1-14-4976/45 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-4976

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 14. septembri 2015

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksandr Smirnov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 14. septembri 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 18.06.2014 otsusega tunnistati Aleksandr Smirnov süüdi KarS § 424 ja § 184

lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg

2 alusel vähendati karistust kestuseni 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistusaeg algas 19.09.2014 ja

lõpeb 19.01.2016.

2. Viru Maakohtu 14.09.2015 määrusega jäeti A. Smirnov tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on järgmised.

2.1

Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu

üles negatiivseid. A. Smirnovi on kriminaalkorras karistatud neljal korral, sh on toime pandud

raskeim isikuvastane kuritegu. Vanglas viibib ta teist korda, mis näitab, et varasem vanglakaristus ei

ole isikule vajalikku preventiivset mõju avaldanud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme

alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega, seejuures tahtlik tapmine oli ka

sooritatud alkoholijoobes. A. Smirnov on varasemalt olnud ka kriminaalhooldusele allutatud, kuid

vaatamata sellele jätkas ta kuritegelikku elu ja pani toime uue liikluskuriteo ja uue narkokuriteo.

Sellest järeldub, et mõistetud karistused ning käitumiskontroll ei ole täitnud oma eesmärki ning

kinnipeetav ei ole enda jaoks mingeid järeldusi teinud. A. Smirnov ei suuda vabaduses ühiskonnas

kehtestatud reegleid järgida ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude

toimepanemist. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest

tagajärgedest. Ühtlasi ei ole ta üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks ning seetõttu ei ole

A. Smirnovi käitumist kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida õiguskuulekuse

suunas. Seetõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Vastasel juhul oleks ühiskonna

heaolu ohustatud. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu uue

mittevägivaldse kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosused järgmise 2 aasta

jooksul vastavalt 21% ja 27%. Seega on A. Smirnovi puhul olemas arvestatav uue kuriteo

sooritamise tõenäosus. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik.

3. A. Smirnov esitas kohtumääruse peale määruskaebuse, taotledes selle tühistamist ja enda

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

3.1

A. Smirnov märgib, et ta on allunud vanglas kehtestatud korrale, kohusetundlikult osalenud

sotsiaalprogrammides, teinud positiivsed järeldused varasemast valest käitumisest ning on valmis

end muutma. Maakohus on liialt tähelepanu pööranud tema minevikule ning jätnud arvestamata

vabaduses ootavad positiivsed asjaolud. Tal on olemas nii töö- kui elukoht. Kriminaalhoolduse

ülesandeks olekski tema suunamine õiguskuulekale käitumisele ning sotsiaalne abi vabaduses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub

maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Smirnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4

sätestatud asjaolusid ning edasikaebus ei sisalda argumente, mis maakohtu järelduse ümber

lükkaksid. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega,

mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Kriminaalkolleegium ei jaga A. Smirnovi arvamust, mille kohaselt on maakohus teda

tingimisi vabastamata jättes pööranud liigselt tähelepanu tema varasemale karistatusele ja süüteo

asjaoludele. Just süüdimõistetu varasem käitumine on see, mis võimaldab kohtul ennustada tema

käitumist pärast karistuse kandmiselt vabanemist. A. Smirnovi puhul selgub siin, et teda on

kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, sealhulgas on ta kandnud ka reaalset vangistust.

Seejuures on süüdimõistetu kuriteod valdavalt hinnatavad rasketena, s.o teda on karistatud nüüdseks

kahel korral suure koguse narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises, tapmises ja

mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Seega on A. Smirnov korduvalt näidanud, et erinevad

karistuslikud meetmed ei ole talle püsivat mõju avaldanud ja varem või hiljem on ta jätkanud

kuritegude toimepanemist. Kirjeldatud teavet arvesse võttes puudub apellatsioonikohtul alus arvata,

et uus kantav karistus oleks juba praeguseks olnud varasematest mõjusam ning süüdimõistetu sellest

oma järeldused teinud.

6. Ringkonnakohus ei pisenda mingil määral A. Smirnovil elu- ja töökoha ning toetavate

lähedaste olulist rolli tema kohanemisel ja toimetulekul vabanemisjärgse eluga. Ometi leiab ka

apellatsioonikohus, et tegemist ei ole asjaoludega, mis praegusel juhul peaksid kaasa tooma

süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. A. Smirnov omas nimetatud

hüvesid ka enne viimaseid kuritegusid, kuid neist ei piisanud tema seaduskuulekal teel hoidmiseks.

Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et praegusel ajal vangistusest vabanedes omaks need asjaolud

varasemast suuremat kaalu.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas