3-15-2008/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-2008 Haldusasi M.V. esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 27.07.2015. a käskkirja nr 6-3/862 ja 03.08.2015. a käskkirja nr 6-3/917 kehtivuse ja täitmise peatamiseks koos riigi õigusabi taotlusega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.08.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M.V. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Kaebaja M.V.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON Jätta M.V. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.08.2015. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla kinnipeetav M.V. esitas Tartu Halduskohtule 11.08.2015. a esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 27.07.2015. a käskkirja nr 6-3/862 ja 03.08.2015. a käskkirja nr 6-3/917 kehtivuse ja täitmise peatamiseks koos riigi õigusabi taotlusega. Taotluse kohaselt soovib M.V. riigi õigusabi põhjendatud kaebuse esitamiseks halduskohtule, kuna ta viibib vanglas, ei tööta ja puuduvad sissetulekud, et ise endale advokaat võtta. Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist taotleb kaebaja seoses maksejõuetusega.

2. Tartu Halduskohus jättis 11.08.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 M.V. taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, resolutsiooni p-ga 2 M.V. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel samuti rahuldamata ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis M.V. le riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks tähtaja. Määruse kohaselt on tõendatud, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks.

Käesolevas haldusasjas on M.V. esitanud kohtule põhjaliku esialgse õiguskaitse taotluse. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on halduskohtumenetluses osalenud ka varem, esitanud kohtule mitmeid kaebusi, s.h ka määruskaebusi ja taotlusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Käesolev haldusasi ei ole loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, mistõttu ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. Seetõttu ei ole vajalik hinnata kaebuse edukuse väljavaateid, asja tähendust menetlusabi taotlejale ega kaebajale asjast tulenevat võimalikku kasu. M.V. riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuivõrd kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. M.V. isikuarve väljavõttelt nähtub, et ajavahemikul 08.04.2015- 07.08.2015 on laekunud kaebaja arvele kokku 205 eurot, millest vabanemisfondi on kantud 143,50 eurot ja elektrienergia eest tasutud 1,93 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 29,79 eurot (205-145,43/4x2). Käesoleva asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esineb seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks. M.V. sissetulekuid arvestades ei ole riigilõivu tasumine talle ebamõistlikult suur kohustus. Ei esine aluseid, mis annaks põhjust HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise keelu eiramiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. M.V. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 11.08.2015. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ja anda riigi õigusabi. Määruskaebuse kohaselt on käesolev haldusasi keeruline ja mahukas ning M.V. l puuduvad erialased teadmised, oskused ja kogemused, et enda kaitseja kaebeõigust ilma advokaadi abita efektiivselt realiseerida. M.V. u on alati aidanud kaebuste esitamisel erinevad kaaskinnipeetavad. M.V. on psüühiliselt ebastabiilne, kalduvusega suitsiidile ja talle on määratud pikaajaline psühhiaatriline ravi. Advokaadi abita jäävad taotleja õigused ja vabadused kaitseta ja tema õigused saavad pöördumatult rikutud. Kaebaja sissetulekust on tehtud maha arvamised nõuete fondi, vabanemisfondi ja tasutud elektrienergia eest. Lisaks on kaebaja ostnud vangla kauplusest hügieenija kirjatarbeid, mis on põhjendatud kulutused ja halduskohtu sellekohased põhjendused on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuse täitmisest tõusetunud vaidlust ei saa pidada alati perspektiivituks vaidluseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et M.V. määruskaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.08.2015. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 11.05.2015. a määruses toodud põhjenduste osas halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et M.V. riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi tuleb menetlusabi andmise otsustamisel arvestada taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist sissetulekut. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu määruses märgitud perioodiga 08.04.2015-07.08.2015, mille halduskohus on võtnud tehtud arvutuste aluseks. Kuna M.V. esitas esialgse õiguskaitse taotluse koos menetlusabi taotlustega vanglateenistusele 09.08.2015, tuleb arvestada perioodi 09.04.2015-08.08.2015. Kuigi ringkonnakohus tuvastas kontrollitavaks perioodiks võrreldes halduskohtuga teise perioodi, ei ole see asjaoluks, mille alusel peaks halduskohtu 11.08.2015. a määruse tühistama, kuna tehtud arvutuste tulemused jäid samaks. Nimetatud perioodil oli kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek enne menetlusabi taotluste esitamist 29,79 eurot nagu leidis ka halduskohus. Eelnevaga on jätkuvalt tuvastatud, et kaebaja on suuteline tasuma riigilõivu 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ja tasumisele kuuluva riigilõivu riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud.

6. M.V. esitas halduskohtule loetavalt ja korrektselt vormistatud ning väga põhjaliku 14 leheküljel paikneva taotluse, millest 7 lehekülge käsitleb asjaolusid ja varasemat menetluse käiku. Samuti on M.V. lisanud taotlusele piisavate selgitustega täidetud riigi õigusabi saamise blanketi ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise ning isikukonto väljavõtte. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et kaebaja omab piisavalt erialaseid teadmisi ja kogemusi ning ta on suuteline esitama halduskohtule ka taotlusega võrreldes sama sisuka ja põhjaliku kaebuse. Riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel on selle järele vajadus. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemisel. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Arvestades ka asjaolu, et M.V. on varasemalt korduvalt iseseisvalt suutnud halduskohtule kaebusi esitada ja tegemist ei ole väga keerulise haldusasjaga, jõudis halduskohus põhjendatult seisukohale, et M.V. on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja väide, et tema õigused ja vabadused jäävad ilma advokaadita kaitseta, kuna ta on psüühiliselt ebastabiilne, on tõendamata. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid enda psüühilise tervise kohta, mistõttu ei saa kohus esitatud väitega arvestada.

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väited, et kohtu põhjendused on vastuolus Riigikohtu praktikaga ja kaebajal on järelejäänud rahast vaja teha põhjendatud kulutusi hügieenija kantseleitarvete ostmiseks. Tegemist on kulutustega, mille tegemine ei saa kaebaja majanduslikust seisust nähtuvalt olla kuidagi välistatud ning need ei muuda teda maksejõuetuks. Samuti puudub kohtul alus võtta menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku suunatud kulutusi. Kehtiva HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel antud Riigikohtu tõlgendused erinevad oluliselt varasemast kohtupraktikast, millele määruskaebuses viidatakse. 12.03.2012. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 9 on Riigikohus selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. 12.03.2014. a määruse nr 3-3-1-82-13 p-s 12 nentis Riigikohus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 ei võimalda isiku sissetulekutest maha arvata kulutusi hügieenitarvetele.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi