2-15-9999/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-15-9999

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

08.oktoober 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

I. P. hagiavaldus Swedbank AS vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

6000 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx

xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxx; e-

post: x);

Hageja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Erik

Lepikson (e-post erik@kasak.ee);

Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post info@swedbank.ee),

volitatud esindaja Olavi Järve (e-post:

Olavi.jarve@swebank.ee)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata I. P. hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks.

2. Menetluskulud jäävad I. P. kanda. Jätta I. P.lt menetluskulud välja mõistmata.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 28.07.2015 määrusega hagi tagamise korras täitemenetluse

peatamine täiteasjas nr 176/2015/888 (kohtutäitur Rocki Albert).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

I. P. esitas 03.07.2015 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale hagiavalduse Swedbank AS

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks.21.07.2015

edastas

Harju

Maakohus

hagimaterjalid kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule.

Hagiavalduse kohaselt I. P.’le kuulub kinnistu asukohaga Xxxxxxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx

xxxx, Xxxxxxxxx (registriosa nr. xxxxxxx). Hageja ja Swedbank AS vahel sõlmiti 5.05.2009

tagatavate nõuete muutmise kokkulepe (edaspidi nimetatud “Leping”). Lepingu p 1.1.3. kohaselt

koormavad hagejale kuuluvat kinnistut kostja kasuks kaks hüpoteeki – esimesel järjekohal

hüpoteek summas 865 000 Eesti krooni ning teisel järjekohal hüpoteek summas 680 000 Eesti

krooni.

Lepingu p 2.1. kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et Lepingu p-s 1.1.3. märgitud

hüpoteekidega on alates Lepingu sõlmimisest tagatud järgnevad nõuded:

a) Kõik nõuded hageja või hageja abikaasa või osaühing Xxxxx xxxxx (registrikood xxxxxxxx)

vastu, mis tulenevad hageja või hageja abikaasa või osaühing Xxxxx xxxxx ning kostja vahel

sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest;

b) Kõik nõuded hageja või hageja abikaasa või osaühing Xxxxx xxxxx vastu, mis tulenevad

hageja või hageja abikaasa või osaühing Xxxxx xxxxx ning Swedbank Liising AS vahel

sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest.

Kostja esitas 26.05.2015 Pärnu kohtutäiturile Rocki Albert’ile täitmisavalduse hageja suhtes

täitemenetluse algatamiseks. Kostja täitmisavaldus tugineb asjaolul, et kostja omab 5.05.2009. a.

sõlmitud laenulepingust nr 09-036211-JK tulenevat nõuet osaühing Xxxxx xxxxx vastu ning

Leping tagab kostja laenulepingust tulenevat nõuet.

Kohtutäitur saatis 26.05.2015 hagejale täitmisteate, milles teavitas hagejat täitemenetluse

algatamisest täiteasjas nr. 176/2015/888. Seega kostja avalduse alusel on algatatud hageja suhtes

täitemenetlus, mille raames soovib kostja rahuldada oma laenulepingust tulenevat nõuet

kolmanda isiku vastu.

Hageja on seisukohal, et täitedokumendiks olev Leping on vastuolus heade kommetega ja seega

tühine, mistõttu on algatatud täitemenetlus lubamatu. Hageja hinnangul seisneb vastuolu heade

kommetega asjaolus, et Leping ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt ning

Lepinguga on tagatud kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kolmanda isiku vastu, mistõttu

piiratakse Lepinguga ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust ja edasist

toimetulekut. Hageja tugineb muuhulgas Riigikohtu praktikale, eelkõige asjas nr 3-2-1-104-08.

Viidatud lahenditest nähtub, et tehing, milles ei ole hüpoteegi aluseks olevaid nõudeid piisavalt

määratletud või millega on tagatud kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku

või kolmanda isiku vastu, on vastuolus heade kommetega.

Pooltevaheline Leping näeb ette, et hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded, mis tulenevad

mh tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest. Laenuleping, millest

nõue tuleneb, on sõlmitud kostja ja osaühing Xxxxx xxxxx vahel küll samal kuupäeval, kuid

hagejale teadaolevalt hilisemalt, kui Leping. Juhul, kui laenuleping oleks sõlmitud enne

Lepingut, siis oleks viide laenulepingule ilmselgelt sisaldunud ka Lepingus. Seega on antud

juhul sõlmitud tagatiskokkulepe, mille kohaselt tagab hüpoteek määratlemata ning tulevikus

tekkivaid mistahes võlaõiguslikke nõudeid, mh kolmandate isikute vastu. Hageja hinnangul on

selline kokkulepe vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Leping tagas ka selliseid kostja

nõudeid hageja vastu, mida ei olnud veel tekkinud ja mille tekkimist ei saanud hageja mõjutada.

Laenuleping, millest kostja nõue tekkis, on sõlmitud hageja perspektiivist kolmanda isikuga.

Seega puudus hagejal igasugune võimalus kontrollida või mõjutada, kas ja milliseid lepinguid

sõlmitakse, mida hageja kinnistul olev hüpoteek tagab. Hageja hinnangul on vastuolus heade

kommetega tehing, millega lepitakse kokku, et ühel lepingupoolel on kohustus tagada tehinguid,

mida pole veel sõlmitud ja mille sõlmimist ei saa see lepingupool ühelgi viisil mõjutada. Tehing

on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde

ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade

kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole

ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Hageja hinnangul ei ole tehing, millega

tagatakse määratlemata ning tulevikus tekkivaid nõudeid kolmandate isikute vastu, kooskõlas

heade kommetega.

28.09.2015 täiendavas seisukohas hageja juhib tähelepanu, et täitemenetlus on algatatud

05.05.2009 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude sissenõudmiseks, mitte varasematest

laenulepingutest tulenevate nõuete sissenõudmiseks. Seega on käesolevas asjas oluline tuvastada,

kas ja mis ulatuses oli hageja tagatiskokkuleppe sõlmimisel teadlik kostja ja Xxxxx xxxxx OÜ

vahel 05.05.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09-036211-JK. Asjaolu, et hageja oli teadlik

varasematest laenusuhetest, ei oma antud juhul tähtsust, kuivõrd kostja nõude aluseks on üksnes

ja ainult Xxxxx xxxxx OÜ nõuded, mis tulenevad 05.05.2009 sõlmitud lepingust. Pärast

tagatiskokkuleppe sõlmimist, millega käendati umbmääraselt kõiki hageja, hageja abikaasa ja

Xxxxx xxxxx OÜ kohustusi kostja ees, sõlmitud hageja abikaasa osavõtul uus laenuleping,

millest tulenevat võlgnevust on kostja asunud täitemenetluse raames sisse nõudma. Hageja on

seisukohal, et kuivõrd sisse on asutud nõudma võlgnevust, mille aluseks olev leping sõlmiti

pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist ning arvestades, et tagatiskokkuleppest ei ole võimalik aru

saada tagatava nõude sisu, siis on tagatiskokkulepe vastuolus heade kommetega ja seega tühine.

Asjas ei ole tõendatud, et hageja tagatiskokkuleppe sõlmimise ajal teadis või pidi teadma

tulevikus sõlmitavast laenulepingust nr 09-036211-JK. Seega on tagatiskokkulepe sõlmitud

tulevikus

sõlmitavast

laenulepingust

tuleneva

kohustuse

katteks

ning

selliselt,

et

tagatiskokkuleppes ei ole ära märgitud konkreetsete nõuete sisu, mida tagatiskokkulepe tagab.

Tulevikus tekkivad nõuded ei ole määratletud ning tagatiskokkuleppega tagati kõikvõimalikke

kostja nõudeid. Hageja hinnangul on täidetud eeldused tagatiskokkuleppe tühisuse tuvastamiseks

ja täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks.

Hageja palub hagi rahuldada ning tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas nr

176/2015/888. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

28.09.2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista

menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 350 € ning õigusabikulud 1512 €

(sisaldab käibemaksu). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja

hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

KOSTJA VASTUS

Kostja 19.08.2015 kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuse kohaselt hageja oli Lepingu sõlmimisel hüpoteekidega tagatud kohustusest

teadlik. Laenulepingu nr 09-036211-JK p 2.2 nähtuvalt sõlmiti see laenulepingute nr 03-308376-

JI ja 06-221408-JI refinantseerimiseks. Hagejale kuuluvale kinnistule seatud hüpoteekidega olid

tagatud ka refinantseeritud laenulepingud, mille kohane poolte tahe nähtub nii laenulepingu nr

03-308376-JI p-st 2.16 kui laenulepingu nr 06-221408-JI p-st 2.16.1. Ka oli hageja

refinantseeritud laenulepingutest ja nende tagatusest hüpoteekidega teadlik, kuna on

refinantseeritud laenulepingute käendajana vastavalt käenduslepingute p-le 3 refinantseeritud

laenulepingutega tutvunud. Lisaks on laenulepingu nr 09-036211-JK punktis 2.16.2 märgitud, et

laenulepingust nr 09-036211-JK tulenevad kohustused on hüpoteekidega tagatud. Ka sellest on

hageja laenulepingu nr 09-036211-JK käendajana vastavalt käenduslepingu nr 09-036211-KÄ1

ja selle lisa 1 punktile 3 teadlik.

Kinnistu on hageja ja tema abikaasa ühisomandis. Kostja leiab, et hüpoteegile saab kohaldada

Riigikohtu seisukohti tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 (p 40) mille kohaselt juhul, kui käendaja

käendab sisuliselt enda kontrolli all oleva äriühingu majandustegevusest tulenevaid võlgasid, ei

ole käendusleping vastuolus heade kommetega. Viidates Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-

1-66-12 (p 14), kostja märgib, et kui kinnistu omanik seab kinnistule hüpoteegi enda kontrolli all

oleva ettevõtte kohustuste tagamiseks, ei ole tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste teostamine

vastuolus hea usu põhimõttega.

Lisaks on hageja laenusaaja asutaja ning üks osanikest ja teise osaniku abikaasa. Tõenäoliselt on

laenusaaja tegelikkuses hageja ja tema abikaasa ühisomandis. Hageja on ka laenusaaja juhatuse

liige alates 17.07.1996, ehk siis on nii laenusaaja kui ka kinnistu hageja kontrolli all. Seega ei saa

tagatiskokkulepe olla vastuolus heade kommetega.

Tuginedes tsiviilasjas nr 3-2-1-88-14 punktis 13 Riigikohtu väljendatud seisukohale, kostja leiab,

et käesolevas asjas tuleb võtta arvesse, miks hüpoteegid seati ja kes nende seadmisest kasu said:

lepingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud

olulisi asjaolusid, sh nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi,

ajendeid ja eesmärke lepingu sõlmimisel.

29.09.2015 seisukohas kostja jäi oma vastuses esitatud seisukohtade juurde ning esitas

vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja enda menetluskulude nimekirja ei esitanud ega

taotlenud menetluskulude hüvitamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus poolte nõusolekul lahendab

asja kirjalikus menetluses. Kohus määra pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude

nimekirjade esitamiseks, vastaspoole esitatu kohta arvamuse avaldamiseks ning teatas

kohtulahendit teatavakstegemise aja.

2. Kohus, tutvunud põhjalikult poolte kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja

objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

3. Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

- hageja on kinnistusraamatusse kantud elamumaa kinnistu asukohaga Xxxxxxx, Xxxxxxxx

xxxx, Xxxxx xxxx Xxxxxxxxxl (registriosa nr xxxxxxx) omanikuna. Kinnistu on hageja ja tema

abikaasa A. P. ühisvara. Xxxxxxx kinnistu on koormatud kostja kasuks esimese järjekoha

hüpoteegiga summas 865 000 Eesti krooni ja teise järjekoha hüpoteegiga summas 680 000 Eesti

krooni, Kinnistu igakordne omanik on kohustaud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga

tagatud nõude rahuldamiseks,

- 05.05.2009 hageja, tema abikaasa ja kostja sõlmisid tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe,

millega leppisid kokku, et eelnimetatud hüpoteekidega on alates lepingu sõlmimisest tagatud

kõik nõuded hageja või hageja abikaasa või osaühingu Xxxxx xxxxx vastu, mis tulenevad hageja

või hageja abikaasa või osaühingu Xxxxx xxxxx ning kostja vahel sõlmitud ja tulevikus

sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest, samuti kõik nõuded hageja või

hageja abikaasa või osaühingu Xxxxx xxxxx vastu, mis tulenevad hageja või hageja abikaasa või

osaühingu Xxxxx xxxxx ning Swedbank Liising AS vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest

võlaõiguslikest lepingutest ning nende lisadest;

- Swedbank AS esitas 26.05.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi I. P. ja A. P.

suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Pärnu notari Anu Raidi poolt

05.05.2009 koostatud ja tõestatud tagatavate nõuete muutmise kokkulepe (notariaalakt nr 593).

Nõude sisuks on hüpoteekidega tagatud võlanõuded, mis tulenevad sissenõudja ja Xxxxx xxxxx

OÜ vahel 05.05.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09-036211-JK ja selle võimalikest lisadest.

- Kostja täitmisavalduse alusel kohtutäitur Rocki Albert algatas täitemenetluse nr 176/2015/888,

mille kohta on I. P.le saadetud 26.05.2015 täitmisteade (toimikus lk 21).

4. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et täitedokumendiks olev

leping (tagatiskokkulepe) on vastuolus heade kommetega ja seega tühine, sest ei määratle

tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt ning sellega tagatakse kõikvõimalikke

hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu. Hageja väidab, et

tagatiskokkulepe sõlmiti samal päeval Xxxxx xxxxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust

nr 09-036211-JK ajaliselt varem, mistõttu täitemenetluses täidetav nõue on tagatiskokkuleppe

tähenduses tulevikus sõlmitav võlaõiguslik leping, mille suhtes kehtib piisava määratlemise

nõue.

Kostja väidetel tuleb arvestada hageja seotust Xxxxx xxxxx OÜ-ga, laenusuhte ajalugu ning

05.05.2009 laenulepingu nr 09-036211-JK sõlmimise asjaolusid ja sisu, millest tulenevalt hageja

oli või pidi olema vaidlusaluses täitemenetluse täidetavatest Xxxxx xxxxx OÜ kohustustest

05.05.2009 teadlik.

5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue

on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust

ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõike 21 järgi muu, kui kohtulahendi sundtäitmise puhul,

iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18 – 191 nimetatud täitedokumentide puhul,

saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada kõik vastuväited

täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Vaidlusaluses täitemenetluses nr

176/2015/888 on täitedokumendiks TMS § 2 lg-s 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe,

mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud

nõude rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt võib võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagis tugineda sellele, et täitedokumendiks olev leping on heade kommete vastasuse tõttu tühine.

6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest

peale õiguslikke tagajärgi.

Riigikohus on mitmetes lahendites, millele ka hageja on viidanud (nt 3-2-1-104-08, 3-2-1-64-

12), väljendanud seisukohta, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe

osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse

kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja

piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut.

Samas on Riigikohus ka seisukohal, et lepingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb

arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, sh nii lepingu sisu kui ka lepingu

sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke lepingu sõlmimisel (vt 3-2-1-88-

14 p 13).

Eeltoodust

tulenevalt

tuleb

lepingu

heade

kommete

vastasusest

tuleneva

tühisuse

kindlakstegemiseks

lepingut

tõlgendada.

Lepingu

tõlgendamise

reeglid

sätestab

võlaõigusseaduse (VÕS) § 29. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige

arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2)

tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte

käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist: 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastavalt tegevus-

või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja

lepingupooltevahelist praktikat.

7. Kohus nõustub kostjaga, et hinnata tuleb võlasuhet tervikuna. Osaühingu Xxxxx xxxxx

(registrikood 1005343, varasema ärinimega osaühing Xxxxx xxxxx) registriandmete väljatrükist

(lk 78 – 81) nähtub, et osaühingu asutajateks olid 17.07.1996 hageja ja tema abikaasa võrdsetes

osades, I. P. ja A. P. on algusest peale olnud võrdse osalusega osanikud, alates 23.10.2013 on

kummagi abikaasa osamaksu suurus (osa nimiväärtus) 17 256,00 €. I. P. on alates 1996.aastast

kuni viimase ajani olnud osaühingu juhatuse liige. Tegemist on pere-ettevõttega ning osaühingu

kolmeliikmelise juhatuse ülejäänud kaks liiget on abikaasa A. P. ja E. P., viimane on

perekonnanime arvestades ilmselt samuti hageja lähikondne. Alates 10.02.2002 on registrisse

kantud esindusõiguse piirang selliselt, et E. P. esindab äriühingut koos A. P.ga või I. P.ga. Sellest

kohus järeldab, et I. P. aktiivselt osales osaühingu igapäevases majandustegevuses.

Kostja esitatud e – kirjavahetus (lk 82-83) tõendab samuti, et hageja oli laenusaaja tegevuses

aktiivne: just I. P. on 09.04.2015 e-kirjaga vastanud OÜ Xxxxx xxxxx laenuhalduri A.S.

pöördumisele seoses OÜ Xxxxx xxxxx võlgnevusega. I. P. oma vastuses märgib: „… tänaseks

on üsna selge, et transpordiga me seda võlga tasuda ei suuda. Venemaa suund on meie jaoks

kinni. Töö, mida seni oma vanade autodega tegime sai otsa detsembri alguses. […] Selle nädala

alguses tuli info, et seda tööd enam ei tulegi. Vanade autodega aga mujale sõita pole mõtet.

Pealegi on tänasel päeval veohinnad nii madalad, et vaevu saab kulud kaetud….“.

Muu hulgas on I. P. selles kirjas teatanud valmisolekust sõlmida kokkuleppeid lisatagatiseks

oleva Xxxxxxx kinnistu osas. Seega oli I. P.le selge ja arusaadav, milliseid OÜ Xxxxx xxxxx

kohustusi Xxxxxxx kinnistu tagab.

8. Asjas esitatud kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et hagejale kuuluv Xxxxxxx

kinnistu on kostja kasuks hüpoteekidega koormatud juba alates 2004.aastast. Kohtule ei ole

esitatud 2004.a hüpoteekide seadmise kokkulepet, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata,

kuivõrd täpselt olid varasemas kokkuleppes tagatavad kohustused määratletud.

Samas on juba 06.01.2004 OÜ Xxxxx xxxxx (hilisema nimega Xxxxx xxxxx OÜ, registrikood

xxxxxxxx, esindaja juhatuse liige A. P.) ja AS-i Hansapank vahel sõlmitud laenulepingus nr 03-

308376-JI on tagatisena märgitud hüpoteek Xxxxxxx kinnistule (registriosa nr 21811) asukohaga

Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx. Samuti on OÜ Xxxxx xxxxx ja AS Swedbank

sõlminud 24.11.2006 laenulepingu nr 06-221408-JI (lk 55 – 62), millest tulenevaid kohustusi

samuti tagab muu hulgas Xxxxxxxx xxxxs, xxxxx vallas asuvale hageja kinnistule kostja kasuks

seatud hüpoteek.

Lisaks on hageja laenulepingust nr 03-308376-JI tulenevaid laenusaaja kohustusi 14.02.2008

taganud isikliku käendusega summas 1 096 800,00 Eesti krooni (käendusleping nr 03-308376-

KÄ1, toimikus lk 63 – 64). 17.10.2008 on hageja, tema abikaasa ja kostja sõlminud uue

käenduslepingu nr 03-308376-KÄ1, milles on näidatud suurem laenusumma, suurendatud

käendajate vastutust 1 266 400 Eesti kroonini ning nähti ette käendajate solidaarne vastutus.

24.11.2006 on hageja sõlminud kostjaga käenduslepingu nr 06-221408-KÄ (lk 67 – 68),

tagamaks OÜ Xxxxx xxxxx ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr 06-221408-JI tulenevate

OÜ Xxxxx xxxxx kohustuste täitmist kuni 1 000 000 Eesti krooni ulatuses.

9. Eelnimetatud laenulepingutest nr 03-308376-JI ja 06-221408-JI tulenevaid OÜ Xxxxx xxxxx

kohustusi refinantseeriti 05.05.2009 OÜ Xxxxx xxxxx ja kostja vahel sõlmitud laenulepinguga

nr 09-036211-JK (toimikus lk 69 – 72). Refinantseeritavad kohustused olid olemas enne

05.05.2009 laenulepingu sõlmimist, ka refinantseeritavad kohustused olid tagatud hageja

kinnistule seatud hüpoteegiga ning lisaks hageja isikliku käendusega. Seega hageja pidi olema ja

oli refinantseeritavatest kohustustest teadlik. Osaühingu osaniku ja selle igapäevases

majandustegevuses osaleva juhatuse liikmena pidi hagejal olema ülevaade ka osaühingu

kohustuste suurusest. Eeltoodud asjaoludel ei saa käsitada 05.05.2009 sõlmitud laenulepingut nr

09-036211-JK käsitada samal päeval sõlmitud tagatiskokkuleppes nimetatud „tulevikus

sõlmitava“ võlaõigusliku lepinguna ka siis, kui on tõene hageja väide, et 05.05.2009 laenuleping

nr 09-036211-JK sõlmiti ajaliselt pärast samal päeval sõlmitud tagatavate nõuete muutmise

kokkulepet.

10. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et hageja tuginemine tagatiskokkuleppe tühisuse

alusena sellele, et tulevikus tekkivad kohustused, mida hüpoteegid tagavad, ei ole lepingus

piisavalt määratletud, on põhjendamatu. Hageja väiteid tagatiskokkuleppe tühisuse kohta tuleb

hinnata üksnes konkreetse täitemenetluse nr 176/2015/888 lubamatuse kontekstis. Kohus leiab,

et tagatiste muutmise kokkuleppe tühisust ei saa hinnata abstraktselt, konkreetse vaidluse

asjaolusid arvestamata. Selline käsitlus oleks vastuolus ka tuvastushagi (milleks ju ka

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oma olemuselt on) esitamise eeldustega – TsMS §

368 lg 1 järgi hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui

tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja õigustatud huvi tuvastada

tagatiskokkuleppe muutmise lepingu tühisus on seotud konkreetse täitemenetlusega, hagi on

esitatud eesmärgiga vältida hagejale kuuluva kinnistu müümist täitemenetluses 05.05.2009

laenulepingust hagejal OÜ Xxxxx xxxxx vastu olevate nõuete rahuldamiseks.

11. Kohus leiab, et hageja tuginemine tagatiskokkuleppe tühisusele on praegusel juhul vastuolus

TsÜS §-is 138 ning VÕS §-ides 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, sest

tagatavate kohustuste ebapiisav määratlemine tagatiskokkuleppes ei saanud mõjutada hagejal

tagatiskokkuleppe muutmise ajal olnud teadmist, et OÜ-l Xxxxx xxxxx on täitmata kohustused,

mida hüpoteegid tagavad. Lisaks on hageja ka isikliku käendusega taganud laenulepingust nr 09-

036211-JK tulenevad OÜ Xxxxx xxxxx kohustusi (05.05.2009 käendusleping nr 09-036211-

KÄ1 ja selle lisa nr 1 (lk 73 – 77), milles I. P. kinnitab, et on tutvunud laenulepinguga ning on

selle sisust aru saanud. Laenulepingus on aga ka märge, et kohustusi tagab muu hulgas Xxxxxxx

kinnistule seatud hüpoteek.

TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.

Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik

peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata

seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). VÕS § 7 lg-te 1 ja 2 järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda,

mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse

hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- ja kutseala

tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

Kuivõrd 05.05.2009 laenulepinguga üksnes refinantseeriti OÜ Xxxxx xxxxx varasemaid

kohustusi, mida samuti tagas hüpoteek hagejale kuuluvale Xxxxxxx kinnistule, ei muuda hageja

paljasõnaline väide, et kostja ja OÜ Xxxxx xxxxx vahel sõlmiti 05.05.2009 laenuleping pärast

tagatiskokkulepet, asjaolu, et hageja pidi olema teadlik OÜ Xxxxx xxxxx kohustustest ja ka

sellest, et hüpoteek neid kohustusi tagab. Veelgi enam – asjas esitatud tõenditest järelduvalt

hageja OÜ Xxxxx xxxxx juhatuse liikmena sõlmis tagatiste muutmise kokkuleppe eelkõige

huvist 05.05.2009 laenulepinguga OÜ Xxxxx xxxxx kohustuste refinantseerimise vastu. Kohus

nõustub kostja seisukohaga, et hageja osaniku ja juhatuse liikmena oli 05.05.2009 laenulepingust

ja tagatiskokkuleppe muutmise lepingust kasusaajaks. Nüüd tagantjärele tagatiskokkuleppe

ebamäärasusele tuginemine on selles olukorras vastuolus hea usu põhimõttega, mis annab aluse

jätta tehingu tühisust ettenägevad õigusnormid selles asjas kohaldamata.

12. Eeltoodu alusel kohus jätab I. P. hagi AS-i Swedbank vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab asjas kohaldatud hagi

tagamise.

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jättis hagi

rahuldamata. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ega menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Kostjat on menetluses esindanud oma töötaja ning kohus lahendas asja kirjalikus

menetluses, mistõttu kostjal ei ole saanud tekkida hüvitatavaid menetluskulusid. Seega jäävad

hageja kanda tema enda menetluskulud ning hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks vajadust ei ole.

Heli Käpp

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik