4-15-6132/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-6132

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2015.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6132 (2315,15,005720) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Liis Landsmann Väärteoasi

R.B 27.07.2015.a kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu otsusele väärteoasjas nr 2315,15,005720. Kaebuse esitaja R.B ,

isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXXOÜ, juhatuse liige. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Kaebuse esitaja: R.B Kaebuse esitaja kaitsja: Ivo Kaurit

RESOLUTSIOON Jätta R.B 27.07.2015.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu otsusele väärteoasjas nr 2315,15,005720 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu otsus väärteoasjas nr 2315,15,005720 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes

Küünarpuu otsuses väärteoasjas nr 2315,15,005720 märgitud Rahandusministeeriumi

4-15-6132

arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE

701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155120676. Kohtuotsuse ärakiri anda R.B-le, tema kaitsjale Ivo Kaurit’ile ja Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati R.B LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et R.B juhtis mootorsõidukit ning ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Oma sellise tegevusega rikkus R.B LS § 33 lg 3 /Sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 1 /Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/ järgi.

Väärteootsuse kohaselt on väärteo toimepanek leidnud tõendamist tunnistaja Vitali Vink ütlustega ja fotodega. Tunnistaja ütluste ja fotodega on tõendatud, et R.B juhtis 23.06.2015.a kella 15.49 ajal Tallinnas Linnamäe teel Mustakivi tee suunas mootorsõiduki VW Passat registrimärgiga XXX ning ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tunnistaja Vitali Vink ütlused on usaldusväärsed põhjusel, et menetlusalune isik oli temale võõras inimene ja mingit põhjust anda valeütlusi või moonutada ütlusi kellegi soovitud suunas, temal ei ole. Samuti on tunnistaja kinnitanud oma allkirjaga, et tal puudub seaduslik alus ütluste andmisest keelduda, ning teda on kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Menetlusalune isik on 22.06.2015.a esitanud vastulause, mille kohaselt ta ei ole rikkumist toime pannud. Vastulauses esitatut ei arvestata sest vastulauses toodud väited on ümberlükatud tunnistaja ütluste ja fotodega.

4-15-6132

Väärteootsusest nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja R.B-le karistuseks LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas

160 eurot. KAEBUSE SISU

27.07.2015.a esitas R.B kaebuse Harju Maakohtule Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu otsusele väärteoasjas nr 2315,15,005720 otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks süüteo tõendamatuse tõttu või alternatiivselt määratud karistuse vähendamiseks. Kaebuse kohaselt on jämedalt rikutud menetlusõigust, ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja vääralt hinnatud tõendeid, seega on kohtuvälise menetleja otsus ebaseaduslik ja tuleb tühistada.

Kaebuse kohaselt peeti kaebaja auto kinni ca 10-15 minutit peale väidetavat rikkumist Linnamäe teel ning süüdistati kinnitamata turvavööga sõitmises. Kaebuse kohaselt oli kaebajal turvavöö kinnitatud. Kaebajale väideti, et rikkumist tõendavad fotoja videomaterjal, kuid selle näitamisest kaebajale keelduti põhjendamatult. Kaebaja kinni pidanud politseipatrull koostas kohapeal väärteoprotokolli, kuhu märgiti, et rikkumine on tõendamist leidnud protokollile lisatud fotoja videomaterjali, tunnistaja ütluste ning kombineeritud liiklus järelevalve protokolliga. Ühtegi tõendit kaebajale kaebuse kohaselt ei näidatud. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd väärteomenetlus algas väärteoprotokolli koostamisega ning sellesse märgiti rikkumist tõendavad tõendid, siis temal menetlusaluse isikuna oli kohe algusest õigus tutvuda olemasolevate tõenditega. Olemasolevaid tõendeid keelduti kaebuse kohaselt kaebajale demonstreerimast. Kaebaja on seisukohal, et politseiametnik keeldudes tõendeid demonstreerimast, rikkus sellega jämedalt menetlusõiguse norme. Juba selline rikkumine on aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt, talle esitatud videolt ei nähtu kaebaja autot ning videosalvestus on tehtud sellise nurga alt, et süükspandavat rikkumist ei ole sellega võimalik tõendada. Samuti märgib kaebaja, et videosalvestuselt ei nähtu kuupäeva ega ka kellaaega. Kaebaja on seisukohal, et sellise tõendiga ei ole tõendatud tema süü antud süüteo toimepanemises. Karistuse osas märgib kaebaja, et jääb arusaamatuks kuidas kohtuväline menetleja on jõudnud määratud karistuse suuruseni. Lisaks pole arusaada, kuidas on sellise karistuse määramine põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et arvestades varasemate karistuste puudumist, siis oleks põhjendatud ja õiglane karistus 10 trahviühikut ehk 40 eurot.

Tõendite hindamise osas leiab kaebaja, et tõenditena on väärteoprotokollis märgitud ühed tõendid, kuid kaevatavas otsuses vaid mõned nendest tõenditest. Tunnistaja ütluste osas märgib kaebaja, et väärteoprotokolli koostamise ajal ei saanud tunnistaja ütlusi anda, kuivõrd väärteoprotokoll koostati 16:15 ning tunnistaja ülekuulamine toimus 16:30 – 16:45. Lisaks on kaebaja seisukohal, et ka tunnistaja ei saanud enne väärteoprotokolli koostamist veenduda süüteo toimepanemist tõendavate tõenditega, mis seab kahtluse alla väärteoprotokolli, selle koostamise protseduuri ja selles sisalduvate tõendite usaldusväärsuse.

4-15-6132

Kaebajale esitatud fotodel puudub nende tegemise aeg ja koht, lisaks on kaebaja seisukohal, et need fotod lisati toimikusse alles pärast otsuse kättesaamist. Kaebaja leiab, et selliste fotodega ei ole võimalik tõendada temapoolset väärteo toimepanemist. Lisaks ei kinnita ka teised väärteoprotokollis olevad tõendid tema süüd. Kaebaja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, kuivõrd süüteo toimepanemine ei ole tõendatud. Toimunud kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ning midagi juurde lisada ei soovinud. Kaebaja vastates kohtuvälise menetleja küsimusele, märkis, et fikseerimise hetkel auto seisis, mitte ei sõitnud. Kaebuse esitaja märkis, et tunnistajana ülekuulatud politseinik Vink on huvitatud isik, kuivõrd ta töötab politseiametis. Teiseks märkis kaebaja, et antud fotosid on võimalik teha ka kuskil mujal. Kaebaja möönab, et fotodel olev auto on tema oma, samuti on tema roolis, kuid fotodel puudub kuupäev ja koht. Viimane rikkumine leidis aset Narvas, kus tegemist oli kiiruse ületamisega. Kaebaja esitaja esindaja märkis, et fotodelt ei nähtu, et üheaegne sõidukiga sõitmine ja turvavöö mitte kinnitamine. Tõendite usaldusväärsust vähendab asjaolu, et kõigi 3 tõendi loojaks on üks ja sama isik Vitali Vink. Teiseks normide rikkumise osas, siis väärteoprotokolli koostamisel oli sellesse kirja pandu kohaselt kõik tõendid olemas ning puudus mingisugune takistus neid tõendeid tutvustada, kuid siiski seda ei tehtud.

Kohtuväline menetleja esindaja märkis, et isik on väärteo toime pannud, tõendiks on kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll, millelt selgelt nähtub kasutamise aeg ja koht. Fotod on antud protokoll lisad, mis ei pea olema kuupäevalised. Tunnistaja isiklikku huvi ei ole vastaspool tõendanud. Fotodelt nähtub selgelt, kuidas auto läheneb, siis on politseiautoga peaaegu kohakuti ning kaks fotot näitavad auto eemaldumist. Liikumine on täiesti olemas. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning palus kaebus jätta rahuldamata. Karistuse osas leidis kohtuväline menetleja, et see vastab KarS

§ 56 lg 1 sätestatule. Kohtuväline menetleja märkis, et kui kaebaja oleks tutvunud väärteoprotokolliga, mille koopia ta kätte sai, siis ta oleks sealt lugenud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälise menetleja juures vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kätte saamisest. Protokollis ei ole kuskil kirjas, et enne väärteoprotokolli koostamist peaks tutvustama menetlusalusele isikule tõendeid, enne väärteoprotokolli koostamist toimub tõendite kogumine, mille üheks osaks on ka menetlusaluse isiku ütlused. Väärteoprotokoll on süüdistus kohtule. Menetlusnorme rikutud ei ole. GPS andmeid ei pea kuskil olema, ükski menetlusseadustik seda ei nõua. Tõendite tutvustamise kohustust ei ole, seetõttu ei saa ühelegi paragrahvile viidata, mida politsei rikkunud oleks. Menetlusalusel isikul on õigus tutvuda. Kui ta tuleb ja talle ei näidata, siis on rikkumine. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et R.B 27.07.2015.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu otsusele väärteoasjas nr 2315,15,005720 otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks süüteo tõendamatuse tõttu või alternatiivselt määratud karistuse vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

4-15-6132

õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused.

V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et R.B ei tunnistaja kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas väärteo toimepanemist. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on jämedalt rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus antud kaebaja väitega ei nõustu, seda järgnevatel põhjustel.

R.B-le inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud ja nimelt: väärteoprotokolliga AB1415492 juhtis mootorsõidukit, ei , millest nähtub, et R.B olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. R.B tegu kvalifitseeriti LS § 33 lg 3 rikkumisena, mis on kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 1 järgi; kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise ja selle käigus avastatud õigusrikkumiste fikseerimise protokolliga nr ML, millest nähtub, et järelevalvet teostati 13.06.2015.a Linnamäe tee ja Mustakivi tee ristmikul.

Rikkumiste tuvastamiseks kasutati fotoja videotehnikat. Ning VW Passat registrimärgiga XXX juht oli turvavööta; , millest nähtuvad väärteo toimepanemine R.B

4 fototabelitega

poolt; , mille kohaselt 13.06.2015.a kell 15:49 tunnistaja Vitali Vink ütlustega märkas ta sõidukit VW Passat reg.märk XXX, mille juht ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Ütluste kohaselt tegi tunnistaja mitu pilti, millelt nähtub rikkumise toimepanemine. Samuti nähtub ütlustest, et sõidukijuht märkas teda; , mille selgitusega esitatud vastulausele kohaselt 13.06.2015.a teostati Linnamäe teel ja Mustakivi teel liiklusjärelevalvet, mille tegevus oli suunatud turvavarustuse kasutamise nõuete ja foori tulede kinnipidamise nõuete kontrollimisele; väärteootsusega, millest nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Asjaolu, et väärteo toimepanemine R.B poolt on leidnud tõendamist nii tunnistaja ütlustega kui ka fotodega ning , mille karistusregistri väljavõttega kohaselt R.B oli seisuga 19.06.2015.a 1 (üks) kehtiv väärteokaristus LS 227 lg 1 rikkumise eest.

Seega R.B poolt mootorsõiduki VW Passat reg.märk XXX juhtimine, olles nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitamata on tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et R.B poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 239 lg 1 p 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/.

Kohus leiab, et R.B pani väärteo toime otsese tahtlusega, sest ta otsustas asuda juhtima mootorsõidukit jättes turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Kohus on seisukohal, et turvavöö kinnitamata jätmine on alati tahtlik tegu.

4-15-6132

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole.

Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on väitnud, et jättes talle koheselt tutvustamata kogutud tõendeid on menetlusnormide rikkumine. Kohus leiab, et on loogiline, et kui üks politseipatrull tegeleb rikkujate tuvastamisega ning teine politseipatrull tegeleb nende peatamisega ning neile nende rikkumise selgitamisega, ei saa kohe menetlusalusele isikule kogutud tõendeid tutvustada.

Ei ole loogiline eeldada, et igakord, kui üks politseipatrull peatab rikkuja, läheb samasse asukohta ka rikkumise tuvastanud politseiametnik. Selline olukord tekitaks asjatut ajavenitamist ning takistaks rikkujate efektiivset tabamist. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et ükski seaduse sätte, ei kohusta menetlusalusele isikule koheselt tutvustama kogutud tõendeid. Väärteprotokollis on täheldatud, et menetlusalusel isikul on õigus alates väärteoprotokolli kätte saamisest 15 päeva jooksul tutvuda väärteotoimikuga, s.t ka kogutud tõenditega.

Seega sellise väite esitamine kaebaja poolt on asjakohatu. Eelmise selgitusega on kooskõlas ka asjaolu, et tunnistaja ülekuulamine toimus alles 16:30, kuigi väärteoprotokoll koostati varem. Väärteoprotokolli koostas Margarita Šatunova, kes oli kaebaja peatanud isikuks ehk kohtuvälise menetleja ametnikuks. Tunnistajaks oli Vitali Vink, kes tuvastas rikkumise. Seega jällegi ei ole loogiline oodata, kuni rikkumise tuvastanud isik lõpuks saabub asukohta, kus rikkuja peatati ja alles siis alustatakse väärteoprotokolli koostamist. Väärteoprotokolli on võimalik koostada ka varem, samas peab sinna olema kindlasti äramärgitud tõendid, millega rikkumise tuvastamine on tõendamist leidnud.

Käesoleval juhul on õigesti märgitud tõendid, millega rikkumine tuvastati. Samamoodi on oluline selgitada, et kaebaja on leidnud, et väärteoprotokollis on märgitud ühed tõendid aga otsuses on kasutatud teisi tõendeid. Väärteoprotokoll peab sisaldama kõiki kogutud tõendeid, mille alusel leitakse, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Otsuses vaadeldakse igat tõendit süviti ning kasutatakse ainult neid tõendeid, millelt kindlasti nähtub menetlusaluse isiku rikkumine. Kuskilt ei tulene kohustust, et kõiki kogutud tõendeid peab kasutama.

Tõendeid hinnatakse kogumis, kui tõendi vaatlemisel selgub, et see midagi ei tõenda, siis seda ei kasutata. Seega viide, et väärteoprotokollis kajastatud kõiki tõendeid pole otsuses kasutatud, on asjakohatu. Kaebaja väide, et tõendid on ebausaldusväärsed, kuna tunnistaja Vink on nende loojaks, on asjakohatu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga, et ei ole alust eeldada, et tunnistaja oli isiklikust huvist ajendatud. Seda ei ole tõendanud ka kaebaja ja tema esindaja. Väärteotoimiku materjalide kohaselt on tunnistaja Vink'ile tutvustatud tema õigusi ja kohustusi KrMS § 66-73 kohaselt, samuti on teda hoiatatud ütluste andmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest järgneva vastutuse KarS § 318 ja § 320 järgi.

See, et tunnistaja on nendest

4-15-6132

asjades arusaanud on ta kinnitanud oma allkirjaga. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohtuvälise menetleja teiste ametnike, kes väärteoasja ei menetle, vaid teostavad näiteks riiklikku järelevalvet, osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 aga piiranguid ei sea. Seega ei ole rikutud ühtegi menetlusõigusliku normi käesolevas väärteoasjas. Kohtul ei ole mingisugust põhjust eeldada, et kaebaja ja tunnistaja olid eelnevalt kohtunud või nende vahel olid mingisugune vihavaen, mis annaks aluse ütluste usaldusväärsuses kahelda.

Mis puudutab väidet, et fototabelil puudub viide ja kellaeg märgib kohus järgmist.

Väärteotoimikust on üheselt tuvastatav, et fototabelid kuuluvad kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise ja selle käigus avastatud õigusrikkumiste fikseerimise protokolliga nr ML juurde. See tähendab, et fototabel on protokolli lahutamatu osas. Protokollist endast nähtub, et järelevalvet teostati 13.06.2015.a Linnamäe tee ja Mustakivi tee ristmikul.

Rikkumiste tuvastamiseks kasutati fotoja videotehnikat. Seega on alusetu väide, et väärteotoimikule lisatud pildid ei ole seondatavad käesoleva väärteoasjaga ning need pildid võidi teha ka kuskil mujal. Selle juurde lisab kohus, et politseil ei ole vaja teha pilte ühest sündmusest, et siis kasutada neide teise sündmuse tõendina. Kui rikkumine on aset leidnud, siis kasutatakse igat tõendit ühe konkreetse sündmuse tõendina. Lisaks, kui kaebaja kahtlustab, et pildid on tehtud mõnes teises kohas ning piltidelt selgelt nähtub, et isikul pole turvavöö kinnitatud, siis peaks see tähendama seda, et kaebajale on saanud tavaliseks eirata turvavarustuse kasutamist. Mis puudutab väidet, et kaebaja süü ei ole tuvastatud, siis väärteotoimiku materjalidele esitatud fototabelilt on selgelt nähtav, et isikul ei ole turvavarustus nõuetekohaselt kinnitatud. Kohus märgib, et üldteada olevaks asjaoluks võib lugeda, et nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö korral on kinnituskohast, mis on autos istuja õlast kõrgemal, suunduv turvavöö läbi sõiduki klaaside hästi nähtav ning nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö korral ei oma tähtsust, mis värvi on sõitja riietus. Siiski peab siinkohal märkima, et kaebaja riietus oli väärteo toimepanemise hetkel sinist värvi, mis lisaks nõuetekohaselt kinnitatud turvavööle kontrasti, et see peaks eriti hästi silma paistma. Seega kohus on veendunud, et kaebaja süü küsimuse üle puudub vaidlus ning süü on täielikult leidnud kinnitamist. Mis puudutab väidet, et kaebajal oli kinnipidamise hetkel turvavöö kinnitatud, märgib kohus järgmist. Tunnistaja ütlustest nähtub, et mootorsõiduki juht märkas, et ta teeb pilte ning ta mootorsõiduki juht tegi parklas paar tiiru ning suundus seejärel Läänemere tee 2 juurde. On loogiline järeldada, et isik nähes, et temast tegi politseinik pilte, otsustas turvavöö koheselt nõuetekohaselt kinnitada. Antud asjaolu, et kaebaja märkas politseinikku kinnitab ka fototabel, kus nähtub, et kaebaja on suunanud oma pilgu täpselt kaamerasse.

Kohus märgib, et kuna igal aastal hukkub Eestis mitukümmend inimest, kes ei kasutanud nõuetekohast turvavarustust või kasutasid seda valesti, on turvavarustuse kasutamine võetud riigi poolt range tähelepanu alla ja rikkumiste korral on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Turvavööta kinnitamata isiku viibimine sõidukis suurendab liiklusõnnetuse korral inimvigastuste raskusastet, sest kokkupõrke korral ei suuda kinnitamata isik kontrollida oma liikumist ning võib vigastada teisi sõidukis viibivaid inimesi. Ka väikesel kiirusel on kokkupõrkel inimesele mõjuvad jõud piisavalt suured, et vastu esiklaasi paiskudes tõsiseid vigastusi kaasa tuua.

Kohus selgitab, et kohtuväline menetleja arvestas, et isik ei tunnista oma süüd ega kahetse toimepandud tegu, samuti et tal on üks eelnev samalaadne karistus liiklusreeglite rikkumise osas ning vastavalt sellele määras ka karistuse. LS § 239 lg 1 p 1 alusel võidakse isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. R.B'it karistati rahatrahviga 160 eurot, s.o 40

4-15-6132

trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma

16.02.2015.a kohtuotsuses nr 3-1-1-63-14 märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr 25 trahviühikut, arvestades, et karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Asjaolu, et isikut on eelnevalt karistatud samalaadse, s.t liiklusalase väärteo toimepanemise eest 30.01.2015.a ning õiguskorra kaitsmise huve, s.t nii kaebaja kui ka teiste liiklejate elu, tervist ja vara, on kohus seisukohal, et määratud karistus vastab isikliku süü suurusele ning on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga ja Riigikohtu seisukohaga.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Arvestades, et R.B sõitis mootorsõidukiga olles samal ajal nõuetekohaselt kinnitamata turvavarustusega ületas, on isiku süü keskmisest suurem.

Kohus on seisukohal, et R.B-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus.

Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 109, § 111, § 113, § 155.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/