4-15-6601/20 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr 4-15-6601

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2015 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-6601 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Liis Landsmann Kohtuasi S.O (ik XXX) väärteokaebus Vaidlustatud lahend

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.07.2015 otsus väärteoasjas nr 410115019758

Asja läbivaatamise kuupäev

02.09.2015, 28.09.2015

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja S.O kohtuvälise menetleja, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Meeli Maiorov

RESOLUTSIOON

Rahuldada S.O kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.07.2015 otsusele väärteoasjas nr 410115019758 osaliselt.

Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.07.2015 otsus väärteoasjas nr 410115019758 osaliselt S.O karistamises LS § 241 lg 1 järgi ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega.

Teha uus otsus, millega: ÜTS § 542 lg 1 alusel karistada S.O rahatrahviga 5 (viie) trahviühiku ulatuses, s.o summas 20.00 (kakskümmend) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.07.2015 otsuses

väärteoasjas nr 410115019758 toodud arveldusarvele märkides otsuses kajastatud viitenumber.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 23.10.2015.

Asjaolud ja menetluse käik

Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei kaudu (edaspidi MUPO) liikluse- ja

taksojärelevalve sektori vaneminspektor XXX koostas 30.06.2015 nr väärteoprotokolli

001467 (410115019758) S.O-le . Väärteoprotokolli kohaselt 30.06.2015 kell 2.30

Suur-Karja 20, Tallinn juures taksojuht parkis sõidukit ristmikul. Taksojuht parkis taksot

väljaspool nõuetekohaselt tähistatud taksopeatust kesklinna avalikus tasulises parkimisalas

asuvas vanalinna valveta tasulises parkimistsoonis ja kõrgendatud maksumääraga kesklinna

tasulises parkimistsoonis. Nimetatud tegevusega rikkus S.O LS § 21 lg 2 p 15 ja Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määruse nr 16 „Tallinna taksoveo eeskiri“ § 11 lg 3 p 11 kehtestatud nõudeid, pannes sellega toime LS § 241 lg 1 ja ÜTS § 542 lg 1 järgi kvalifitseeritud

väärteo. MUPO vaneminspektor Mare Urussova koostas 23.07.2015 , millega määrati otsuse

S.O-le KarS § 63 lg 1 kohaselt ÜTS § 54 2

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 7 trahviühiku ulatuses, s.o summas 28.00 eurot.

Harju Maakohtule esitatud palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja kaebuses poolt määratud trahv ja lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse kohaselt vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas ei parkinud ega peatunud kaeba ristmikul, kuna vastavalt LS § 2 p 68 ei loeta ristmikuks õueala. Kaebaja väidab, et ta ei ole ÜTS § 542 lg 1 järgi inkrimineeritud tegu

toime pannud. Kaebaja peatus Suur-Karja tänaval SEB panga automaadi juures, kuna klient soovis sularaha välja võtta. Klient võttis automaadist sularaha, tasus taksoarve ja lahkus. Kohe hakkas sõitma ka kaebaja, kuid siis peatas teda patrullsõiduk. Kaebaja rõhutab, et ta ei parkinud vaid peatas sõiduki reisija väljumiseks. Kaebaja rõhutab, et nii protokollis kui ka otsuses ei ole

märgitud ühegi keelava liiklusmärgi asukohta, mille mõju piirkonnas kaebaja poolt juhitud

sõiduk peatus. Lisaks on kohtuväline menetleja protokolli koostamisel ja sündmuskoha

vaatlusprotokolli koostamisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõiguse normi ning seda muuhulgas ka sellega, et osaliselt on dokumendid koostatud hiljem ja tagantjärele aga mitte sündmuskohal nagu kirjas on sündmuskoha vaatlusprotokollis.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kaebaja sõnul ei ole ta eeskirju rikkunud - ta ei parkinud ega peatunud ristmikul. Terve Tallinna linnas on parkimine tasuline ning taksol ei ole võimalust peatuda. Kaebaja juhib tähelepanu esimesele, so kell 02.30 tehtud fotole, millelt on näha, et foto on tehtud ajal, mil ta tegelikult alustas sõitu; so ajal, mil patrull blokeeris oma sõidukiga minu poolt juhitud takso ning olin sunnitud peatuma. Foto tegemist kaebuse esitaja ei näinud, kuna ta oli sõitu alustanud, kuid fotolt on näha, et plafoon ei põle. Kui

taksol plafoon ei põle, siis järelikult ei ole takso vaba. Parkinuks ma taksot kliendi ootel, põlenuks mul ka plafoon. Fotodelt ei nähtu, et mina parkinuks või peatunuks ristmikul või mingi keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, seega ei saa fotod minu süüd mingil viisil tõendada. Fotod

tõendavad üksnes seda, et olin enda poolt juhitud sõidukiga protokollis märgitud ajal Suur-

Karja tänaval, õigemini Karjavärava platsil ning selle üle puudub ju ka vaidlus. Ka

sündmuskoha vaatluse protokoll ei saa tõendada minu süüd, kuna vaatlusprotokollis puudub

3

mis tahes viide peatumist keelavale liiklusmärgi asukoha kohta, samuti puudub vaatlus väidetava ristmiku kohta ehk siis kirjeldus selle kohta, kus ja millised tänavad ristusid.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole

väärteomenetluse läbiviimisel menetlusnorme rikkunud, ning tegemist on õiguspärase otsusega. Menetlusaluse isiku poolt pole esitatud ühtki väidet ega tõendit selle kohta, et takso

oleks olnud ettetellitud. Samuti puudub Tallinnas Suur-Karja 20 juures nõuetekohaselt tähistatud taksopeatus ning ala jääb vanalinna ja kesklinna tsooni ja LS § 21 lg 2 p 15, mille

kohaselt on keelatud parkida ristmikul. Kaebaja rikkumise osas sündmuskoha vaatluse

protokoll on koostatud 30.06.2015, vaatlus algas 02.30 ja lõppes 02.50. Tunnistaja XXXprotokollis on ülekuulamise kellaaeg märgitud 05.20 ja lõpp 05.40, tegemist on ametniku

eksitusega, sest ütluste kirjutamiseks võetakse varasemalt koostatud dokumendi põhi ning

seekord on ametnik unustanud kellaaja ära muuta. Tunnistaja ülekuulamise protokoll koostatakse alati kohapeal, kas blanketile kirjutades omakäeliselt või sülearvutis trükkides, kui

see on olemas teenistussõidukis. Sülearvutis vormistatud tunnistaja ülekuulamise protokolli prindib kohtuväline menetleja kontorisse jõudes välja, ning tunnistaja allkirjastab selle. Samuti leiab kohtuväline menetleja, kuna XXX ei osalenud väärteomenetluses, siis tema tunnistajana antud ütlused on väärteoasjas tõendiks. Fototabel koostatakse vormiliselt korrektselt siis kui

ametnik naaseb oma töökohale. Fototabelilt nähtub kuupäev ja kellaaeg mis ajal on sündmuskoht fikseeritud. Seega on tegemist olulise tõendiga väärteomenetluses. Menetlusalune

isik ei pea osalema sündmuskoha vaatluse protokolli koostamise juures ja oma seisukohti

esitama. VTMS § 69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus väärteoasja materjalidega tutvuda kohtuvälise menetleja juures 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest.

Kaebaja sai väärteoprotokolli kätte 30.06.2015, mis nähtub ka väärteoprotokollist, mille kättesaamise on ta allkirjastanud, samuti on kaebaja tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, mille ta on allkirjastanud väärteoprotokolli pöördel. Kohtuväline menetleja sõnul on välitööleht vormistatud asutusesiseseks kasutamiseks ning praktikas seda MUPO ei kasuta väärteomenetluse läbiviimisel tõendina. Patrulltoimkond võib olla ka suurem, kui välitöölehel märgitud, vastavalt olukorrale.

Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid:

Kaebusele lisatud kohtuvälise menetleja 23.07.2015 otsus (tl 8-10); Kaebusele lisatud väärteoprotokoll (tl 11); Kaebusele lisatud fotod (tl 14-16, 18); Kaebusele lisatud välitööleht (tl 19-20); Sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 34-35, tl 36-43); Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt väljastatud tegevusluba (tl 52); Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2012 määrus nr 28 koos skeemiga (tl 135-137); Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus 30 (tl 139-142); Väärteoasjade registri õiend (tl 55-57).

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks.

Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle XXX ja XXX. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1- 1-22-10 ei ole vajalik taasesitada ütluste sisu kohtuotsuse tõendite loetelus.

4

Kohtu järeldused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, kuulanud üle tunnistajad ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus peab väärteokaebuse lahendamisel lähtuma VTMS § 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg 2 maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). ab ovo

VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Esmalt lahendab kohus küsimuse tulenevalt VTMS § 133 p 1, kas S.O parkis sõidukit ristmikul, millega rikkus LS § 21 lg 2 p 15 sätestatud nõudeid ja pani toime LS § 241 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § 21 lg 2 p 15 kohaselt sõidukit ei tohi peatada: ristmikul, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohal. Erandina tohib kolmeharulisel ristmikul sõidukit peatada ja parkida ristmikku otse läbival teel seal mittejätkuva tee vastasküljel, kui selle tee suunavööndeid keelab ületada

liikluskorraldusvahend. LS § 241 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes.

Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et väärteoprotokollis märgitud koht (Suur-Karja 20, Tallinn) ei ole ristmik LS § 2 p 68 mõttes. Ristmiku mõiste avab LS § 2 p 68, mille kohaselt

liiklusseaduse tähenduses ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega

piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed,

üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Õueala mõiste avab LS § 2 p 96, mille kohaselt õueala on jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud

sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega

Kaebusele lisatud fotolt nähtub, et Suur-Karja tänava algusesse on paigaldatud osutusmärk nr

573 (tl 14-15). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 p 35 kohaselt märk 573

„Õueala” osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord. Kohtuväline menetleja kaebaja väidet ümber ei lükanud.

Eeltoodust tulenevalt S.O ei parkinud sõidukit ristmikul ning seega puudub tema teos väärteo tunnused.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.09.2006. a otsusele kohtuasjas 3-1-1-66-06 võib kohus, tuvastades mõne VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, jätta kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2 kuni 9 loetletud küsimused käsitlemata. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus võimalikuks mitte käsitleda LS § 241 lg 1 osas täpsemalt ülejäänuid VTMS §-s 133 toodud küsimusi.

Kohus tühistab Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.07.2015 otsuse väärteoasjas nr 410115019758 osaliselt S.O karistamises LS § 241 lg 1 järgi ja lõpetab selles osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega.

5

Järgnevalt lahendab kohus tulenevalt VTMS § 133 küsimused, kas S.O parkis taksot

väljaspool nõuetekohaselt tähistatud taksopeatust kesklinna avalikus tasulises parkimisalas

asuvas vanalinna valveta tasulises parkimistsoonis ja kõrgendatud maksumääraga kesklinna

tasulises parkimistsoonis, millega rikkus Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määruse nr 16

„ “ § 11 lg 3 p 11 sätestatud nõudeid ja pani toime ÜTS § 54 Tallinna taksoveo eeskiri

2 lg 1 kvalifitseeritava väärteo.

Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määruse nr 16 „Tallinna taksoveo eeskiri“ § 11 lg 3 p 11

kohaselt taksojuhil on keelatud: parkida taksot (välja arvatud ettetellitud taksot) väljaspool

nõuetekohaselt tähistatud taksopeatust kesklinna avalikus tasulises parkimisalas asuvas

vanalinna valveta tasulises parkimistsoonis ja kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta

tasulises parkimistsoonis (südalinn). ÜTS § 542

lg 1 näeb ette vastutuse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest. Alates 01.10.2015 jõustunud redaktsiooni kohaselt on sama vastutus ette nähtud ÜTS § 86 lg 1, mille kohaselt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo korraldamisel bussi-,

trammi-, trollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest. Muudatusega ühendati enne

01.10.2015 kehtinud ÜTS § 54

2

kaks lõiget, mis mõlemad sätestasid karistused veo korraldamisel esinevate rikkumiste eest.

Antud väärteoasjas puudub vaidlus selles, et S.O teostas 30.06.2015 sõidukiga Toyota

Prius registreerimismärgiga XXX taksoveoteenust. Eeltoodud asjaolu kinnitab sündmuskoha

vaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 34-43) ning Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi poolt väljastatud tegevusluba, millest nähtub nimetatud

sõiduki andmed (tl 52). Nimetatud asjaolu kinnitasid kohtuistungil tunnistajad XXX(tl 120- 121) ja XXX (tl 76-77). S.O ise ei eitanud, et tegemist oli taksoga (tl 124-131).

Samuti puudub vaidlus selles, et S.O juhitud taksona kasutav sõiduk Toyota Prius registreerimismärgiga XXX seisis 30.06.2015 kell 2.30 aadressil Suur-Karja 20, Tallinn maja

juures väljaspool nõuetekohaselt tähistatud taksopeatust. Eeltoodud asjaolu kinnitab

sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 34-43). Nimetatud asjaolu kinnitas kohtuistungil S.O ise (tl 124-131) ning tunnistajad XXX(tl 120-121) ja XXX (tl 76- 77).

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et 30.06.2015 kell 2.30 Tallinnas Suur-Karja 20 maja juures ta ei parkinud vaid peatas sõiduki reisija väljumiseks, järgmistel põhjendustel.

Parkimise ja peatumise mõiste avab liiklusseadus, mille § 2 p 49 kohaselt parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või

veose laadimiseks. LS § 2 p 52 kohaselt on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine peatumine

sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel.

Kaebuse esitaja sõnul sõiduk seisis väljaspool taksopeatust, kuna tõi kliendi pangaautomaadi

juurde. Klient tasus arve ja . Kaebuse esitaja jäi pärast seda sinna seisma umbes viieks lahkus minutiks, kuna ootas järgmist väljakutset. Samuti selgitas ta, et kui taksol plafoon ei põle, siis järelikult ei ole takso vaba (tl 129). Seega ei olnud tegemist peatumisega. Antud asjaolu kinnitab ka sündmuskoha vaatluse protokolli fototabeli foto nr 1, millest nähtuvalt oli taksol plafooni valgus sisse lülitatud (väärteotoimiku lk 2). Tunnistaja XXXsõnul nägi ta parkivat taksot, millel põles plafoon (tl 120-121). Tunnistaja XXX sõnul vähemalt kahe minuti jooksul ei sisenenud autosse ega väljunud sealt keegi (tl 76-77). Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-30-14

6

sedastanud järgmist: Sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Eeltoodust tulenevalt leidis kohtus üheselt tõendamist, et S.O seisis taksoga mitu minutit väljaspool nõuetekohaselt tähistatud taksopeatuse ala, ilma et sõidukisse

keegi oleks sisenenud või väljunud. Seetõttu ei olnud tegemist auto seismajätmisega sõitja peale- või mahamineku ajaks. Riigikohtu praktika kohaselt, kui isik otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma kohtule reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. S.O ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema takso oli ettetellitud ega esitanud ühtegi teist tõendit tõendamaks peatumist.

LS § 187 lg 2 p 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega: tasulise

parkimise ala. Kohtuväline menetleja esitas kohtule Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012

määruse nr 30 „ “ (tl 139-142). Nimetatud Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu

määrus on avaldatud ka Riigi Teatajas. Määrusega on kehtestatud Tallinna linna avalikul

parkimisalal tasuline valveta parkimise ala (edaspidi avalik tasuline parkimisala) (§ 1 lg 1). Määruse § 6 lg 1, 2, 3 p 3, lisa nr 1 - skeem kohaselt kuulub Suur-Karja tänav täies ulatuses avaliku tasulise parkimisala vanalinna tsooni. Määruse § 6 lg 6 kohaselt avalik tasuline parkimisala tähistatakse liikluskorraldusvahendiga.

Kaebuse esitaja sõnul väärteoprotokollis kui ka otsuses ei ole märgitud ühegi keelava

liiklusmärgi asukohta, mille mõju piirkonnas kaebaja poolt juhitud sõiduk peatus. Kaebaja

selline väide on asjakohatu. MUPO poolt 30.06.2015 koostatud väärteoprotokoll vastab

väärteoprotokolli sisu nõuetele ning sisaldab kõiki vajalikke andmeid antud väärteo

lahendamiseks. Kohus ei tuvastanud väärteoõiguse rikkumist väärteoprotokolli koostamisel.

Kohus märgib lisaks, et Teede- ja Sideministri 06.11.2000 määrusega nr 87 „Autojuhi

kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse vormi kehtestamine1“ on kehtestatud tasu eest töötava autojuhi kutseoskusnõuded, mille § 6 lg

1 p 5 kohaselt taksojuht peab teadma: kohaliku omavalitsusorgani poolt kehtestatud taksovedude eeskirja nõudeid ja teeninduspiirkonda. Seega pidi S.O-le olema teada Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 kehtestatud Tallinna linna avalik tasuline parkimisala.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et tema kaitseõigust on rikutud, kuivõrd väärteoprotokolli ja otsuses on märgitud õigusakti lühendid arusaamatult ja puudub määruse

kuupäev. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Kohus on asja arutamisel seotud

väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt

märgitakse väärteoprotokolli põhiosas muu hulgas väärteo lühike kirjeldus ning teo

toimepanemise aeg ja koht. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-20-15 p 39 sedastanud

järgmist: Eeltoodust lähtudes on väärteoprotokollis vaja välja tuua isikule süüksarvatava

süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud.

Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. […]. MUPO

poolt koostatud väärteoprotokolli on märgitud kõik faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Seega ei ole kohtuväline menetleja rikkunud VTMS § 69 lg 2 p 1 nõudeid ning seega ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 tähenduses. Väärteoprotokollist nähtuvalt on kaebuse esitajale tutvustatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi ning ta oli teadlik millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (tl 11 pöördel). Väärteoprotokollis kasutatud Tallinna Linnavolikogu

7

lühend vastab eesti keele ortograafia lühendamise reeglitele1. Väärteoprotokollis Tallinna Linnavolikogu määruse kuupäeva puudumine raskendab küll arusaamist, millise õigusnormi vastu isik konkreetselt eksis, kuid mis ei takista talle ette heidetud teo mõistmist. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et Tallinna Linnavolikogu määruse kuupäeva märkimata jätmine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku või põhjendamata otsuse ja tingiks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

Samuti ei nõustu kohus kaebaja väitega, et kohtuväline menetleja on protokolli koostamisel ja

sündmuskoha vaatlusprotokolli koostamisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõiguse normi ning seda muuhulgas ka sellega, et osaliselt on dokumendid koostatud hiljem ja tagantjärele aga mitte sündmuskohal nagu kirjas on sündmuskoha vaatlusprotokollis. Kohus ei tuvastanud

väärteoprotokolli ja sündmuskoha vaatluse protokolli koostamisel väärteomenetlusõiguse normide olulist rikkumist, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku või põhjendamata otsuse ja tingiks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et tunnistaja XXXütlused on ebausaldusväärsed järgmistel põhjendustel. Ajalise faktori tõttu (sündmus toimus 30. juunil ja ütlusi andis istungil

2. septembril) ei pruugi tunnistaja sündmuse üksikuid detaile mäletada (nt kes küsis dokumente). Nähtuvalt välitöölehest kuulusid 29.06.2015 alates kella 19.00 kuni kella 07.00 patrulltoimkonda XXX, XXX ja XXX. Eeltoodu riimub ka XXXenda ütlustega ja tunnistaja XXX ütlustega. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjust pidada XXXütlusi väärteo asjaolude kohta ebausaldusväärseks.

Tuginedes eelpooltoodule ning väärteoasjas kogutud usaldusväärsetele tõenditele, loeb kohus tõendatuks, et S.O parkides 30.06.2015 kell 2.30 Suur-Karja 20, Tallinn juures takso

väljaspool nõuetekohaselt tähistatud taksopeatust kesklinna avalikus tasulises parkimisalas

asuvas vanalinna valveta tasulises parkimistsoonis ja kõrgendatud maksumääraga kesklinna tasulises parkimistsoonis, rikkus Tallinna taksoveo eeskirjaga sätestatud taksojuhi kohustust. Sellega S.O, rikkudes Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määruse nr 16 „Tallinna taksoveo eeskiri“ § 11 lg 3 p 11 tulenevat parkimiskeelu järgimise kohustust, pani toime ÜTS § 542 lg 1 (alates 01.10.2015 ÜTS § 86 lg 1) järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistusega seonduvalt leiab kohus järgmist:

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus asub seisukohale, et S.O poolt ÜTS § 54 2 lg 1 (alates 01.10.2015 ÜTS § 86 lg

1) järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema

tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tõendamist leidnud. Kohtuliku menetluse käigus ei

leidnud tuvastamist õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud. Tallinna Linnavolikogu

19.06.2012 määruse nr 16 „ “ § 11 lg 3 p 11 rikkumine on Tallinna taksoveo eeskiri

väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 542

lg 1 järgi. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. S.O on kutseline taksojuht, kes pidi teadma kohaliku omavalitsusorgani

poolt kehtestatud taksovedude eeskirja nõudeid ning ta parkis kohas, kus puudub tähistatud

1 Tiiu Erelt. Neljas, täiendatud trükk. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2005, lk 55-56, 63

8

taksopeatus. Seega pidi ta teadma, et ta ei tohi parkida taksot (välja arvatud ettetellitud taksot)

väljaspool nõuetekohaselt tähistatud taksopeatust kesklinna avalikus tasulises parkimisalas

asuvas vanalinna valveta tasulises parkimistsoonis ja kõrgendatud maksumääraga kesklinna

valveta tasulises parkimistsoonis. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Kohtuväline menetelja võttis S.O karistamisel arvesse tema isikut, süü suurust, mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuni 30.09.2015 kehtinud ÜTS § 542 lg 1 kui ka

alates 01.10.2015 kehtiv ÜTS § 86 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja määras KarS § 63 lg 1 järgides karistuseks ÜTS § 542

lg 1 alusel 7

trahviühikut, s.o 28.00 eurot. Kuivõrd kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse S.O karistamises LS § 241 lg 1 järgi ja lõpetas selles osas väärteomenetluse, on vajalik mõistetud karistust kergendada.

Väärteootsusega määratud karistus on sanktsiooni miinimummäära lähedases määras.

Väärteomenetluses esitatud väärteoasjade registri õiendi kohaselt puuduvad S.O

kehtivad väärteokaristused. Samas ei ole S.O kogu väärteomenetluse jooksul oma väärtushinnanguid muutnud ega avaldanud ka kahetsust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et eri- ja üldpreventiivset eesmärki täidab ka väiksem karistus, kui selle on määranud kohtuväline menetleja.

Kohus teeb uue otsuse, millega karistab ÜTS § 542 lg 1 alusel S.O rahatrahviga 5 (viie) trahviühiku ulatuses, s.o summas 20.00 (kakskümmend) eurot.

Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 1; § 109-111, § 132 p 2, 3, § 133-135, § 155-156.

Merle Parts kohtunik