektil töötas ekskavaatoril kostja töötaja, ei tõenda ekskavaatori osas

tasuta kasutamise lepingu sõlmimist ega välista poolte vahel rendilepingu olemasolu.

7.2.2. Kostja on esitanud väite tõendamiseks, et ekskavaatorit remontis tema, varuosade arveid

(I kd tl 167-176). Hageja on esitanud samuti omalt poolt arveid (I kd tl 133, 135, 139-142,

144-145), väites, et ekskavaatorit remontis tema.

Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga (vaidlustatud otsuse p 7.2.), et poolte

poolt esitatud remondi ja varuosade arved ning arvestused kulude kohta ei ole seostatavad

konkreetse Ahtme objektil töötanud ekskavaatori remondiga ning ei tõenda pooltevahelist

kokkulepet ekskavaatori tasuta kasutamiseks.

7.2.3. Samuti ei tõenda kostja poolt kütuse ost asjaolu, et poolte vahel oli leping ekskavaatori tasuta

kasutamiseks Ahtme objektil. Kostja poolt esitatud kütuseostu arvete (I kd tl 163-166) kohaselt on

kütust ostetud oktoobris 2011 ja detsembris 2012. Samas aga arvetelt, mille alusel hageja nõuab

kostjalt tasumist ekskavaatori kasutamise eest (I kd tl 12, 20, 25), nähtub, et ekskavaatori

kasutamine on aset leidnud augustis 2012 ning jaanuaris ja veebruaris 2013, s.o ei ole kattuvad ka

kütuse ostmise ja ekskavaatori kasutamise perioodid. Samuti ei kattu kütuse ostuarved perioodiga,

millele tugineb kostja tasaarvestusvastuväites. Tasaarvestada soovib kostja nõuet, mis tuleneb

tema poolt väidetavalt alusetult makstud arvetest nr 2012-05 002; nr 2012-06 002; nr 2012-07 003;

nr 2012-10 001 ja nr 2012-11-002 ning nimetatud arvetelt nähtub, et kostja on tasunud

ekskavaatori rendi eest aprill-mai 2012, juuni 2012, juuli 2012, oktoober 2012 ja november 2012.

7.2.4. Kostja väitel on hageja poolt nõutava rendi suurus ebamõistlik ning oma väite kinnistuseks

on ta esitanud Ramirendi hinnapakkumise (I kd tl 161). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et kostja väide rendi ebamõistlikust suurusest ei tõenda poolte vahel tasuta

kasutamise lepingu olemasolu. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et VÕS § 1 lg 1 sätestab

üldise lepinguvabaduse põhimõtte ning pooled olid õigustatud kokku leppima rendi suuruses,

millist nad asjaoludest (rendi tingimustest) tulenevalt pidasid mõistlikuks.

7.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte vahel ei olnud sõlmitud Ahtme

soojuselektrijaama tuhaväljal ekskavaatori tasuta kasutamise lepingut, vaid pooled olid sõlminud

ekskavaatori rendilepingu. Siinkohal on maakohus õigesti hinnanud kostjale raamatupidamise

teenust osutanud isiku poolt e-kirjavahetuse (I kd tl 27-28) teel antud kinnitust selle kohta, et

seisuga 31.12.2012 „saldo klapib“. Saldokinnistus hõlmab muuhulgas ka Ahtme objektil

ekskavaatori kasutamise eest esitatud arvet nr 2012-08 003 summas 13 003 eurot. Paljasõnaline

on kostja väide, et raamatupidamisteenust osutava isiku poolt e-kirjavahetuse pidamine hagejaga

ei saa olla saldoteatise aktsepteerimine.

Poolte vahel sõlmitud rendilepingu tasulisust tõendab hageja konto väljavõte (I kd tl 10-11), kust

nähtub, et kostja on eelnevalt ekskavaatori kasutamise eest Ahtme objektil arved tasunud.

Asjaolu, et kostja on eelnevalt ekskavaatori kasutamise eest Ahtme objektil tasunud ning ei ole

asunud seisukohale, et tegemist oli ekskavaatori tasuta kasutamise lepinguga, tõendab ka kostja

poolt menetluses esitatud tasaarvestusavaldus. Paljasõnaline on siinkohal kostja väide, et eelnevad

arved tasuti vaid tänu hageja ja kostja vahel olnud usalduslikele suhetele ning kostja kuritarvitas

neid suhteid. Usutav ei ole, et äriühing tasub väidetavalt alusetult arveid viiel korral summas

47 196,60 eurot (tasaarvestusavaldus I kd tl 77).

7.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja väide poolte kokkuleppest

ekskavaatori tasuta kasutamise kohta ei ole ka muuhulgas usutav, sest nimetatud ekskavaatorit

Furukawa rentis hageja T-Reis OÜ-lt rendihinnaga 40 eurot päevas ning hagejal, kes ise pidi

ekskavaatori eest renti tasuma, puudus majanduslik põhjendus anda seda kostjale tasuta kasutada.

Maakohtust erinevale seisukohale ei anna alust asuda kostja väide, mille kohaselt 2011 sügisel oli

hageja asutajateks kostja juhatuse liige R.T. ja hageja juhatuse liige A.O. ning siis lepiti kokku, et

kostja ei pea ekskavaatorite kasutamise eest tasuma, sest: 1) ekskavaatorid renditi T-Reis

OÜ-st kostja poolt antud garantii alusel; 2) ekskavaatoreid hoiti ja remonditi kostja valduses

olevas baasis Kohtla-Nõmmel; 3) ekskavaatorid kindlustati kostja poolt.

Hageja on kostja väitele vastu vaielnud ja eitanud kostja poolt väidetud kokkuleppe sõlmimist,

samuti ekskavaatori hoidmist ja remontimist kostja valduses olevas baasis.

Asjaolu, kas hageja ja kostja koostöökokkuleppe kohaselt kostjal oli (või ei olnud) ülevaade hageja

raamatupidamisdokumentide üle, ei tõenda pooltevahelisi suhteid seoses ekskavaatori rentimisega

töötamiseks Ahtme objektil. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et ekskavaatori

kindlustamine rentniku poolt selle rentimisel ei tõenda tasuta kasutamise kokkulepet. Samuti ei

tõenda kostja poolt 01.10.2011 T-Reis OÜ-le antud garantiikiri tasuta kasutamise kokkuleppe

olemasolu.

Põhjendused

seoses

kostjapoolse

väidetava

ekskavaatori

remondiga

on

ringkonnakohus esitanud käesoleva otsuse p-s 7.2.2. ning siinkohal ei korda neid.

7.5. Maakohus on hinnanud tunnistaja T.E. ütlusi ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine

väide on alusetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tunnistaja ütlustele

(vaidlustatud otsuse p 11) ning ei korda seda.

7.6.

Arvestades

kõike

eeltoodut

on

maakohus

õigesti

jätnud

rahuldamata

kostja

tasaarvestusvastuväite ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda

vastupidisele seisukohale.

Asja materjalide kohaselt on kostja soovinud tasaarvestada hageja nõuet summas 37 990,50 eurot,

mis tuleneb arvetest nr 2012-10 003; nr 2012-11 001; nr 2013-01 001; nr 2013-01 003 ja nr 2013-

02 001, enda nõudega, mille aluseks on tema poolt väidetavalt alusetult makstud arved nr 2012-

05 002; nr 2012-06 002; nr 2012-07 003; nr 2012-10 001 ja nr 2012-11-002 summas

47 196,60 eurot (I kd tl 81, 84, 87, 90, 93). Nimetatud arved olid esitatud hageja poolt kostjale

seoses ekskavaatori töötamisega Ahtme tuhamäe objektil ning kuna kostja seisukoha kohaselt

Ahtme objektil töötamiseks andis hageja talle ekskavaatori tasuta kasutamiseks, siis on aluselt

viidatud arved tasutud.

Ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et poolte vahel oli Ahtme soojuselektrijaama

tuhaväljal ekskavaatori kasutamiseks rendileping (mitte tasuta kasutamise leping, nagu väidab

kostja). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on alusetult maksnud arved nr 2012-05 002;

nr 2012-06 002; nr 2012-07 003; nr 2012-10 001 ja nr 2012-11-002 summas 47 196,60 eurot.

Kuna kostja ei ole eelnevalt nimetatud arveid hagejale alusetult tasunud, siis puudub kostjal nõue,

mida tasaarvestada hageja nõudega.

7.7. Lähtudes eeltoodust kuulub hageja nõue kostja vastu Ahtme soojuselektrijaama tuhaväljal

ekskavaatori kasutamise eest 32 998,20 euro väljamõistmiseks rahuldamisele. Arvestades

võlgnevust arvete alusel, mis on seotud Kohtla-Järve poolkoksimäel ja Ojamaa kaevanduse

objektidel teostatud töödega summas 37 990,50 eurot, tuleb hagi rahuldada kokku 70 988,70

eurot.

8. Hageja on taotlenud kohtult viivise seisuga 11.11.2014 summas 9318,60 eurot väljamõistmist

ning samuti on taotlenud hageja viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hagiavalduse

esitamisest kuni lahendi tegemiseni kindlas summas ning edasi VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud

ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus on vastava taotluse rahuldanud, kuid jätnud

siinkohal tähelepanuta, et hageja on taotlenud kindlas summas viivise väljamõistmist kuni

kohtulahendi tegemiseni, mitte vaid hagiavalduse esitamiseni. Samuti on maakohus jätnud

resolutsioonis märkimata kuupäevaliselt, mis ajani viivis kindla summana välja mõistetakse.

Seega on maakohus rikkunud menetlusnormi, sest resolutsioon viivise väljamõistmise osas ei ole

täidetav muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5). Ringkonnakohus muudab seetõttu maakohtu

vaidlustatud otsuse resolutsiooni sissenõutavaks muutunud viivise suuruse osas ja märgib

vastavad kuupäevad.

Viivise arvestus periood 12.11.2014 – 12.10.2015 osas on järgmine.

Referentsintressimäär 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli 0,15% (aastas), st 2014 teisel

poolaastal kehtiv seadusejärgne viivisemäär oli 0,15 + 8 = 8,15% aastas. 8,15% põhinõudest on

5785,58 eurot, mis 365-päevast aastat arvestades teeb 15,85 eurot päevast. Sellest tulenevalt on

viivisenõue 12. novembrist 2014 kuni 31. detsembrini 2014, s.o 50 päeva eest, 792,50 eurot.

Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2015 kuni käesoleva ajani on 0,05% (aastas), s.o 2015. aastal

kehtiv seadusejärgne viivisemäär on 0,05 + 8 = 8,05% aastas. 8,05% põhinõudest on

5714,59 eurot, mis 365-päevast aastat arvestades teeb 15,66 eurot päevas. Sellest tulenevalt on

viivisenõue 1. jaanuarist 2015 kuni 12. oktoobrini 2015, s.o 285 päeva eest 4463,10 eurot.

Arvestades viivist seisuga 11.11.2014 summas 9318,60 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista seisuga 12.10.2015 viivis 14 574,20 eurot (9318,60+5255,60).

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohtu menetluses palub vastustaja mõista apellandilt menetluskulude katteks kokku

2354,78 eurot (22. septembri 2015 menetluskulude nimekiri 1616,24 eurot + 25. septembri 2015

menetluskulude nimekiri 738,54 eurot). Apellant vaidles vastustaja menetluskulude nimekirjale

osaliselt vastu.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on vastustaja lepingulise esindaja tunnitasuks 65 eurot

(esindaja advokaat Martin Kirsipuu) ja 120 eurot (esindajad vandeadvokaat Tambet Mullari ja

advokaat Annely Sepp) (summad ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et tunnitasu 65 eurot

ja 120 eurot on põhjendatud ning vajalik (Riigikohtu 13. novembri 2013 määrus nr 3-2-1-115-13,

p 25).

Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamine peaks üldjuhul

hõlmama ka apellatsioonkaebusega ja vaidlustatud maakohtu otsusega tutvumist, samuti

nõupidamist kliendiga (s.o vastuse koostamiseks kulunud aeg peaks hõlmama ka maakohtu

otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumist jms). Sellest tulenevalt ei saa lugeda põhjendatuks

menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 1 h 55 min (Viru Maakohtu otsuse analüüs ja

apellatsioonkaebusega tutvumine 1 h 40 min + kõne kliendile edasise tegevuse osas 15 min). 15.

mail 2015 esitas vastustaja (hageja) hagi tagamise taotluse, mille ringkonnakohus jättis 18. mai

2015 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagi tagamise taotlus jääb

rahuldamata, ei ole põhjendatud jätta sellega seotud kulud kostja kanda. Sellest tulenevalt ei saa

lugeda põhjendatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 3 h 40 min (hagi tagamise

avalduse koostamine, materjalide analüüs) ja riigilõiv 50 eurot. Apellatsioonkaebuse vastuse

keerukust ja mahtu arvestades (samas menetlusdokumendis esitas vastustaja ka hagi tagamise

taotluse) loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 4 h.

Ringkonnakohus märgib, et esindaja vahetusega kaasnevad kulud peab kandma esindajat

vahetanud menetlusosaline ise. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks menetluskulude

nimekirjas kajastatud ajakulu 6 h (tsiviilasja toimikuga tutvumine ja analüüs). Menetluskulude

nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ning vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes, mistõttu ei ole

põhjendatud ka ajakulu 50 min (20 + 30). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks

kuluks kohtuistungiks ettevalmistamine (1 h). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung

ringkonnakohtus kl 11.00 ja lõppes kl 11.35, mistõttu on põhjendatud ja vajalikuks kuluks

osalemine istungil (30 min). Riigikohtu 12. juuni 2013 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13

tulenevalt ei ole menetluskuluks esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu, mistõttu ei ole

põhjendatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 5 h (sõitmine suunal Tallinn-Tartu,

Tartu-Tallinn). Vastustaja lepingulise esindaja sõidukulu (24 eurot) ja seadusliku esindaja

sõidukulu (14,54 eurot) on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.

Seega tuleb apellandilt mõista vastustaja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks kokku

478,54 eurot (4 h x 65 eurot/h + 120 eurot + 60 eurot + 24 eurot + 14,54 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson