3-15-155/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-155

Haldusasi Syndicate Holding OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 22.12.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/024339-16 osaliseks tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja Syndicate Holding OÜ (registrikood 11039637) esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg vastustaja Maksuja Tolliamet esindaja Veiko Soll

RESOLUTSIOON

1. Jätta Syndicate Holding OÜ kaebus täielikult rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 09.10.2015. a, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliamet (edaspidi ka MTA, maksuhaldur või vastustaja) teavitas 26.05.2014 e-kirjaga, et alustas Syndicate Holding OÜ (edaspidi ka kaebuse esitaja või kaebaja) 2014. a aprilli tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlust /I kd tl 5, 110/.

2. 20.06.2014 korraldusega nr 12.2-3/24339-3 dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks teavitas MTA 26.05.2014 alustatud kontrolli jätkumisest ning samas ka 2014. a aprilli käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli alustamisest /I kd tl 6-7, 81- 83/.

3. 25.06.2014 korraldusega nr 12.2-3/24339-4 vaatluse läbiviimise võimaldamiseks, 10.07.2014 korraldusega nr 12.2-3/024339-6 täiendavate dokumentide esitamiseks ja 15.08.2014 korraldusega nr 12.2-3/024339-10 vaatluse läbiviimise võimaldamiseks ja dokumentide esitamiseks maksuhaldur laiendas varasemat maksumenetlust - kaebaja omandis olnud korteriomandi A.H. Tammsaare pst 22d-6, Pärnu ettevõtluses kasutamise ning sellest tulenevalt ka korteriomandiga seotud tehingute maksustamise õigsuse tuvastamiseks /I kd tl 78- 80, 96, 111-112, 194-195/.

4. MTA kajastas kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud 08.10.2014 kontrollaktis nr 12.2-3/024339-14 (ka nr 12.2- 3/024741-14, edaspidi Kontrollakt), mis toimetati kaebajale kätte e-maksuameti keskkonna kaudu 08.10.2014 ning millele MTA andis kaebajale võimaluse arvamuse või vastuväidete esitamiseks hiljemalt 17.10.2014. Kontrollakti kohaselt kokku kuulus Syndicate Holding OÜ-l täiendavalt tasumisele käibemaksu korteri soetamiselt 5420,76 eurot, korteri sisustamiselt ja jooksvatelt kuludelt 1118,50 eurot ning tulumaksu erisoodustustelt 3910,39 eurot ja sotsiaalmaksu erisoodustuselt 6145,29 eurot /I kd tl 10-19, II kd tl 1-25, koos lisadega/. Kaebaja taotlusel MTA pikendas Kontrollaktile vastuväidete esitamise tähtaega kuni 27.10.2014, mil Syndicate Holding OÜ esitas Kontrollaktile eriarvamuse /I kd tl 20-24, 88-93/.

5. 22.12.2014 tegi MTA kaebajale maksuotsuse nr 12.2-3/024339-16 (edaspidi Maksuotsus), millega otsustas: 1. Vähendada 2009 – 2014 käibedeklaratsioonidel (edaspidi KMD) deklareeritud sisendkäibemaksu kokku summas 1011,61 eurot (KMD rida 5); 2. Suurendada 2014 oktoobri KMD-l täpsustuse real tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 13 551,44 eurot (KMD rida 10); 3. Nõuda tagasi perioodil 2010 – 2014 deklareeritud käibemaksu enammaksu summas 196,04 (KMD rida 12); 4. Määrata täiendavalt perioodil 2010 – 2014 tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 14 367,01 eurot (KMD rida 13); 5. Määrata maksustamisperioodidel jaanuar 2011 – juuli 2014 tulumaksu kokku summas 3883,80 eurot. Kokkuvõtvalt kohustas MTA Syndicate Holding OÜ-t tasuma käibemaksu summas 14 563,05 eurot ja tulumaksu summas 3883,80 eurot /I kd tl 25-35/.

6. 21.01.2015 esitas Syndicate Holding OÜ Tallinna halduskohtule kaebuse Maksuotsuse osaliseks tühistamiseks - aadressil A. H. Tammsaare pst 22d-6, Pärnu, asuva korteriomandi õigusvastase sisendkäibemaksu mahaarvamise osas, mille tulemusena MTA kohustas kaebajat suurendama 2014 oktoobri KMD-d tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 13 551,44 eurot ja tasuma käibemaksu summas 13 551,44 eurot /I kd tl 1-4/.

7. Halduskohus 23.02.2015 kohtumäärusega võttis Syndicate Holding OÜ kaebuse menetlusse ja 01.04.2015 kohtumäärusega määras lahendada asi kirjalikus menetluses /I kd tl 45-46, 57/.

8. 04.03.2015 otsusega nr 12.2-3/024339-16-1-1 tunnistas MTA Maksuotsuse osaliselt (tulumaksu summas 3883,80 eurot osas) kehtetuks seoses sellega, et Syndicate Holding OÜ esitas Maksuotsusega määratud tulumaksu vähendamiseks tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioonide parandused ning Syndicate Holding OÜ ja A. L. vahelise kokkuleppe, mille kohaselt viimane hüvitab kaebajale äriühingu osanikule antud soodustuseks loetud kulud kokku summas 14 711,83 eurot. Nimetatud summa on tasutud /I kd tl 64-65/.

9. 10.04.2015 esitas vastustaja kohtule oma seisukohad kaebuse osas /I kd tl 59-63/. Pooled esitasid kohtule oma täiendavad selgitused järgmiselt: kaebaja 22.06.2015 /II kd tl 92- 95/ ja vastustaja 09.09.2015 /II kd tl 101/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja Syndicate Holding OÜ märgib, et Maksuotsuses oli maksuhaldur märkimisväärselt muutnud oma varasemaid seisukohti maksustamise osas, võttes osaliselt arvesse ka kaebaja selgitusi ja põhjendusi. MTA asus Maksuotsuses seisukohale, et kaebaja ei ole Tammsaare pst 22d-6, Pärnu (edaspidi Korteriomand) korterit kasutanud alates 2011. a jaanuarist oma ettevõtluse tarbeks. Sellest tulenevalt otsustas maksuhaldur määrata täiendavat tulumaksu korteriga seoses kantud kuludelt ning potentsiaalselt saamata jäänud üüritulult. Käibemaksu osas asus maksuhaldur seisukohale, et kaebaja on korteri soetamisel ja jooksvatelt kuludelt maha arvanud käibemaksu õigusvastaselt, kuna korterit ei ole kasutatud maksustatava tulu tarbeks.

Kaebaja ei nõustu enamike Maksuotsuses toodud MTA seisukohtade ja lõppjäreldustega. Kaebaja nõustub maksuhalduriga üksnes selles, et Syndicate Holding OÜ on ekslikult valesti maha arvanud sisendkäibemaksu kommunaalkuludelt, kuivõrd korterit ei kasutatud nimetatud perioodil oma maksustatava kulu tarbeks. Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga selles, et perioodil jaanuar 2011 – juuli 2014 ei kasutatud korterit ettevõtluse tarbeks. Samas hinnates senist kohtupraktikat ja kaebaja tõendamise võimalusi kohtumenetluses, ei pea kaebaja majanduslikult otstarbekaks maksuotsust täiendava tulumaksu määramise osas siiski vaidlustada.

Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebaja on Korteriomandi soetamisel maha arvanud sisendkäibemaksu või mitte. Kaebaja rõhutab, et ei ole korteri soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud, ning sellest tulenevalt puudub ka vajadus korteri müümise kuu käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu korrigeerimise teostamiseks ja täiendava käibemaksu tasumiseks. Maksumenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et Syndicate Holding OÜ oleks korteri soetamisel sisendkäibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvanud. Kaebaja hinnangul on MTA püüdnud täiendava maksusumma määramisel ära kasutada tekkinud olukorda, kus Syndicate Holding OÜ õiguspärase tegevuse tulemusena ei ole isikul võimalik tõendada fakti, et korteri soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist ei toimunud.

Tuginedes MKS § 150 lg-le 1 soovib maksuhaldur lükata tõendamiskoormust kaebajale, olles ise eelnevalt viivitanud maksumenetluse läbiviimisega, et saavutada olukord, kus isikul ei oleks võimalik ennast kaitsta. Olukorras, kus maksuhaldur on ebamõistlikult viivitanud maksumenetluse läbiviimisega ning maksukohustuslasel ei ole õiguspärase tegevuse tulemusena dokumendid säilinud, lasub MTA-l kohustus välistada täielikult kõik kahtlused täiendava maksusumma määramise õigusvastasuse osas. Kaebaja soetas Korteriomandi 30.05.2006 korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi kustutamise kinnistamisavaldused, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel /I kd tl 36-41/.

Viidatud leping käibemaksuga seonduvat ei käsitlenud. Kaebajale teadaolevalt ei esitatud talle ka eraldi korteri müügi arvet, vaid korteri eest tasumine toimus 30.05.2006 müügilepingu alusel. Kaebaja on veendunud, et ei arvanud korteri soetamisel maha sisendkäibemaksu. MTA alustas vaidlusaluse korteriga seotud tehingute maksustamise õigsuse kontrolli 15.08.2014, st enam kui kaheksa aastat ja kaks kuud pärast korteri soetamist. MKS §-st 58 tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitse aastat dokumendi saamisele või koostamisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates.

Raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 12 lg 1 kohaselt on isikul kohustus säilitada raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokumenti raamatupidamises kajastati. Tuginedes eeltoodud sätetele säilitab Syndicate Holding OÜ raamatupidamisedokumente ja registreid seitse aastat ehk seaduses sätestatud tähtaja. Eeltoodust tulenevalt oli Syndicate Holding OÜ vaidlusaluse korteri soetamisega seotud raamatupidamise algdokumendid, muud 2006. a raamatupidamist, sealhulgas ka sisendkäibemaksu mahaarvamist kajastavad algdokumendid ning 2006. a raamatupidamise registrid kontrolli alguseks hävitanud.

See aga tähendas, et kaebajal puudus võimalus MTA-le dokumentaalselt tõendada, et vaidlusaluse korteri soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist ei toimunud ning et 2006. a mai käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu moodustasid muud soetatud kaubad ja teenused. Otsusega alustada vaidlusaluse korteriga seotud maksustamise õigsuse kontrolli enam kui kaheksa aastat ja kaks kuud pärast korteri soetamist ja väidetavat sisendkäibemaksu mahaarvamist, asetas maksuhaldur kaebaja teadlikult olukorda, kus Syndicate Holding OÜ-l puudub dokumentaalsete tõenditega võimalus tõendada, et korteri soetamisel ei ole sisendkäibemaksu maha arvatud.

Peale vaidlusaluse korteri soetamist oli maksuhalduril enam kui piisav aeg soovi korral korteri soetamisega seotud tehingu maksustamise õigsust kontrollida, seda aga ei tehtud. Kaebaja on seisukohal, et olukorras, kus maksuhaldur otsustab kontrollida sellise tehingu maksustamise õigsust, mille puhul maksukohustuslasel seadusest tulenevalt puudub kohustus säilitada raamatupidamise algdokumente ja neid ei ole ka säilinud, lasub tõendamiskoormus täielikult MTA-l. Maksuhaldur peab tõsikindlalt suutma tõendada, et maksusumma on deklareeritud valesti.

Seega käesoleval juhul peab maksuhaldur täiendava maksusumma määramiseks tõendama ilma igasuguste kahtlusteta, et Syndicate Holding OÜ on korteri soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Kaebaja hinnangul ei saa piisavaks lugeda maksuhalduri arvamusi või isegi põhjendatud kahtlusi, mida tõendavad kaudsed tõendid, mis ei välista sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalust. Olukorras, kus maksuhaldur alustab kontrollimenetlust ajal, mil maksukohustuslasel ei ole enam kohustust säilitada raamatupidamisdokumente ja registreid, tuleb täiendava maksusumma määramiseks täielikult välistada võimalus, et sisendkäibemaksu mahaarvamist korteri soetamisel ei ole toimunud.

Lähtuvalt eeltoodust ei saa ka motiveeritud maksuotsuse puhul lugeda tõendamiskoormust käesoleval juhul kaebajale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle läinuks. MTA ei ole käesoleval juhul tõsikindlalt suutnud tõendada, et Syndicate Holding OÜ vaidlusaluse korteri soetamisel sisendkäibemaksu maha arvas. MTA-l on vastavasisulised kahtlused, mis tuginevad kaudsetele tõenditele, mis ei välista sisendkäibemaksu mahaarvamist. Samas ei nähtu Maksuotsusest aga ühtegi tõendit ega asjaolu, mis kahtlusteta kinnitavad sisendkäibemaksu mahaarvamise korteri soetamisel ja välistavad, et korteri soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist ei toimunud.

MTA viitab Maksuotsuse lk 9 kahele peamisele asjaolule, mis peaksid kaudselt tõendama, et kaebaja on korteri soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Esmalt märgib maksuhaldur, et korteri ostuarve sisaldab käibemaksu. Kaebaja ei ole maksumenetluse käigus korteri ostuarvet maksuhaldurile esitanud (viidates seitsmeaastasele dokumentide säilitamise kohustusele), samas on esitatud muid korteri kuluarveid alates 2006. a. On väheusutav, et äriühing on pisteliselt dokumente säilitanud ning hävitanud, valides hävitamiseks kõige kallihinnalisema vara soetusdokumendi, säilitades samas sama perioodi jooksvaid, vähemolulisi kuludokumente.

Teiseks rõhutab maksuhaldur, et mai 2006 KMD-l on kajastatud sisendkäibemaks summas 224

821 krooni (14 369,23 eurot). Kui arvestada, et notariaalaktis toodud hind sisaldas käibemaksu (2006 oli käibemaksumäär 18%), siis on tehingult tasutud käibemaksu 212 033,90 krooni (13 551,44 eurot), mis mahub mai 2006 KMD-l oleva sisendkäibemaksu summa hulka ning ülejäänud soetuselt tasutud käibemaksu summa oli antud kuus sellisel juhul 12 787,10 krooni. 2006. a ülejäänud KMD-del jäi sisendkäibemaks vahemikku 1568 – 37 225 krooni. Kaebaja on seisukohal, et kumbki eeltoodud asjaoludest ei tõenda tõsikindlalt korteri soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise fakti ega lükka vaieldamatult ümber Syndicate Holding OÜ kinnitust, et korteri soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist ei toimunud.

Vale on MTA väide justkui oleks Syndicate Holding OÜ säilitanud dokumente valikuliselt ning esitanud maksuhaldurile vähemolulisi 2006. a pärit raamatupidamise algdokumente. MTA koostatud 15.09.2014 dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktist /I kd tl 42/ nähtub, et kaebaja ei andnud vastustajale 2006. a raamatupidamise dokumente nagu väidab seda vastustaja. Erandiks on üksnes korteri notariaalne müügileping, mida käsitleti lisaks algdokumendile ka lepinguna ning säilitati sellel põhjusel. Kaebaja on täielikult täitnud MKS §-st 56 tulenevat kaasaaitamiskohustust, esitades maksuhaldurile maksumenetluse käigus kõik nõutud säilinud dokumendid.

Oluline on siinkohal märkida, et notariaalne müügileping ei sisalda viiteid käibemaksule. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus müüja endiselt raamatupidajalt saanud väidetavalt korteri müügiarve /I kd tl 43/, mille õigsust ja tegelikkusele vastavust ei ole võimalik kaebajal kontrollida ja kinnitada. Isegi kui müüja kaebajale vastava arve esitas, ei ole see kahjuks kaebaja raamatupidamises säilinud. Isegi kui eeldada, et maksumenetluse käigus kolmandalt isikult saadud arve on õige ning vastavasisuline arve esines ka kaebaja raamatupidamises, ei kinnita see sisendkäibemaksu mahaarvamist nimetatud arve alusel.

Arvele on märgitud küll käibemaks, kuid see ei tõenda, et ostja on arvel kajastatud käibemaksu ka sisendkäibemaksuna maha arvanud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise fakt vaidlusaluse arve alusel peaks leidma maksumenetluse käigus tõendamist. Seda saaks tõendada raamatupidamises sisendkäibemaksu kontol kajastatud andmete analüüsi või kõigi 2006. a mai ostuarvete analüüsi tulemusena. Käesoleval juhul ei ole aga vastavasisuliste analüüside tegemine võimalik, kuna lähtudes seitsmeaastasest dokumentide säilitamise kohustusest ei ole kaebajal säilinud 2006. a mai raamatupidamise algdokumendid ega ka raamatupidamise registrid.

Kaebaja hinnangul ei tõenda ka Syndicate Holding OÜ 2006. a mai KMD-l kajastatud sisendkäibemaksu andmete võrdlus sama aasta teiste kuude sisendkäibemaksu andmete võrdlusega tõsikindlalt ja vaieldamatult, et kaebaja korteri soetamise sisendkäibemaksu maha arvas. Kuna MTA alustas kontrollimenetlust enam kui kaheksa aastat pärast deklaratsiooni esitamist ning kaebajal ei ole lähtuvalt MKS §-st 58 ja RPS § 12 lg-st 1 algdokumendid ja raamatupidamisregistrid säilinud, puudub ka võimalus kontrollida, millistel arvetel kajastatud käibemaksu on 2006. a mai KMD-l sisendkäibemaksuna kajastatud.

Vaieldamatult on 2006. a mai KMD-l kajastatud sisendkäibemaks märkimisväärselt suurem, võrreldes sama aasta teistel kuudel deklareeritud sisendkäibemaksuga. Eeltoodu ei anna aga alust väita, et sisendkäibemaksu hulgas on deklareeritud just korteri soetamise sisendkäibemaks. Juhul, kui maksuhaldur alustanuks vaidlusaluse korteri tehingute maksustamise õigsuse kontrolli mõistliku aja jooksul pärast korteri soetamist, olnuks lihtsasti tuvastatav, millistel soetusarvetel kajastatud sisendkäibemaks moodustas 2006. a mai sisendkäibemaksu, tänasel hetkel ei ole seda aga enam võimalik tuvastada.

Ekslik on ka seisukoht, mille kohaselt on kaebajal kohustus säilitada kinnisasja soetamisega seotud algdokumente kümme aastat või enam, lähtuvalt kinnisasja sisendkäibemaksu mahaarvamisele kohaldatavast kümneaastasest ümberarvestuse perioodist. Vastav kohustus säilitada dokumente kümme aastat või enam, oleks olukorras, kus isik on kinnisasja soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud, kuivõrd kaebaja vaidlusaluse korteri soetamisel sisendkäibemaksu maha ei arvanud, puudus tal kohustus ka kinnisasja soetusarvet säilitada. Siinkohal väärib täiendavalt veel rõhutamist, et isegi kui kaebaja oleks vaidlusaluse korteri soetusarve säilitanud, ei võimaldaks see kontrollida, kas nimetatud arve alusel on sisendkäibemaksu mahaarvamine toimunud või mitte.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise kontrollimiseks peaks olema säilinud kõik 2006. a mai soetusdokumendid ja raamatupidamise registrid. MKS §-st 58 ja RPS § 12 lg-st 1 tulenevalt on algdokumentide ja raamatupidamise registrite säilitamise kohustus seitse aastat.

Vastustaja Maksuja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see on põhjendamata. paludes jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb kõigi varem maksuhalduri poolt avaldatud seisukohtade juurde. Seoses kaebusega avaldab vastustaja alljärgnevat. Kaebaja ei ole sisuliselt põhjendanud, milles seisnes maksumenetluse läbiviimise ebamõistlik viivitamine (kaebuse p 2.1). Antud juhul alustati kaebaja maksuarvestuse kontrollimist 2014 aasta maikuus, mis lõppes sama aasta detsembris Maksuotsuse tegemisega. Seega kestis maksumenetluse vaid 7 kuud.

Maksumenetluses konkretiseerib õigust asja kiirele ja efektiivsele lahendamisele MKS § 10 lg 3. Mõistliku menetlusaja kriteeriumile peab vastama mis tahes menetlus ning seda ka juhul, kui seadus ei sätesta konkreetset tähtaega menetlustoimingute sooritamiseks või menetluse läbiviimiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi, edaspidi RKHKo, 21. septembri 2011. a otsus nr 3-3-1-5-11, p 24). Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul on maksuhaldur igati järginud MKS § 10 lg 3 nõudeid. Eelneva jätkuks ja seoses asjassepuutuvate dokumentide puudumisega kaebajal MTA kõigepealt meenutab, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid.

Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (MKS § 11 lg 2). Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59 lg 1). MKS § 56 lõigete 1 ja 2 järgi on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.

Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. MKS § 57 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb raamatupidamisja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. MKS § 82 kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest.

Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Erinevalt kaebajast on vastustaja eeltoodu põhjal seisukohal, et ennekõike tuleb maksukohustuslasel endal pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, säilitada ja vajadusel esitada tõendeid selliste asjaolude kohta. Kauba või teenuse soetamise otstarve peab olema kas ilmselge või peab otstarve või kasutamine olema kontrollitav. Näiteks tavapäraste kantseleitarvete mõistlikus koguses soetamise otstarbe ja kasutamise kohta tõendite kogumine ja säilitamine oleks ülemäärane, sest otstarve ja kasutamine ettevõtluseks on ilmselged.

Ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta tõendite kogumine ja säilitamine on aga kontrollitavuse tagamiseks maksukohustuslase kohustus (vt ka RKHKo otsus kohtuasjas nr 3-3-1-43-09, p 14). Arvestades soetatud korteri väärtust oli ilmselt tegemist samaaegselt nii ebahariliku, suure maksustamisväärtusega tehinguga, mille kohta tõendite kogumine ja säilitamine oli igal juhul kontrollitavuse tagamiseks kaebaja kohustus. Sõltumata asjaolust, kas maksukohustuslane valdab maksukohustuse seisukohast tähendust omavat teavet või mitte, nähtub avaldatud sätetest, et maksuhaldur kogub sellegipoolest tõendeid omal algatusel.

Nii on ka käesolevas asjas maksuhaldur kolmandate isikute poole pöördunud. See põhimõte kehtib ka olukorras, kus maksukohustuslaselt nõutavad tõendid on (väidetavalt) hävinud, mida kinnitab MKS § 94 lg 1, mille järgi maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada.

Kuna aga käesoleval juhul oli muude tõenditega võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada, ei olnud ka hindamine vajalik. Olgugi, et kaebajal väidetavalt puudub (või ei ole säilinud) korteri soetamisega seotud arve, millel kajastus ka vaidluse all olev käibemaksusumma, on tehingu käibemaksuga maksustamist 04.11.2014 kinnitanud OÜ Metavara (endine ERK Kinnisvara OÜ) raamatupidaja M. L. selgitades, et A.H.Tammsaare pst 22d oli kinnisvara uusarendusprojekt ja kõik korteriomandid müüdi 2005-2006. a käibemaksuga. Samuti edastas selle kohta 12.11.2014 ka Syndicate Holding OÜ-le 30.06.2006 väljastatud arve nr 26015, millel on näha, et kinnisasja hind 1 390 000 krooni sisaldas käibemaksu (vt Maksuotsuse p 1.1 lk 5-6).

Puudub mõistlik kahtlus sõltumatult kolmandalt isikult saadud andmete õigsuses ja seetõttu on asjakohatu väita, et maksuhalduril on vaid kahtlus, mis tugineb kaudsetel tõenditel (vt kaebuse p 2.6). Kuna kaebaja ei suuda või ei taha meenutada, millest koosnes kaebaja korteri soetamise perioodil tekkinud mahaarvatav käibemaksusumma, siis on maksuhaldur põhjendatult lähtunud tehingu teiselt poolelt, müüjalt saadud andmetest. Märkimist väärib, et kaebaja ei ole ka ise kindel deklareeritud andmete õiguses, kuigi MKS § 85 lg 4 näeb seda selgesõnaliselt ette.

Seetõttu on ka kohatu kaebaja poolt nüüd paljasõnaliselt väita, et arvele on märgitud küll käibemaks, kuid see ei tõenda, et ostja on arvel kajastatud käibemaksu ka sisendkäibemaksuna maha arvanud (kaebuse p 2.8). Kohustus tõlgendada pelgalt kaebaja seletust maksukohustuslase kasuks kahandaks praktiliselt nullini ka kaasaaitamiskohustuse väärtuse. Sisuliselt on kaebaja alusetult asunud maksuhaldurile ette heitma, justkui oleks makshaldur kaebaja teadlikult asetanud olukorda, kus Syndicate Holding OÜ-l puudub dokumentaalsete tõenditega võimalus tõendada, et korteri soetamisel ei ole sisendkäibemaksu maha arvatud.

Sellega vastustaja ei nõustu. Kuna kaebuse esitaja ei olnud suuteline andma maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta teavet, pidas maksuhaldur võimalikuks menetlust läbi viia asjas leiduvate muude tõenditega ja kogus tõendeid ise juurde. Vastustaja leiab, et vajalikul määral teabe andmata ja tõendite esitamata jätmine ei saa asetada kaebuse esitajat soodsamasse seisu võrreldes isikutega, kes valdavad samas olukorras teavet ja esitavad tõendeid. Kaebuse esitaja peab arvestama kõigi tagajärgedega, mis seadus sel puhul ette näeb.

Kusjuures kaebaja ei ole oma kaebuses maksuhaldurile heitnud ette ka uurimispõhimõtte rikkumist. See tähendab, et sellisel juhul läheb maksuotsuse tegemise korral tõendamiskoormus üle kaebuse esitajale. Vastustaja rõhutab, et MKS § 56 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus. Riigikohus on oma praktikas asunud järjekindlalt seisukohale, et maksukohustuslane peab suutma tõendada tehingute tegelikku toimumist ja tõendamiskoormuse üleminekul kujutab tõendamatus olukorda, kus maksukohustuslane ei ole suutnud tõendada talle soodsat maksuõiguslikku asjaolu.

Lisaks ülaltoodule ja mis puudutab veel säilitamistähtaega, siis hoopis kaebaja eksib kui leiab, et temapoolne dokumentide säilitamiskohustus on möödunud, kuna tehingust on möödunud 7 aastat. Vastustaja osundab, et MKS §-s ettenähtud 7-aastane dokumentide säilitamiskohustus on lühim võimalik tähtaeg, mitte pikim nagu kaebaja näib ekslikult arvavat. Seda kinnitab ka sätte sõnastus „/…/ vähemalt seitsme aasta jooksul /…/“. MKS seletuskirjas märgitakse, et „vastavalt §-s 58 sätestatule on maksustamise seisukohast tähendust omavate dokumentide säilitamistähtaeg 7 aastat, arvates dokumentide koostamise või saamise või toimikusse viimase sissekande tegemisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist, kui seadus ei sätesta teisiti.

Näiteks sätestab erisusi RPS, mille § 40 lg 1 näeb ette raamatupidamise algdokumentide säilitamise 7 aasta jooksul, lõige 2 raamatupidamisregistrite, lepingute, aruannete ja muude äridokumentide säilitamise 10 aasta jooksul, kui need on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseks. RPS § 40 lg 3 sätestab kohustuse säilitada pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente 7 aastat pärast kehtimise tähtaja möödumist.“ Vastustaja kordab, et arvestades soetatud korteri väärtust oli ilmselt tegemist samaaegselt tegemist nii ebahariliku kui ka suure maksustamisväärtusega tehinguga kaebaja jaoks, mille kohta tõendite kogumine ja säilitamine oli igal juhul kontrollitavuse tagamiseks kaebaja kohustus.

Lõppeks MTA osundab, et nähtuvalt kaebusest, eeldades maksuhalduri poolt kogutud tõendusteabe õigsust, on maksuhaldur Maksuotsuses teinud nendest õiged järeldused, st sel juhul on Maksuotsus ka vaidlustatud osas õiguspärane.

Syndicate Holding OÜ 22.06.2015 vastus MTA 10.04.2015 vastusele Kaebaja ei nõustu vastustaja vastuses toodud seisukohtade ja vastuväidetega. Vastustaja on oma vastuses püüdnud tähelepanu ära juhtida asjaoludelt, mis kaebaja hinnangul on käesoleval juhul määrava tähtsusega. Kaebaja rõhutab, et käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas Syndicate Holding OÜ on Korteriomandi soetamisel maha arvanud sisendkäibemaksu või mitte. Ning sellest tulenevalt, kas esineb vajadus korteri müügi hetke seisuga teostada korrigeerimine sisendkäibemaksu osas. Vastustaja on Maksuotsuses asunud seisukohale, et kaebaja on korteri soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Samas ei ole aga maksuhalduri väide Korteriomandi soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise kohta, leidnud maksumenetluse käigus tõendamist. Maksuhalduri väide tugineb üksnes oletustel ja arvamusel. Kaebaja Korteriomandi soetamisel tegelikkuses sisendkäibemaksu maha ei arvanud. Kaebaja poolt 2006. a mai käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu moodustab muude maksustatava käibe tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel mahaarvatud käibemaks. Kuna 2006. a mai KMD koostamise aluseks olevate dokumentide kohustuslik seitsmeaastane säilitamise tähtaeg on aga möödunud, mistõttu on dokumendid hävitatud, puudub kaebajal võimalus omakorda tõendada, milliste kaupade ja teenuste soetamisest on sisendkäibemaks moodustunud. Maksuhaldur on maksumenetluse alustamisega viivitamisel tekitanud sisuliselt teadlikult olukorra, kus Syndicate Holding OÜ-l puudub võimalus oma väiteid tõendada.

Alustanuks maksuhaldur maksumenetlust enne dokumentide säilitamise kohustuse tähtaja möödumist, olnuks kaebajal võimalik lihtsalt tõendada, et 2006. a mai KMD-l deklareeritud sisendkäibemaks on seotud muude kaupade ja teenuste soetamisega ning Korteriomandi soetamisel ei ole sisendkäibemaksu maha arvatud. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja seisukohal, et käesoleval juhul ei piisa täiendava maksukohustuse panemiseks kaebajale maksuhalduri umbmäärastest kahtlustest ja oletustest. Kaebajale ei saa ette heita kaasaaitamiskohustuse või dokumentide säilitamise kohustuse täitmata jätmist.

Samuti ei saa tõendamiskoormust lugeda MKS § 150 lg 1 alusel Syndicate Holding OÜ-le üle läinuks, kuna ei saa eeldada, et isik säilitab raamatupidamisdokumente piiramata aja. Olukorras, kus seadusest tulenev dokumentide säilitamise tähtaeg on möödunud, kuid maksuhaldur soovib sellise perioodi osas siiski maksukohustust läbi viia, peab maksuhaldur täiendava maksusumma määramiseks tõsikindlalt dokumentaalselt ja kahtlusteta tõendama, et kaebaja on maksuseadusi rikkunud. Piisavaks ei saa pidada sellekohaste kahtluste olemasolu. Seega peab maksuhaldur käesoleval juhul dokumentaalselt tõendama, et kaebaja on Korteriomandi soetamisel sisendkäibemaksu oma 2006. a mai KMD-l maha arvanud.

Käesoleval juhul seda aga tehtud ei ole. Vastustaja märgib oma vastuse lk 1 viimases lõigus, justkui kaebaja oleks maksuhaldurile ette heitnud liialt pikalt toimunud maksumenetlust ja käsitleb seal sellega seonduvat. Kaebaja ei ole väitnud, et maksuhalduri poolt alustatud maksumenetlus oleks kestnud ebamõistlikult kaua. Kaebaja rõhutas oma kaebuse p-s 2.1, et olukorras, kus maksuhaldur soovis kontrollida 2006. a toimunud Korteriomandi soetamist, on põhjendamatult viivitatud kontrollimenetluse alustamisega. Maksuhaldur pidanuks kontrollimenetluse alustamise otsuse tegemisel arvestama kaebaja kohustusega säilitada raamatupidamisdokumente seitse aastat.

Maksuhaldur ei saa eeldada, et isik säilitab oma raamatupidamisdokumente lõpmata aja. Maksuhalduri poolne viivitus kontrollimenetlusega alustamisel on käesoleval juhul viinud aga olukorrani, kus puudub võimalus dokumentaalselt tõendada, millistel ostuarvetel kajastatud sisendkäibemaksu on konkreetsel juhul kaebaja poolt 2006. a mai KMD-l sisendkäibemaksuna kajastatud. Vastustaja on oma vastuse lk 2 teises lõigus märkinud “erinevalt kaebajast on vastustaja eeltoodu põhjal seisukohal, et ennekõike tuleb maksukohustuslasel endal pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, säilitada ja vajadusel esitada tõendeid selliste asjaolude kohta”.

Vastustaja viitab ka RKHKo otsuse nr 3-3-1-43-09 p-s 14 väljendatud seisukohale ja märgib lõpetuseks “arvestades soetatud korteri väärtust oli ilmselt tegemist samaaegselt nii ebahariliku, suure maksustamisväärtusega tehinguga, mille kohta tõendite kogumine ja säilitamine oli igal juhul kontrollitavuse tagamiseks kaebaja kohustus”. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, justkui maksukohustuslasel ei tuleks pidada raamatupidamist ja säilitada maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente õigusaktides sätestatud korras. Samuti on kaebaja seisukohal, et MKS § 56 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud teatama maksuhaldurile kõik maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud ja esitama asjakohased dokumendid ja tõendid.

Käesoleval juhul ongi kaebaja selliselt käitunud. Samas dokumentide säilitamise kohustus on õigusaktides ajaliselt piiratud. Nii MKS-st kui ka RPS-st tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud üldjuhul säilitama raamatupidamisdokumente seitse aastat. Pärast nimetatud aja möödumist puudub isikul kohustus dokumentide säilitamiseks ja nende puudumist ei saa isikule ka kuidagi ette heita. Maksukohustuslaselt ei saa eeldada kõigi vanade raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustust põhjusel, et maksuhaldur võib soovida kümne või viiekümne aasta pärast kontrollida toona toimunud tehinguid.

Maksuhalduri viide RKHKo lahendile haldusajas nr 3-3-1-43-09 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Samuti ei ole asjakohane ka vastustaja arutelu dokumentide säilitamise teemal neil juhtudel, kui on tegemist ettevõtluses ebahariliku või suure väärtusega tehinguga. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja on Korteriomandit kasutanud oma ettevõtluses. Samas ka ettevõtluse jaoks ebahariliku või suure maksustamisväärtusega tehingu puhul ei saa eeldada, et isik säilitaks raamatupidamisdokumente pikema perioodi, kui õigusaktides nõutud.

Vastupidist seisukohta ei nähtu ka viidatud Riigikohtu lahendist. Kaebaja ei pea siinkohal otstarbekaks põhjalikult käsitleda küsimust, milline on ERK Kinnisvara OÜ väidetava endise raamatupidaja M. L.´i pädevus anda selgitusi ja kinnitada ERK Kinnisvara OÜ ja kaebaja vahel toimunud tehingut. Kaebaja hinnangul puudub raamatupidajal, kes ei ole äriühingu seaduslik ega volitatud esindaja, vastavasisuline pädevus. Isegi kui jätta eeltoodu tähelepanuta, on vastustaja väide vale, justkui M. L. oleks maksuhaldurile esitanud ERK Kinnisvara OÜ arve.

Vastustaja on kaebajale edastanud üksnes arvutiekraani pildi, kus väidetavalt kuvatakse ERK Kinnisavara OÜ arvet. Kaebaja kordab juba kaebuse p-s 2.8 rõhutatut, et isegi kui asuda seisukohale, et M. L.´ilt saadud arvutiekraani pildil kajastatu näol on tegemist tõesti ERK Kinnisvara OÜ arvega, ei tõenda see Syndicate Holding OÜ poolset sisendkäibemaksu mahaarvamist nimetatud arve alusel. Asjaolu, et arvel on kajastatud käibemaks, ei anna alust väita ega tõendada, et isik on arvel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna oma maksudeklaratsioonis maha arvanud.

Seega ei tõenda ka käesoleval juhul ERK Kinnisvara OÜ arvel kajastatud käibemaks, et kaebaja kajastas seal sisalduvat käibemaksu oma 2006. a mai KMD-s ja arvas selle sisendkäibemaksuna maha. Kaebajale jääb mõistetamatuks vastustaja väide vastuse lk 3 teises lõigus, kus maksuhaldur märgib “/.../ kaebaja ei ole ka ise kindel deklareeritud andmete õigsuses, kuigi MKS § 85 lg 4 näeb seda selgesõnaliselt ette”. Tegemist on põhjendamata väitega ja kaebuse teksti meelevaldse tõlgendusega. Kaebaja on üheselt veendunud 2006. a mai KMD-l deklareeritud andmete õigsuses.

Vastupidine ei ole tõendamist leidnud ei käesoleva ega ka varasemate maksumenetluste käigus. Kaebaja on oma kaebuses rõhutanud, et üksnes ERK Kinnisvara OÜ arve olemasolu ja selle nõuetekohane kajastamine Syndicate Holding OÜ raamatupidamises ei anna maksuhalduril alust väita või oletada, et nimetatud arve alusel on sisendkäibemaks 2006. a mai KMD-s maha arvatud. Vastustaja püüab oma vastuse lk 3 teises lõigus kaebajat halvustades jätta muljet, justkui oleks kummastav, et kaebaja ei suuda meenutada, millest koosnes 2006. a mai KMD-l deklareeritud mahaarvatav käibemaks.

Kaebaja hinnangul on selgelt pahatahtlik temale ette heita, et isik ei suuda meenutada peast ligi 100 KMD tagasi esitatud konkreetsel KMD-l deklareeritud mahaarvatava käibemaksusumma kujunemise asjaolusid. Kaebaja rõhutab, et alustanuks maksuhaldur maksumenetlust ajal, kui ei olnud möödunud seitse aastat deklaratsiooni esitamisest ja isik ei olnud veel raamatupidamise algdokumente hävitanud, oleks kaebaja saanud lihtsa vaevaga dokumentidele tuginedes selgitada ja tõendada 2006. a mai KMD-l kajastatud mahaarvatava käibemaksusumma kujunemist.

Ekslik on ka vastustaja seisukoht vastuse lk 3 viimases lõigus, kus maksuhaldur märgib “eeldades maksuhalduri poolt kogutud tõendusteabe õigsust, on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses teinud nendest õiged järeldused, st sel juhul on maksuotsus ka vaidlustatud osas õiguspärane”. Isegi kui asuda seisukohale, et maksumenetluse käigus on kogutud ERK Kinnisvara OÜ arve ja see on õige, ei saa sellest teha järeldust, et kaebaja on ERK Kinnisvara OÜ arvel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna 2006. a mai KMD-l maha arvanud. Nimetatud asjaolu on tõendamata ja tugineb üksnes maksuhalduri oletusel.

Maksuhaldur ei ole maksumenetluse käigus tuvastanud, millistel ostuarvetel kajastatud käibemaksu on kaebaja deklareerinud oma 2006. a mai KMD-l mahaarvatava käibemaksuna. Arve olemasolu ja selle kajastamine raamatupidamises ei anna alust väita, et sellel kajastatud käibemaks on kaebaja poolt sisendkäibemaksuna maha arvatud. Seega on Maksuotsuses tehtud maksuhalduri eeldus ekslik, mistõttu on vale ka Maksuotsus ja see kuulub vaidlustatud osas tühistamisele.

MTA täiendav selgitus Kaebaja viimasest seisukohast nähtuvalt kaebaja ei eita tehingu toimumist OÜ-ga Metavara (endine ERK Kinnisvara OÜ) ega asjaolu, et kaebaja sai OÜ Metavara poolt Syndicate Holding OÜ-le 30.06.2006 väljastatud arve nr 26015 kätte. Viidatud arvel on märgitud käibemaks 212 033, 90 krooni (vt seisukoha p 2.5). Maksuhalduri väide, et Syndicate Holding OÜ on Korteriomandi soetamisel maha arvanud sisendkäibemaks, ei tugine oletusel, vaid tõsikindlatel tõenditel. Kokkuvõtvalt tõendavad maksuhalduri seisukohta kaebaja 2006 juuni kohta esitatud KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksu andmed;

Korteriomandi müüja OÜ Metavara esindaja selgitused; ostumüügi tehingu kohta esitatud arve sellel kajastatud käibemaksuga; arvel viidatud 30.06.2016 notariaalne ostu-müügilepingu ostuhind kogusummas 1 390 000 krooni, mis ühtib arvega; puudub loogiline põhjendus selle kohta, miks kaebaja versiooni õigsuse korral jättis kaebaja korteri maksustatava käibe tarbeks soetamisel sisendkäibemaksu arve alusel mahaarvamata, kuid arvas korteriga seotud jooksvatelt kuluarvetelt (vt Maksuotsuse lk 6 tabel ja 02.10.2014 juhatuse liikme kinnitus, et on kõik meile esitatud kulud - kommunaalkulud, valvekulud, muud kulud - seoses Tammsaare pst korteriga kajastatud ka äriühingu igakuises sisendkäibemaksuarvestuses) sisendkäibemaksu maha.

Eeltoodu vastastikuses seoses kaebaja poolt avaldatuga ei jäta ruumi kahelda maksuhalduri seisukoha õigsuses. Kontrolli alustamisega viivitamise etteheitel (seisukoha p-d 2.4 ja 2.7) puudub alus, sest maksuhaldur kontrollis Syndicate Holding OÜ aprill 2014 käibemaksu tagastusnõude põhjendatust ning äriühingule kuuluva Korteriomandi ettevõtluses kasutamist ja korteriomandiga seotud tehingute maksustamise õigsust. Esimene teade kontrolli alustamise kohta edastati kaebajale juba 2014 mai. Eelnevale vaatamata oleks kaebaja pidanud arvestama Tammsaare pst korteri soetuse olemusega – sedavõrd kallihinnalise kinnisasja soetamisel säilitab mõistlik ettevõtja kõik soetusdokumendid vähemalt selle edasimüügi või amortiseerumiseni, samuti peaks äriühing arvesse võtma KMS § 32 lg 4, 41, 42 ja 5 sätestatut, mille kohaselt kuulub kinnisvara soetamisel tasutud sisendkäibemaks korrigeerimisele 10 aasta jooksul, mistõttu on oluline säilitada selleks vajalikud dokumendid vähemalt korrigeerimiskohustusega perioodi lõpuni.

Võttes arvesse asjaolu, et kaebaja ei vaidle vastu selle, et on Korteriomandi müüjalt OÜ Metavara poolt Syndicate Holding OÜ-le 30.06.2006 väljastatud arve nr 26015 kätte saanud seda vaidlustamata, tähendaks kaebajaga nõustumine sisuliselt seda kaebaja on teistpidi rikkunud KMS §-st 24, 27 ja 29 tulenevad käibemaksu deklareerimisja tasumiskohust. Ometi on kaebaja veendud 2006. a mai KMD-l deklareeritud andmete õigsuses (vt seisukoha p 2.6). Sellest järeldub, et lähtudes arve nr 26015 kättesaamisest ja tuginedes MKS § 85 lg 4 deklaratsioonis kajastatud andmete õigsuse eeldusele on kaebaja arve nr 26015 alusel sisendkäibemaksu maha arvanud.

Kusjuures tuleb rõhutada, et müüjal puuduvad mistahes mõistlikud motiivid asjas ebaõigete andmete esitamiseks. Ülaltoodust tulenevalt ei ole kaebaja Maksuotsuses toodud seisukohti ümber lükanud ega omalt poolt tõendanud selliseid asjaolusid, mis tooksid talle maksuõiguslikult soodsama tagajärje. Muus osas jääb vastustaja kõigi varem maksuhalduri poolt avaldatud seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Nähtuvalt asja materjalidest on Maksuotsus käeolevaks ajaks jäänud kehtima ja on vaidlustatud Syndicate Holding OÜ poolt üksnes käibemaksu osas. Sealjuures on vaidluse keskne küsimus selles, kas kaebaja on Korteriomandi soetamisel maha arvanud sisendkäibemaksu või mitte, sest sellest sõltub, ka kaebajal on kohustus korteri müümise kuu KMD-l sisendkäibemaksu korrigeerida ja täiendavalt käibemaksu tasuda.

Syndicate Holding OÜ väiteil kaebaja ei ole A. H. Tammsaare pst 22d-6, Pärnu, asuva korteri soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud, ning sellest tulenevalt puudub tal ka vajadus sisendkäibemaksu korrigeerimiseks ja täiendava käibemaksu tasumiseks. Kaebaja ei nõustu selles osas Maksuotsuses toodud MTA seisukohtade ja lõppjäreldustega ning leiab, et need on tõendamata ja tuginevad vaid kahtlustele ja oletustele. Kaebaja on seisukohal, et olukorras, kus maksuhaldur alustab kontrollimenetlust ajal, mil maksukohustuslasel ei ole enam kohustust säilitada raamatupidamisdokumente ja registreid, tuleb täiendava maksusumma määramiseks täielikult välistada võimalus, et sisendkäibemaksu mahaarvamist korteri soetamisel ei ole toimunud, ning niisugusel juhul ei ole kaebajal MKS § 150 lg 1 kohast tõendamiskoormust, vaid see on vastustajale üle läinud. MTA ei nõustu ühegi kaebaja etteheitega maksumenetlusele ega Maksuotsusele, leides, et kaebus on põhjendamatu. MTA leiab, et maksuhaldur on kogunud asjas piisavalt tõendusteavet ja on teinud Maksuotsuses nendest õiged järeldused. Vastustaja hinnangul kaebaja ei ole Maksuotsuses toodud seisukohti ümber lükanud ega omalt poolt tõendanud selliseid asjaolusid, mis tooksid talle maksuõiguslikult soodsama tagajärje. MTA on kokkuvõtlikult seisukohal, et Maksuotsus on õiguspärane ja motiveeritud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks.

2. Vastavalt MKS § 150 lg-le 1 maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslase poolt on maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1 menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 63 kohaselt põhistamine on faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav.

Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, asjakohast kohtupraktikat, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, ei ole tuvastanud maksumenetluses niisuguseid menetlusnormide rikkumisi, mis oleksid võinud viia vastustaja valedele järeldustele/oleks mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). Samuti ei ole kohus tuvastanud Maksuotsuses motiveerimispuudusi, mis oleksid teinud võimatuks kaebajal haldusaktist arusaamise ja selle vaidlustamise ning kohtul nimetatud haldusakti sisulise kontrollimise (mis ongi haldusakti motiveerimise eesmärk).

Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et Maksuotsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane haldusakt, mis ei saa rikkuda kaebaja õigusi, ning Syndicate Holding OÜ kaebus ei ole põhjendatud. Antud juhul kaebaja väited on paljasõnalised ja ta ei ole suutnud tõendada, et „maksusumma määrati valesti“. Sealjuures kohus nõustub täielikult MTA põhjenduste ja järeldustega Maksuotsuses (Kontrollakt on selle lahutamatu lisa), aga samuti ka vastustaja põhjaliku argumentatsiooniga kohtumenetluses. Antud juhul kohus lähtub HKMS § 165 lg-st 2, mille kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

Poolte seisukohad on toodud käesolevas kohtuotsuses praktiliselt terviklikult, sealjuures varustatud kohtu poolt viidetega poolte osundatud tõendite paiknemiskohale kohtutoimikus. Olukorras, kus kohus jagab täielikult MTA seisukohti, puudub kohtul vajadus igale kaebaja väitele veel oma sõnadega sisult sama vastata. Neil asjaoludel kohus piirdub üksnes mõningate rõhutustega.

3. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et MTA venitas kontrolli alustamisega ajani, mil kaebajal ei ole tulenevalt algdokumentide säilitamise tähtajast võimalik enam asjakohaseid tõendeid esitada. Teatavasti asus MTA vastavalt 26.05.2014 e-kirjale kontrollima Syndicate Holding OÜ aprilli 2014 käibemaksu tagastusnõude põhjendatust ning selle raames tekkis vajadus kontrollida ka äriühingule kuuluva Korteriomandi ettevõtluses kasutamist ja korteriomandiga seotud tehingute maksustamise õigsust. Vastustaja on õigesti märkinud, et 7- aastane dokumentide säilitamiskohustus on lühim võimalik tähtaeg, mitte maksimaalne, nagu kaebaja ekslikult arvab. MKS §-s 58 on sätestatud, et kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Samuti on MTA õigesti osundanud neile seadussätetele, millest tuleneb ka pikem tähtaeg, sealjuures nt tulenevalt KMS § 32 lg-st

41 sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat. Et Korteriomandi näol oli tegemist kallihinnalise kinnisasjaga, siis on loomulik ja lausa seadusest tulenev, et kõik soetusdokumendid tulnuks säilitada vähemalt selle vara edasimüügini. Oluline on märkida, et kontrolli alustamise ajal oli vaidlusalune korter veel kaebaja omanduses (müüdi alles 08.10.2014). Neil asjaoludel on alusetu rääkida ka tõendamiskoormuse üleminekust kaebajalt vastustajale. Just kaebajal lasub kohustus tõendada, et maksusumma määrati talle valesti. Selleks ei piisa paljasõnalisest kinnitusest, et kaebaja ei ole soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud, kui ülejäänud tõendid lasevad arvata muud. Kui kaebaja on olnud tähtsust omavate dokumentide säilitamisel hoolimatu, siis riskis ta sellega, et ta ei suuda tõendada maksustamise seisukohalt olulisi asjaolusid, nagu nüüd ongi selgunud.

4. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, nagu põhineksid MTA seisukohad ja järeldused pelgalt oletustel ja kahtlustel. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Tulenevalt MKS § 59 lg-st 1 tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, vallavõi linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. MKS § 95 lg

2 nõuab, et maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Kohtu hinnangul on maksuhaldur neid nõudeid järginud. Ta on täitnud uurimiskohustust korralikult ja saanud kolmandatelt isikutelt asjassepuutuvaid tõendeid/andmeid. Vastustaja on kõiki asjas kogutud tõendeid ja teavet analüüsinud ning hinnanud neid kogumis ja koosmõjus ning on lõpuks teinud nende alusel kohtu hinnangul loogilised ja õiged järeldused, mis on põhjalikult toodud Maksuotsuse p-s 1.2. Maksuotsuses on analüüsitud ka kaebaja eriarvamuses esitatud väiteid ja esitatud nende kohta MTA vastuväited. Seega, kuna kõike eelnevat arvestades Maksuotsus on õiguspärane, puudub alus selle tühistamiseks.

5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul jääb Syndicate Holding OÜ kaebus rahuldamata. MTA ei ole omapoolset menetluskulude nõuet seaduses ettenähtud korras esitanud. Seega kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et poolte võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata kaebaja menetluskulude kandmise põhjendatust ja tõendatust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik