2-15-13268/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-13268

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik

Sekretär

Raivo Einula

Kadi Tambaum

Määruse kuupäev

09. oktoober 2015

Tsiviilasja number 2-15-13268

Tsiviilasi XXXavaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja: Kaie Mandel (Familex OÜ, e-post: kaie@familex.ee)

Puudutatud isikud: I XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) II XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) III XXX (isikukood XXX, elukoht XXX ; e-post: XXX) Lastele riigi õigusabi korras kohtumenetluse ajaks määratud esindaja: vandeadvokaat Alan Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin; e-post alan@biin.ee)

2-15-13268

Eestkosteasutused: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post: lasnamae@tallinnlv.ee; mustamae@tallinnlv.ee)

XXXVallavalitsus (e-post: XXX@XXXvald.ee)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas 2-15-13268 XXX ja XXX vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Lapsed viibivad ema juures kahel nädalavahetusel kuus. Ema võtab lapsed nende elukohast Tallinnas või muust vanemate vahel eelnevalt kokku lepitud kohast reede õhtul. Ema toob lapsed tagasi koju pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00. Laste viibimise aja ema juures nädalavahetuseti lepivad vanemad kokku e-posti teel iga kuu 25-ndaks kuupäevaks järgmise kuu kohta.

1.2. Lapsed on emaga igal kolmapäeva õhtupoolikul. Ema võtab lapsed lasteaiast ja viib tagasi koju hiljemalt kell 19.30.

1.3. Lisaks punktides 1 ja 2 kohtumistele on lapsed emaga kaks nädalat ema puhkuste ajast. Seda perioodi on võimalik jagada kaheks osaks vastavalt vanemate puhkustele. Vanemad lepivad laste viibimise ema juures ema puhkuste ajal suveperioodil kokku hiljemalt 31.03 jooksva aasta kohta.

1.4. Lapsed veedavad emaga emadepäeva nädalavahetuse ja ema sünnipäeva. Emadepäeva nädalavahetus ei lisandu punktis 1 nimetatud kohtumistele.

1.5. Jõulud 24-26. detsember veedavad lapsed paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga. Uusaasta (31.12-01.01) veedavad lapsed paaritul aastal isaga ja paaris aastal emaga. Võidupüha ja jaanipäeva (23-24.06) veedavad lapsed paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga.

1.6. XXX sünnipäeva korraldab paaritul aastal ema ja paaris aastal isa. XXX sünnipäeva korraldab paaritul aastal isa ja paaris aastal ema. Mõlemal vanemal on õigus mõlema lapse sünnipäeval osaleda.

1.7. Vanem informeerib teist vanemat kavandatavast välisreisist koos lapsega või lastega edastades andmed sihtriigi ja

2-15-13268

eeldatavate peatuskohtade kohta.

1.8. Lapsevanemate omavaheline suhtlemine lapsi puudutavates küsimustes toimub e-posti teel.

1.9. Vanemad võivad lastega suhtlemise aja ja koha igakordselt kokku leppida käesolevas kokkuleppest määratult erinevalt. Sellised kokkulepped ei muuda püsivalt käesolevat kokkulepet.

1.10. Vanemad võivad suhtlemise korda muuta ka erakorralistel asjaoludel, milleks on laste või vanemate haigus vms ja millest vanem annab teisele vanemale viivitamatult teada telefoni või sms-i teel.

1.11. Ühe aasta möödudes käesoleva kokkuleppe sõlmimisest, juhul kui ühel lapsel ei ole võimalik emaga planeeritud kohtumisest osa võtta, ei takista see teise lapse kohtumist emaga.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-13268 seoses kompromissi kinnitamisega.

Menetluskulud

1. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad avaldaja ja puudutatud isik III oma menetluskulud ise. Lapse huvides kohtumenetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.

2. Avaldaja XXX tuleb tagastada pool tema poolt tasutud riigilõivust, so viis eurot. Riigilõiv viis eurot tuleb tagastada XXX pangaarvele XXXXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud

XXX esitas 08.09.2015 kohtule avalduse temast lahuselavate poegadega (XXX, sündinud XXX, ja XXX, sündinud XXX) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 09.10.2015 toimunud vanemate ärakuulamisel jõudsid XXX ja XXX vanemad kompromissini ja avaldasid soovi lõpetada kohtuasi kokkuleppe kinnitamisega kohtu poolt. Kompromiss on talletatud protokolliliselt.

Kohtumääruse põhjendused

2-15-13268

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning peab silmas alaealiste laste parimaid huve, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Kompromiss peab silmas XXX ja XXX, kelle vanemad elavad lahus, huve ja arvestab laste ja vanemate vastastikuseid õigusi ning kummagi vanema õigusi ja kohustusi laste kasvatamisel.

Kohus selgitab, et TsMS § 563 lg 1 kohaselt, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus lepitusmenetluses vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks.

Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad avaldaja ja puudutatud isik III oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lapse huvides menetluses määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.

TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev kohtumäärus on täidetav mh ka täitemenetluses.

Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata (TsMS § 466 lg 3). Vastavalt TsMS § 430 lg 1, § 433 lg 1 ja § 661 lg 2 võib menetlust lõpetava kohtumääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kooskõlas TsMS § 661 lg 4 on kompromissi sõlminud menetlusosalised määruskaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega jõustub käesolev määrus selle kättetoimetamisega.

2-15-13268

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja XXX on käesolevas asjas 04.09.2015 tasunud riigilõivu 10 eurot. Kuna asjas sõlmiti kompromissi ning loobuti määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest, tuleb avaldaja soovil pool avalduselt tasutud riigilõivust, so 5 eurot, avaldajale tagastada tema pangaarvele. XXX on tasunud riigilõivu kümme eurot 04.09.2015 rahandusministeeriumi pangaarvele XXXXXXXXXXXXX.

/digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula Kohtunik