4-15-3158/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2015 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-3158 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 27.08.2015 Väärteoasi

N.N-i väärteoasi Tolliseaduse §74 lg.1 järgi Kaebuse esitaja N.N sünd. xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx

, töökoht puudub Kaitsja Sergei BELOV Krasnojarski Riiklik Ülikool 1977 Kohtuvälise menetleja esindaja Tiia PUKK Maksuja Tolliameti jurist Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Maksuja Tolliameti tollikorralduse osakonna Ida tollipunkti Narva maantee

piiripunkti peaninspektor Argo Abermanni 17.04.2015 otsus väärteoasjas nr.930015000558 N.N-i karistamise osas Tolliseaduse §74 lg.1 järgi

raha

trahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 (kakssada) eurot – jätta muutmata.

N.N-i kaebus jätta rahuldamata.

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule alates otsuse avalikult 30 päeva jooksul teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda alates 12.10.2015.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Maksuja Tolliameti Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti peainspektor Irina

Leonova koostas 18.03.2015 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.930015000558/4 järgmises. 28.02.2015 kell 07.20 sisenes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate liiklusriba kaudu N.N. Tolliseaduse §41 lg.1, 2 ja §42 lg.2, 3 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus. Isikul oli kaasas öösihik Dedal-490-DK3(165)/bw Night Vision. Kuna isikul ei olnud tollile esitada dokumente kauba väärtuse kohta ja Relvaseaduse §20-1 lg.5 kohaselt on öösihik tsiviilkäibes keelatud, siis peeti see kinni ja hoiustati Ida tollipunkti laos. Tolliläbivaatuse kohta koostati reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr.15- 12.1-5/00/2277. 02.03.2015 edastati päring Strateegilise kauba komisjonile. 05.03.2015 teostati öösihiku vaatlus, mille käik fikseeriti vaatluse protokollis nr.930015000558/1. Strateegilise kauba komisjoni 05.03.2015 vastuse kohaselt on tegemist öösihikuga

Relvaseaduse mõistes. Vastavalt Relvaseaduse §20 1 lg.2 käsitatakse tulirelvade

- osadena ka selle lisaseadmeid helisummutit, lasersihikut ja öösihikut ning §20-1 lg.5

kohaselt on öösihik puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Relvaseaduse §20-1 lg.5 kohaselt on

öösihik tsiviilkäibes keelatud. Seega toimetas N.N 28.02.2015 Narva

maantee piiripunktis üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri Eesti Vabariiki tsiviilkäibes keelatud tulirelva osa (öösihik). Tolliseaduse §74 lg.1 kehtestab vastutuse keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise eest. Sellega pani N.N toime väärteo Tolliseaduse §74 lg.1 järgi.

Maksuja Tolliameti tollikorralduse osakonna Ida tollipunkti Narva maantee

piiripunkti peainspektor Argo Abermanni 17.04.2015 otsusega väärteoasjas nr.930015000558 määrati N.N-ile Tolliseaduse §74 lg.1 järgi karistuseks

rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 (kakssada) eurot. Asitõend –

öösihik Dedal-490-DK3(165)bw Night Vision, mis asus Ida tollipunkti laos - otsustati konfiskeerida. Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

N.N esitas 30.04.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada, väärteomenetlus lõpetada ja asitõend tagastada.

Kaebuse kohaselt karistati selle esitajat Tolliseaduse §74 lg.1 järgi ebaseaduslike toimingute eest Eesti ja liiduvälise riigi vahel kaubaga, mille suhtes kehtivad keelud ja piirangud. Kohtuvälise menetleja protokollis ja otsuses kindlakstehtud asjaoludel

pani kaebuse esitaja toime ebaseadusliku toimingu keelatud kaubale – öösihiku

3

toimetamise kohustusliku dokumendita. Tolliseaduse §74 lg.1 peab silmas keelatud

esemete nimekirja. N.N-i karistamise otsuses puudub viide keelatud kaupade nimekirja rikkumise keelule. Seoses sellega ei ole võimalik tuvastada, kas

öösihik on keelatud kaubaks Tolliseaduse §74 lg.1 järgi. Kohtuväline menetleja

pöördus öösihiku kuuluvuse tuvastamiseks Strateegilise kauba komisjoni poole, kelle seisukoht, millele osundab kohtuväline menetleja, on vastuoluline. Ühelt poolt satub öösihik komisjoni otsuse järgi kategooria ML15.c alla, s.o. sõjakaupade nimekirja, teiselt poolt väidetakse otsuses, et öösihik on mitmefunktsionaalne. Nende uuringute kogumis ei avalda komisjon öösihiku suhtes mingit oma arvamust. Samuti puudub

neil juhtudel võimalik järeldus, millise strateegilise relva juurde komisjon selle seadeldise arvab. Strateegilise kauba komisjoni kirjalik seisukoht on põhjendamata ja ebakomp tegudest ei nähtu õigusvastasust. Kaebuse esitaja etentne. N.N-i leidis, et kohtuväline menetleja ei tuvastanud väärteo menetlemisel N.N-i tegudes Tolliseaduse §74 lg.1 väärteo tunnuseid.

Maksuja Tolliamet om

a 22.05.2015 kirjalikus vastuses väärteoasjas nr.930015000558/10 märkis järgmist.

Üldist keelatud kaupade nimekirja ei eksisteeri, küll aga on olemas mitmed

eriseadused, kus on sätestatud tsiviilkäibes keelatud relvad, strateegiliste kaupade

nimekirjad ja tolliformaalsuste lubatavus ning nende teostamise kord. Ühtlasi on eriseadustes viited Maksu- Vastavalt ja Tolliameti pädevusele kontrolli teostamiseks. Relvaseaduse §20 1 lg.2, 5 on öösihik tsiviilkäibes keela - tud tulirelva osa, vastavalt sama seaduse §27 lg.4 toimub tsiviilkäibes keelatud relva sissevedu, väljavedu, transiit ja teenuse osutamine Strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras. Seega tuleb Tolliseaduse §74 sätestatud normi rikkumine sisustada eriseaduste kaudu.

Kohtuväline menetleja nõustub, et vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile on vaidlusaluse öösihiku puhul tegemist multifunktsionaalse seadeldisega. Samas ei saa

jätta tähelepanuta, et tehnilise dokumentatsiooni kohaselt nimetatakse seadeldist

öövaatlusfunktsiooniga optiliseks sihikuks jahipüssile. Lisaks selgub tehnilisest

dokumentatsioonist, et öösihikul on olemas horisontaalse/vertikaalse sihtmärgi

koordinaatvõrgustiku reguleerimise võimalus, mille abil on võimalik määrata sihtmärgi kaugust ning tabatavust, öösihikut on võimalik paigaldada relvale, öösihikut

on võimalik kasutada öiseks jahipidamiseks, suurte kaliibrite puhul on seadeldis

löögikindel. Olenemata seadeldise paljudest muudest funktsioonidest on just selle kasutamise võimalikkus öösihikuna asjaolu, millest tulenevalt on tegemist keelatud kaubaga ning mille toimetamiseks Eestisse puudus N.N luba.

Strateegilise kauba seaduse §8 lg.1 sätestab, et strateegilise kaubaga seonduvaid

küsimusi arutab ja otsustab strateegilise kauba komisjon, mis on moodustatud strateegilise kauba kontrolli süsteemi tagamiseks Välisministeeriumi juurde. Tulenevalt

sellest pöördus kohtuväline menetleja väärteoasja menetlemise ajal kahel korral Strateegilise kauba komisjoni poole öösihiku täpsemaks määratlemiseks. Strateegilise

kauba komisjoni 06.04.2015 vastuse põhjal kuulub seadeldis sõjaliste kaupade nimekirja kategooria ML15c alla. Strateegilise kauba seaduse §6 lg.2 kohaselt on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtib eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist, menetlusalusel isikul selline luba puudus.

Kohtuväline menetleja on seadeldise täpsemaks määratlemiseks järginud seaduses sätestatut ning on otsuse koostamisel lähtunud Strateegilise kauba komisjoni kirjalikust arvamusest.

4

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik N.N oma kaebuse ja selles toodud väidete juurde. Menetlusaluse isiku seletuse kohaselt on tegemist koduseks

kasutamiseks mõeldud esemega, mida ta kasutas Ivangorodis oma garaaži öösiti jälgimiseks. Seadme ostis ta 2014 ja Venemaal ei ole selle omamiseks vaja mingit litsentsi. Eestisse tõi ta seadme selleks, et näidata seda abikaasale.

Menetlusaluse isiku kaitsja Sergei Belov jäi maakohtu istungil esitatud kaebuse ja selles toodud väidete juurde. Kaitsja leidis, et väärteomenetluse käigus on tehtud vaid

konsultatsioon ja üheselt pole kindlaks tehtud, mis seadmega on tegemist. Kaitsja toetas kaebuse väiteid ka Maksu iameti pädevuse osas. Samuti märkis kaitsja, - ja Toll

et juhul, kui öösihik kaebuse esitajale tagastatakse, on ta nõus kaebusest loobuma ja rahatrahvi tasuma. Seetõttu palus kaitsja alternatiivina kaaluda ka kaebuse osalise rahuldamise võimalust, öösihiku tagastamise osas.

Kohtuvälise menetleja esindaja Tiia Pukk palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ning toetas eelnevalt esitatud kirjaliku vastuse väiteid. Esindaja seletas, et seadeldise tehnilises dokumentatsioonis ei ole kirjas, et tegemist on hobi korras kasutatava seadmega. Kuigi öösihikud on ka Eestis relvapoodides müügil, on nende soetamiseks vajalik omada relvaluba. Esindaja seletas ka, et kui Maksuja Tolliamet

leiab ebaseadusliku relva sisemaal, siis edastatakse see Politseija Piirivalveametile

ning edasi menetlevad nemad. Kui aga Maksuja Tolliamet leiab ebaseadusliku relva või relvaosa piiril, siis menetleb seda väärreoasja edasi Maksuja Tolliamet ise. Kui

ese konfiskeeritakse, edastatakse see Politseija Piirivalveametile.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kaebus ei ole

põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnu

d faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Tolliseaduse §74 lg.1 järgi.

Tolliseaduse §74 lg.1 näeb ette vastutuse kohustusliku dokumendita või riikliku

registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba

5

liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimise eest.

Koostatud väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt tõi N.N liiduvälisest riigist (Vene Föderatsioonist) Eestisse keelatud kaupa.

Seega on vaja käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik tõi liiduvälisest riigist kaupa Eestisse ja kas tegemist oli keelatud kaubaga.

Reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse 28.02.2015 akti nr.15-12.1-5/00/2277 kohaselt saabus 28.02.2015 kell 07.20 Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda

Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate liiklusriba reisija N.N .

Asjaolu, et N.N tuli eelnimetatud aktis, väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, ei vaidlusta ka menetlusalune isik ise.

Vastavalt ülalnimetatud aktile teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus ning avastati, et isikul oli kaasas öösihik (Dedal-490-DK3(165)/bw).

Relvaseaduse §20 1 lg.2 kohaselt on tulirelva osadena käsitatavad ka selle - lisaseadmed helisummuti, lasersihik ja öösihik.

Eeltoodu alusel on öösihik käsitletav tulirelva osana.

Relvaseaduse §20 1 lg.5 kohaselt on öösihik puudulikus valguses sihtimiseks - ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihik on tsiviilkäibes keelatud.

Relvaseaduse §27 tsiviilkäibes keelatud relva sissevedu, lg.4 kohaselt toimub

väljavedu, transiit ja teenuse osutamine Strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras.

Strateegilise kauba seaduse §2 lg.1 kohaselt on strateegiline kaup sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup.

Strateegilise kauba seaduse §2 lg.2 kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal,

vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas.

Strateegilise kauba seaduse §8 lg.1 kohaselt arutab ja otsustab strateegilise kaubaga seonduvaid küsimusi strateegilise kauba komisjon, mis on moodustatud strateegilise kauba kontrolli süsteemi tagamiseks Välisministeeriumi juurde.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja pöördus

menetlusalusel isikul avastatud öösihiku täpsemaks määratlemiseks kahel korral Strateegilise kauba komisjoni poole. Kui esimesel korral vastas Välisministeeriumi

6 Julgeo

lekupoliitika ja relvastuskontrolli büroo spetsialist Marika Kundla 05.03.2015 e-kirjaga, et antud toote puhul on tegemist

öösihikuga Relvaseaduse mõttes, mis on

tsiviilkäibes keelatud kaup, siis Strateegilise kauba komisjoni 06.04.2015 vastusest nr.11.2-5/2046-

1 nähtub üksikasjalikult ja üheselt mõistetabalt järgmine.

Päringus käsitletav öövaatlusseade Dedal-490-DK3(165)bw Night Vision kuulub

sõjaliste kaupade nimekirja kategooria ML15.c. alla ning tulenevalt Strateegilise kauba seaduse §6 lg.2 on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba veoks ning

teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab

olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Strateegilise kauba seaduses peetakse veo mõiste all silmas sissevedu, väljavedu ja transiiti. Tegemist on

mitmefunktsionaalse tootega, millest üks on kasutamine öösihikuna. Asjaolu, et

öösihikul puuduvad relvale kinnitamise rakised, ei ole määrav otsustamisel, kas

tegemist on keelatud või lubatud kaubaga. Relvaspetsiifilise rakise saab hankida

sihikust eraldi ja vastav rakis ei ole strateegiline kaup. Antud toote puhul on täidetud Relvaseaduse §20 1 lg.5 sätestatud kriteerium. -

Maakohus peab Strateegilise kauba komisjoni 06.04.2015 vastuses väljendatud

seisukohta usaldusväärseks tõendiks menetlusalusel isikul avastatud öösihiku

määratlemisel. Maakohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et tegemist on vastuolulise vastusega.

Relvaseaduse §59 lg.6 ja Strateegilise kauba seaduse §6 lg.2 kohaselt on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ja strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning

teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist.

Käesoleva väärteoasja materjalidest ning menetlusaluse isiku enda seletuste kohaselt

ei olnud tal öösihiku liiduvälisest riigist Eestisse toimetamiseks esitada vastavat kehtivat eriluba. Asjaolu, et liiduvälises riigis on võimalik sellist öösihikut soetada ilma eriloata, ei tee selle loata toimetamise liiduvälisest riigist Eestisse seaduslikuks ja samuti eriluba mittenõudvaks.

Eeltoodu alusel ja hinnates maakohtus uuritud tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Tolliseaduse §74 lg.1 järgi, kuna ta

toimetas 28.02.2015 kell 07.20 Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti kaudu

Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki eriloata Eestis tsiviilkäibes keelatud öösihiku Dedal-490-DK3(165)/bw Night Vision.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jäta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

7

Tolliseaduse §74 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele

isikule karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus etteantud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele

isikule määratud rahatrahv tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades

asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Tolliseaduse §74 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline

menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud

nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja menetlusalust isikut. Maakohus

nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud

eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest –

on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Vastavalt Karistusseadustiku §83 lg.6 võib väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme sama paragrahvi lõigetes 1, 2, 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud korras kohtuväline menetleja.

Vastavalt Karistusseadustiku §83 lg.2 võib seaduses sätestatud juhtudel kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse

tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.

Käesolevas väärteoasjas nähtub kohtuvälise menetleja 17.04.2015 otsusest

väärteoasjas nr.930015000558, et asitõend – öösihik Dedal

-490-DK3(165)bw Night Vision kuulub Karistusseadustiku §83 lg.2, 6 alusel konfiskeerimisele.

Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus konfiskeerimise kohaldamise osas

tuleb samuti jätta muutmata. Konfiskeerimist on kohaldatud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetle karistamise osas ja otsus N.N-i

Tolliseaduse §74 lg.1 järgi jätta muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

Vastuseks menetlusaluse isiku kaebuse väitele Maksu jaTolliameti pädevuse osas -

märgib maakohus, et Tolliseaduse §94 lg.2 järgi on sama seaduse §73 §92 -

sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet. Relvaseaduse

vastavad sätted räägivad käitlemisnormide rikkumisest. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et relv või selle osa avastatakse/leitakse

8 riigipiiril, siis menetleb seda süüteoasja Maksu relv või selle - ja Tolliamet ning kui

osa avastatakse/leitakse sisemaal, siis menetleb süüteoasja Politseija Piirivalveamet.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik