4-15-7746/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-7746

12. oktoobril 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv ja menetlusaluse isiku D.T osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

D.T, , Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, töötu, kehtivaid ik XXX kriminaalkaristusi ega väärteokaristusi ei ole -

- väärteoasja LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi.

Vastavalt 01.09.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1434883 (2315,15,008193) 01.09.2015 kell 22:53 Raadiku 5 maja vastas Tallinnas suunaga Ümera tn juhtis D.T mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,76+/- 0,05 mg/l. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest

7110 EST nr. ARBK-0032, taatlemistunnistus nr. TTRC-15-00066. Ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on alates 31.07.2015. LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt peatunud seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega. Sellega rikkus D.T LS § 90 lg 1 p 1, § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 ja §

224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles D.T-le karistuseks LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi

25 päeva aresti, nõustudes selle asendamisega üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja nõustus üldkasuliku töö tegemisega.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isikuna D.T tunnistas rikkumist ja oma viga.

- Tunnistaja Leonhard Põdra (Põder) ütluste kohaselt olles patrullis 01.09.2015 koos patrullpolitseinik Sergei Etneriga teostasid nad liiklusjärelevalvet Tallinnas. Nad märkasid kell 22:53 mööda Mahtra tänavat sõitmas kahtlase sõidustiiliga sõiduautot Renault reg.nr XXX. Nad peatasid sõiduki Raadiku tn 5 maja vastas. Indikaatorvahendiga kontrollides oli näit 0,83 mg/l.

Sõidukit juhtis D.T. Samuti selgus kontrollimisel, et juhil on juhiloa kehtivusaeg lõppenud. Tõendusliku alkomeetriga kontrollides oli näit 0,76+/- 0,05 mg/l.

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (01.09.2015 kell 22:53), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena D.T alkoholijoove (0,83 mg/l).

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (01.09.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 01.09.2015 kell 23:14-23:19 D.T alkoholijoove (lõplik lugem 0,76 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,71 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati D.T sõiduki juhtimiselt 01.09.2015, sest ta juhtis sõidukit Renault Safrane reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et D.T kehtivaid juhilube ei ole.

Juhiloa (esmane) kehtivusaja lõpp oli 30.07.2015.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt D.T kehtivaid kriminaalkaristusi ega

väärteokaristusi ei ole.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning D.T süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l. D.T käitumine sisaldab LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. D.T käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades D.T majanduslikku olukorda ning asjaolu, et teda ei ole varem kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud, võib nõustuda kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku taotlusega määrata karistuseks üldkasulik töö.

Arvestades süü suurust, mõistab kohus D.T-le LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi põhikaristusena aresti 20 päeva, mille asendab üldkasuliku tööga 20 tundi. Eeltoodud väärtegude puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada D.T LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi ning põhikaristuseks mõista arest 20 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 20 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata D.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt