4-15-5516/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-15-5516

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-5516 (2317,15,005912, 2316,15,009016) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik L.S, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja

Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. L.S süüdi tunnistada NPALS § 15

1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 16 (kuusteist) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi arvestusega, et ühe

ärakantava osa suurus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.

3. Mõistetud arest 16 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas asukohaga

Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.12.2015.

Kui arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

4. L.S-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine uuringu kulu 70

(seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või

EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „L.S, 4-15-

5516, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

kätteandmise võimatusel L.S-ile posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.

5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 09.10.2015. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

06.06.2015 koostati väärteoprotokoll nr AB 1389781 selles, et 05.06.2015 kella 23.30 ajal peeti

Tallinnas Rahumäe teel Tuisu bussipeatuses kinni L.S, kelle organismis tuvastati

uuringu tulemusena fentanüüli, metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu

koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151

lg 1

ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet fentanüüli arsti ettekirjutuseta.

08.07.2015 koostati väärteoprotokoll nr AB 1472011 selles, et 08.07.2015 kella 13.30 ajal peeti

Tallinnas Kopli 31 juures kinni L.S, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli, metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et juunis oli tarvitanud fentanüüli, arsti ettekirjutusel

metadooni ja klonasepaami. Juulikuise episoodi kohta selgitas, et tarvitas fentanüüli, teised

ained on arst välja kirjutanud. On fentanüüli tarvitanud kord kuus rumalusest. Käib keevitaja kursustel, lõpetab haridust. Peab minema töötukassasse. Võib juhtuda, et kutsutakse vestlusele,

et saaks autojuhiks-laadijaks. Millal kursused lõpevad, ei tea, kestavad kuskil 1,5-2 kuud. Sooviks, et karistus määrataks kandmisele ositi, et saaks käia kursustel ja minna tööle.

Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla leidis, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse

isiku poolt on tõendamist leidnud ning taotleb karistuseks aresti 16 päeva aresti, kuivõrd

järgmine karistus peab olema karmim kui eelmine. Ära kanda 31. detsembriks täies ulatuses. Välja mõista menetluskulu 70 eurot.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakte ja menetlusaluse isiku süüd

tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud

väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Mõlemal juhul on üheselt tuvastatud menetlusaluse isiku organismis keelatud aine fentanüüli sisaldus ning menetlusalune isik ei ole esitanbud tõendeid fentanüüli tarvitamise õiguspärasuse kohta. Arvestades menetlusaluse isiku

varasemaid korduvaid karistusi samalaadsete väärtegude toimepanemise eest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik on üheselt teadlik teo keelatusest ja karistatavusest. Seetõttu leiab kohus, et uuringuaktidega on menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteotoimikust ei nähtu, et menetlusalusel isikul

oleks arsti ettekirjutust narkootilise aine fentanüüli tarvitamiseks või et menetlusalusel isikul oleks muud seaduslikku alust narkootilise aine fentanüüli käitlemiseks, siis on narkootilise aine, sh fentanüüli tarvitamine NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem samalaadsete

väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Samuti on

menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest arestiga, mis on

3 asendatud üldkasuliku tööga ning sellele järgnevalt on teda korduvalt karistatud pikemaajaliste arestidega. Samuti tuleb arvestada, et menetlusalune isik ei tööta, mis omakorda viitab üheselt legaalse sissetuleku puudumisele. Seega on menetlusaluse isiku suhtes rahalise mõjutamise võimalused ammendunud, kuivõrd need ei taga oodatud tulemust ega sunni menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes

tuleb kohaldada teiseliigilist karistust aresti näol. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse

kahe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ning temale tuleks arest mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Lisaks süü suurusele tuleb kohtu arvates karistuse määra arvestamisel arvestada ka seda, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ning sellest

tulenevalt leiab kohus, et mõistetav karistus peab ületama karistuse keskmist määra, kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama teo keelatusest.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S §-dest 107 lg 1 p 1, § 111 p 8, asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritavate väärtegude toimepanemises ja karistuseks mõista arest. Samuti tuleb mõista temalt välja joobe tuvastamise uuringu tegemisega tekkinud kulu täies ulatuses.

Menetlusalune isik taotles mõistetava karistuse kandmise määramist osadena, kuivõrd ta on

asunud omandama elukutset ja käib kursustel ning on lootus saada töökoht. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et menetlusalusel isikul ei olnud esitada väiteid tõendavaid dokumente ning menetluisalune isik esitas vaid kirja, millest nähtuvad tööandjad, kelle juurde vestlusele minna soovitakse, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 66 lg 1 ja 3 sätteid, määrates karistuse kandmise ositi, määrates karistuse ärakandmiseks pikema tähtaja.

/allkirjastatud digitaalselt/