1-15-3658/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 09.10.2015, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number 1-15-3658

Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Tõlk Tatjana Šibajeva

Prokurör

Elle Karm

Kohtuasi Viru Vangla materjalid Mihhail Pöörmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

MIHHAIL PÖÖRMAN, isikukood 37604233710, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 28.11.2012 ja lõpp 28.11.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.09.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta MIHHAIL PÖÖRMAN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Mihhail Pöörmanile ja prokurörile. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Pöörmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Mihhail Pöörman on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.mai 2015.a otsusega KarS § 255 lg

1 ja KarS § 184 lg 2 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 28.11.2012.a.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Toimepandud kuriteod on eriliigilisedvargus vägivalda kasutades grupi poolt, röövimine grupi poolt, surma põhjustamine ettevaatamatusest sh abita jätmine, narkootikumide tarvitamine, kuritegelikku ühendusse kuulumine ja narkootikumide omandamine ning käitlemine. Kahe kuriteo toimepanemisel on kasutatud vägivalda. Viimase kuriteo puhul on lisandunud kuritegelikku ühendusse kuulumine ning suurem materiaalne kasu, mistõttu on kuriteo raskusaste võrreldes varasemaga muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on materiaalse kasu saamine.

Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

Mihhail Pöörman taotles enda tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et vabanemise korral asub elama ema juurde ja tahab hakata kasvatama oma poega, kelle abikaasa maha jättis. Soovib minna tööle, teenida ja hakata siis tegelema ettevõtlusega. Kinnitab, et vanglas viibib kolmandat korda ja narko tegude eest.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. Prokurör märgib oma seisukohas, et süüdimõistetu kuritegulik tegevus ohustas paljude inimeste tervist. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida piiriülese esimese raskusastme rahvatervisevastase kuriteo – narkokuriteo - puhul süüdimõistetute vangistusest ennetähtaegne vabastamine formaalse võimaluse esinemisel karistamise eesmärki. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama ema juurde, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud riigikeele kursused tasemel A1, alates 06.06.2015 osaleb kunstiringi tegevuses ja vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik ema ja poja näol. Samas puudub kinnipeetaval vabanemisjärgselt töökoht, mis võib suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas majanduslike raskuste ilmnemisel.

Mihhail Pöörmani käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr

3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kohus märgib, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Isik on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ning raske ühiskonnaohtliku kuriteo, mille eesmärgiks oli materiaalse kasu saamine. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav siiani elanud riskeerivat ja hoolimatut elu. Kuritegudest kahel juhul on kasutanud vägivalda, viimasel korral teadlikult, kahe varasema puhul pigem impulsiivsusest. Saab aru oma probleemidest, kuid valib vale lahenduse. Viimase kuriteo puhul oli eesmärgiks isikliku heaolu tagamine, kuna tähtsustab materiaalseid väärtusi. Isik kasutab kõiki vahendeid oma soovide saavutamiseks. Alkoholi ja narkootikumide sõltuvust ei ole diagnoositud.

Prokurör on kohtule teada andnud, et käesoleval ajal on prokuratuuri menetluses lahendamisel kriminaalasi nr 122401001400, milles M. Pöörmani kahtlustatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava rahvatervisevastase (narko-) kuriteo toimepanemises.

Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele ja ohustatud on rahva tervis. Oht seisneb grupis, kuritegeliku ühenduse liikmena, suurtes kogustes narkootiliste ainete hankimises ja edasiandmises, soodustades sellega kuritegevuse suurenemist ja seades ohtu rahvatervise; alkoholijoobes autot juhtides avariiohtlike olukordade tekitamises, seades ohtu avalikkuse; vägivalla kasutamises isikute suhtes, et saavutada enda või grupiliikmete eesmärke. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 13 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35 %.

Kohus on seisukohal, et isikut, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kes kannab liitkaristust mh I astme narkokuriteo toimepanemise eest, pole põhjendatud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ei saa kohus karistuspoliitiliselt aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.

Lähtudes eeltoodust ja arvestades kinnipeetava kõrgohtlikkust asub kohus seisukohale, et põhjendatud on jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik