1-15-5394/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-5394

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-5394 Kohtukoosseis Sten Lind, Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. septembri 2015. a otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav H.Z (ik. XXX), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 4. septembri 2015. a otsus osas, millega mõisteti H.Z-ilt välja kaitsjatasu 528 eurot, samuti igakuiselt tasumisele kuuluva menetluskulu osamakse suuruse osas. Jätta kaitsjatasu riigi kanda ning määrata, et sundraha summas 585 eurot tuleb tasuda 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul alates H.Z-i kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 48,75 eurot kuus. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 04.09.2015 otsusega tunnistati H.Z kokkuleppemenetluses süüdi

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Maakohus määras, et KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb H.Z mõistetud vangistusest koheselt ära kanda 4 kuud

vangistust. 2 aastat ja 8 kuud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg-te 1-3 alusel täitmisele, kui H.Z ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka H.Z-i eelvangistuses viibitud aja 3 päeva ning KarS § 68 lg 1 alusel luges karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 25.05.2015.

1-15-5394

2(4)

Kohus mõistis H.Z-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja ka menetluskulud kokku 1113 eurot, millest kaitsjatasu oli 528 eurot ja sundraha 585 eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et

menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 92,75 eurot.

2. Maakohtu otsuse peale esitas H.Z määruskaebuse, milles vaidlustab kaitsjatasu väljamõistmist. H.Z leiab kaebuses, et temalt välja mõistetud kaitsjatasu 528 eurot on liiga suur ning palub selgitada, milliste toimingute tegemise eest kaitsja Urmas Simon kaitsjatasu taotleb. Juhul kui kaitsja U. Simon taotleb kaitsjatasu selle eest, et ta rääkis telefoni teel H.Z-i abikaasaga, siis seda ei ole toimunud. Vanglas kaitsja U. Simon ei käinud. H.Z nägi kaitsjat kahel korral 15 minutit. Esimest korda kohtus H.Z kaitsjaga siis, kui ta vahistati, seejuures ei öelnud kaitsja

midagi konkreetset. Teine kohtumine kaitsjaga leidis aset 30.06.2015, kui kaitsja ja prokurör tulid vanglasse kokkulepet allkirjastama. Seejuures rääkis ainult prokurör, kaitsja vaikis. Hiljem märkis kaitsja, et kui ta osaleb kokkuleppe kinnitamise kohtuistungil, siis peab H.Z selle eest tasuma. Kuna H.Z ei soovinud täiendavate kulude tekkimist, loobus ta kaitsjast. Seega ei osalenud U. Simon ka kohtus kokkuleppe kinnitamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab H.Z, et temalt välja mõistetud kaitsjatasu 528 eurot ei ole põhjendatud.

Prokuröri vastus määruskaebusele

3. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Arika Almann esitas 02.10.2015 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebusele vastuse, milles palun jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Prokurör selgitab vastuses, et H.Z-ilt välja mõistetud kaitsjatasust summas 528 eurot moodustab 216 eurot vandeadvokaat Urmas Simoni ja 312 eurot vandeadvokaat Arri Toominga poolt esitatud taotluste alusel välja mõistetud kaitsjatasu. Kaitsja Arri Tooming osales H.Z-iga seotud toimingutes kahel korral: 28.04.2015 esitas ta

tasutaotluse summas 216 eurot. Sellest 144 eurot moodustasid toimikuga tutvumise kulu,

sõiduaeg Tallinn-Rakvere-Tallinn, kokkuleppe läbirääkimised ja kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ning 72 eurot moodustasid sõidukulud liinil Tallinn-Rakvere-Tallinn; 14.05.2015 esitas ta tasutaotluse summas 96 eurot. Sellest 24 eurot moodustas uue kokkuleppe sõlmimine

ning 72 eurot sõidukulud liinil Tallinn-Rakvere-Tallinn. Mõlemad esitatud taotlused rahuldati menetleja poolt, kuivõrd need olid esitatud kooskõlas riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lõike 3 alusel koostatud korraga ning olid mõistlikud ja proportsionaalsed.

Peale 14.05.2015 toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimisi ning kokkuleppe sõlmimist saatis Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja 15.05.2015 kohtusse.

26.05.2015 alustati H.Z-i suhtes uut kriminaalasja. 27.05.2015 kuulati ta nimetatud kriminaalasjas kahtlustatavana üle ning kohaldati tõkendina vahistamist. Menetleja määras riigi

õigusabi korras nimetatud toiminguteks H.Z-ile RIS andmebaasi kaudu kaitsja, s.o

vandeadvokaat Urmas Simoni. Põhja Ringkonnaprokuratuur küsis kohtust tagasi H.Z-i

kriminaalasja ning ühendas tema kriminaalasjad, jättes ühendatud kriminaalasjas kaitsjaks

Urmas Simoni, kuivõrd tema tööpiirkonnaks oli Tallinn ning tema osalemine kriminaalmenetluses hoidis kaebaja jaoks ära täiendavad kulutused kaitsja transpordile.

Kaitsja Urmas Simon osales H.Z-iga seotud toimingutes kolmel korral: kahtlustatavana

ülekuulamisel 27.05.2015, mil ta esitas tasutaotluse summas 48 eurot; vahistamistaotluse

läbivaatamisel Harju Maakohtus 27.05.2015, mil ta esitas tasutaotluse summas 48 eurot;

kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ning kokkuleppe sõlmimisel 30.06.2015, mil ta esitas tasutaotluse summas 120 eurot. Nimetatud summa sisaldas ka toimikuga tutvumiseks kulunud

aja hüvitamist. Kõik esitatud taotlused rahuldati menetlejate poolt, kuivõrd need olid esitatud kooskõlas RÕS § 21 lõike 3 alusel koostatud korraga ning olid mõistlikud ja proportsionaalsed.

1-15-5394

3(4)

Eeltoodust tulenevalt leiab abiprokurör, et H.Z-ile on ekslikult jäänud mulje, justkui koosneks temalt kaitsjatasuna välja mõistetud 528 eurot üksnes vandeadvokaat U. Simonile välja mõistetud tasudest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. KrMS § 189 lg 3 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle otsustuse vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.t

määruskaebuse lahendamise menetluses. Nimetatud säte ei keela vaidlustada menetluskulude

välja mõistmist määruskaebe korras ka juhul, kui maakohus on teinud otsuse

kokkuleppemenetluses. H.Z on vaidlustanud talt välja mõistetud kaitsjatasu suuruse määruskaebusega.

4.1. H.Z väljendab esitatud kaebuses arusaamatust, miks on talt välja mõistetud

kaitsjatasu nii suur. Seoses sellega väärib tähelepanu, et 29.03.2015 jõustunud muudatusega

täiendati KrMS § 245 lg-t 1 punktiga 12, mille kohaselt tuleb kokkuleppes märkida ka

süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud. Seega on alates 29.03.2015. a ka kriminaalmenetluse kulud kokkuleppe esemeks. Seda kinnitab ka Seletuskiri kriminaalmenetluse

seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28). Seletuskirja

kohaselt peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppe sõlmimiseks

kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Samuti selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see

mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet

sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma. KrMS § 245 lg 1 p 12 sätestab: „(1) Kokkuleppes märgitakse: 12) süüdistatava poolt hüvitatavad

kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana.“ Sellest tulenevalt peab

kokkuleppes olema võimalikult täpselt kajastatud see, millised menetluskulud jäävad süüdimõistmise puhul süüdimõistetu kanda. Seejuures peab olema süüdistataval olema võimalik teha kokkuleppes märgitust järeldusi selle kohta, kui suured talt välja mõistetavad menetluskulud

olema saavad. Ringkonnakohtu hinnangul viitab sättes kasutatud sõnastus „kulud võimaluse korral absoluutsummana“ sellele, et kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud kulude suurus peab

olema kokkuleppes märgitud; etteulatuvalt ei ole võimalik kindla summana määratleda võimalikke kohtumenetluses tekkivaid kulusid.

4.2. Kokkuleppes, mille prokurör, H.Z ja tema kaitsja 30.06.2015 sõlmisid, on märgitud menetluskulude osas järgmist: . Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et H.Z puudus kokkulepet sõlmides sisuliselt ülevaade sellest, milliseid kriminaalmenetluse kulusid ja millises ulatuses ta peab kohtuotsuse jõustumisel

kandma. Kokkuleppes ei ole märgitud isegi kriminaalmenetluse kulude liiki, rääkimata kulu suurusest. Samuti ei nähtu Harju Maakohtu 04.09.2015 kohtuistungi protokollist, et H.Z-ile oleks kokkuleppe arutamisel avaldatud kriminaalmenetluse kulude (sh kaitsjatasu) suurust. Kuigi istungi protokollist nähtuvalt jäi H.Z kohtuistungil kokkuleppe juurde, palus selle kinnitada

ning märkis, et on nõus menetluskulud tasuma, puuduvad igasugused viited selle kohta, et ta

oleks olnud tegelikult kaitsjatasu suurusest teadlik. Nimetatut kinnitab ka H.Z-i kaebuses toodu, milles ta leiab, et temalt välja mõistetud kaitsjatasu 528 eurot on liiga suur, ning palub

selgitada, milliste toimingute tegemise eest kaitsja Urmas Simon kaitsjatasu taotleb. Selline

asjaolu näitab, et H.Z ei olnud kokkuleppe sõlmimisel teadlik isegi sellest, et temalt

1-15-5394

4(4)

mõistetakse välja kaitsjatasu nii U. Simoni kui ka A. Toominga poolt esitatud taotluste alusel, rääkimata sellest, millises ulatuses ta peab kohtuotsuse jõustumisel kaitsjatasu kandma.

4.3. Kuigi prokurör on oma vastuses määruskaebuse selgitanud, millest H.Z-ilt välja mõistetud kaitsjatasu koosnes, ning märkinud, milliste toimingute eest kaitsjatele tasu välja

mõisteti, ei oma see ringkonnakohtu hinnangul enam tähtsust, kuna isikult välja mõistatavad menetluskulud pidid olema kajastatud kokkuleppes. Ainus kriminaalmenetluse kulu, mis on kokkuleppes eraldi ära nimetatud ning mille suhtes on kokkuleppes oleva info alusel võimalik teha järeldusi selle suuruse kohta, on sundraha, mille kohta on märgitud, et selle suurus on 1,5 kuupalga alammäära. Arvestades, et riigi õigusabi kulu ei olnud kokkuleppes menetluskulude all ära märgitud ega selle suurust ära toodud, leiab ringkonnakohus, et kaitsjatasu väljamõistmise osas kokkulepe puudus ning seega on maakohus H.Z-ilt kaitsjatasu välja mõistes väljunud

kokkuleppe piiridest. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on menetlusõiguse rikkumisega, mis on võimalik kõrvaldada määruskaebusega, jättes riigi õigusabi kulu 528 eurot H.Z-ilt välja mõistmata ja seega riigi kanda.

4.4. Asja materjalidest nähtub, et H.Z esitas maakohtule taotluse menetluskulude ajatamiseks põhjusel, et tal on võimalik tööle asuda alles vabanemisel ning töö võtmine leiab

aega. Eespool kirjeldatud asjaoludest tulenevalt peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule

vajalikuks anda süüdimõistetule KrMS § 180 lg 3 alusel võimalus tasuda välja mõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul osade kaupa. Sellisel juhul on igakuise makse suurus 48,75 eurot.

5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 189 lg-le 3, § 337 lg 1 p-le 4, § 3411 p-le 3 ning

§-le 390, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04.09.2015 otsuse menetluskuluna kaitsjatasu väljamõistmise ja igakuiselt tasumisele kuuluva menetluskulu osamakse suuruse osas.

Kohus jätab kaitsjatasu riigi kanda ning määrab, et sundraha 585 eurot tuleb tasuda 12 kuu

jooksul alates H.Z-i suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks

kuupäevaks igal kuul 48,75 eurot kuus. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Sten Lind

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla