3-15-2476/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 08.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2476 Haldusasi U.V. kaebus Maksuja Tolliameti 31.08.2015 otsuse nr 13- 7/00595-12 tühistamiseks, vastutusmenetluse läbiviimise lõpetamiseks kohustamiseks ja vastutusotsuse andmise keelamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — U.V., volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Eeldatud vastustaja — Maksuja Tolliamet Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine ja kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. 3. Määruse ärakiri saata kaebajale ning Maksuja Tolliametile. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Maksuja Tolliamet (MTA) alustas U.V. suhtes 10.07.2015 taotlusega nr 13-7/595-1 Food Mill UÜ (registrikood 12288124) maksuvõla sissenõudmiseks vastutusmenetlust. 2. Maksuhaldur kohustas 17.07.2015 korraldusega nr 13-7/595-7 U.V.t ilmuma isiklikult maksuhalduri ametiruumidesse teabe andmiseks. Vahetult enne selgituste andmist (12.08.2015) esitas U.V. suuliselt taotluse vastutusmenetluse lõpetamiseks. 3. MTA jättis 31.08.2015 otsusega nr 13-7/00595-12 U.V. 12.08.2015 taotluse rahuldamata.

2 4. U.V. esitas 30.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, eesmärgiga vältida kaebaja suhtes vastutusotsuse andmist (tl 3 pöördel). Kaebuses on esitatud järgmised nõuded: 1) tühistada MTA 31.08.2015 otsus nr 13-7/00595-12; 2) kohustada MTA-d lõpetama kaebaja suhtes läbiviidav vastutusmenetlus või alternatiivselt kohustada MTA-d kaebaja 12.08.2015 taotlust uuesti otsustama; 3) keelata MTA-l kaebaja suhtes vastutusotsuse andmine (tl 6). 4.1 Kaebuse kohaselt on vastutusmenetluses maksuvõla sissenõudmise objektiks OÜ-le Food Mill tehtud maksuotsusest tulenevad maksuvõlad. Maksuotsuses on määratud maksusummad OÜ UV MNGT tehingute eest. OÜ UV MNGT on 15.08.2014 ühinenud OÜ-ga Food Mill, kes on 15.11.2014 otsuse alusel ümber kujundatud usaldusühinguks ärinimega Food Mill UÜ. Kaebaja oli UV MNGT OÜ juhatuse liige perioodil 04.12.2012–05.08.2014. OÜ-le Food Mill on tehtud kaks maksuotsust: 1) 23.09.2014 maksuotsus perioodi 2014. aasta juuni kuni juuli osas; 2) 16.01.2015 maksuotsus perioodi 2012. aasta detsember kuni 2014. aasta august osas. 16.01.2015 maksuotsusega määratud maksuvõlga asuti Food Mill UÜ-lt sisse nõudma 16.04.2015, mil tehti pangakonto arestimise korraldus. UÜ Food Mill pankrotimenetlus lõpetati 26.06.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-1753 pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. MTA ei ole nõudnud pankroti väljakuulutamist ega vaidlustanud pankroti lõpetamise kohtumäärust. Food Mill UÜ täisosanikult Unionmark OÜ-lt ei ole maksuvõlga sisse nõutud. 4.2 Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on motiveerimata ning õigusvastane. Asjaoludest tulenevalt oli MTA kohustatud kaebaja taotluse rahuldama. MTA on ebaõigesti tõlgendanud maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lõiget 5. Vastutusotsuse andmise eeldus on täitmata, kuivõrd UÜ-le Food Mill ei ole välja kuulutatud pankrotti ning UÜ-lt Food Mill ei ole maksuvõlga sisse nõutud kolme kuu jooksul. Alates 26.06.2015 (mil lõpetati UÜ Food Mill pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu) ei olnud usaldusühingult maksuvõla sissenõudmine faktiliselt enam võimalik. Usaldusühingu võla eest vastutab täies ulatuses täisosanik. Kuna UÜ Food Mill UÜ täisosaniku Unionmark OÜ suhtes ei ole maksuhaldur maksuvõla sissenõudmist üldse läbi viinud, on täitmata vastutusotsuse andmise eeldus (MKS § 96 lg 5). Kuna maksuvõla sisse nõudmiseks praegusel juhul seaduses sätestatud eeldused puuduvad, kuulub maksuvõlg kustutamisele. Kaevatavas otsuses ei võeta seisukohta, kas kaebajale saab või ei saa anda vastutusotsust. Otsuses ei analüüsita, kas täisosanikult pidi või ei pidanud kolm kuud maksuvõlga sisse nõudma, kas kolme kuusissenõudmine UÜ suhtes on või ei ole täidetud. Seega on otsus motiveerimata. Riigikohus on asunud seisukohale, et aldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-14-97 ja 3-3-1-30-97). Vastutusmenetluse eesmärgiks saab olla vaid vastutusotsuse andmine. Kui menetluse käigus selguvad asjaolud, mis kinnitavad vastutusotsuse andmise võimatust, tuleb menetlus koheselt nende asjaolude ilmnemisel lõpetada. Sellises olukorras rikub menetluse jätkamine kaebaja õigust efektiivsele menetlusele, menetluse jätkamine toob kaebajale üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi. Menetluse eesmärgitu jätkamine raiskab ka asjatult riigi ressursse. 4.3 Kaebeõiguse osas leiab kaebaja järgmist. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-84-11 tehtud lahendis (p 22) selgitanud, et HKMS § 45 lõike 1 järgi on keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad esinema üheaegselt, järgmised: esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või hilisem õiguste kaitse

3 oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Vastutusotsuse andmine on kaebaja õiguseid riivav. Kuigi vastutusotsuse andmise eelduse mittetäitmisele saab kaebaja tugineda ka hilisemal haldusakti (vastutusotsuse) tühistamise vaidluses, on käesoleval juhul asjaoludest tulenevalt otstarbekas keelata vastutusotsuse andmine, kuna hilisem õiguste kaitse koormab liialt kaebajat (tekitab ebamõistlikke kulutusi). Kui on ilmnenud vastutusotsuse andmise võimatus, tuleb menetlus kohaselt lõpetada, kuna menetluse jätkamine toob kaebajale kaasa pöördumatud tagajärjed, s.o tekitab kaebajale üleliigseid kulutusi ning ebamugavusi (mis on vastuolus MKS § 10 lõikega 3 ja HMS § 5 lõikega 2). 5. Ühes kaebusega taotletakse ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Esialgse õiguskaitse korras palub kaebaja kohtul peatada MTA poolt Food Mill UÜ maksuvõla sissenõudmise vastutusmenetlus kaebaja suhtes — keelata vastutusotsuse andmine ning peatada vastutusmenetluse läbiviimine kuni kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt ei muudaks vastutusmenetluse läbiviimine kaebaja õiguste hilisemat kaitset võimatuks, sest õigusvastase vastutusotsuse tegemisel saaks seda vaidlustada. Siiski esineb põhjendatud õiguskaitsevajadus, et ära hoida selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine pärast kohtumenetlust on võimatu. Kaebaja peab menetluse jätkamisel kulutama oma aega ja rahalisi vahendeid. Kuna vastutusotsuse menetluses saab lisaks isiku vastutusele esitada vastuväiteid ka vastutusotsuse aluseks olevale maksuotsusele (äriühingule maksu määramise õiguslikud ja faktilised alused), on tegemist väga suure töömahuga ning esialgse õiguskaitse kohaldamine aitab seda ära hoida. Kui vastutusotsuse vaidluse tulemusel selgub vastutusotsuse andmise õigusvastasus, on kaebaja poolt panustatud töö ja raha tarbetud ning kaebajale võivad olla tekkinud tarbetult koormavad tagajärjed. Kaebaja juhib ka tähelepanu, et haldusmenetluses ei saa kaebaja vastustajalt kulusid sisse nõuda, seega on põhjendamatu jätta kohtumenetluse ajaks kaebuse esitajale kohustust sooritada tegevusi, mis hilisemal kohtumenetluse tulemusel võivad osutuda tarbetuks. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui kohus peaks kaebuse rahuldama, on halduskohtute väga suurt töökoormust teades põhjust eeldada kaebajat kaitsva jõustunud ringkonnakohtu või Riigikohtu otsuse saamist mitte varem kui 2016. aastal või isegi 2017. aastal. Seega oleksid jõustunud otsuse ajaks saabunud tagajärjed pöördumatud. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul puudub menetluse peatamisel avalik huvi. Üksnes olulise avaliku huvi olemasolu ei too veel kaasa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine tooks kaebaja jaoks kaasa rasked ja kõrvaldamatud tagajärjed, õigustab vaid eriti suur avalik huvi taotluse rahuldamata jätmist. Vastutusotsuse andmine ja menetluse läbiviimine on õigusvastane. Seega on kaebus perspektiivikas ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud. 6. Kohus küsis 01.10.2015 kohtunõudega (tl 20) MTA-lt seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta. 7. MTA leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta (tl 25–26). Kaebus on perspektiivitu. Keelamiskaebuse võib esitada juhul kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Praegu ei ole vaidlust asjaolus, et kaebaja saab enda õigusi kaitsta hilisemas vastutusotsuse vaidlustamise menetluses, kui selline otsus maksuhalduri poolt anda otsustatakse. Hilisema õiguste kaitsmise võimaluse ja haldusmenetluses hüpoteetiliselt tekkida võivate kulutuste vahel puudub põhjuslik seos. Keelamiskaebuse esitamise obligatoorne eeldus ei ole täidetud (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-84-11, p 22). Kohtupraktika aktsepteerib haldusmenetluses esitatud seisukohtade taasesitamist kohtumenetluses ja nende eest menetluskulude välja mõistmist, mistõttu on hilisema haldusakti vaidlustamise korral tagatud võimalus kulutuste kompenseerimiseks. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et kaebaja on juriidilisi teadmisi omav maksuspetsialist, mistõttu ei ole haldusmenetluses esindaja palkamine vajalik ja seeläbi

4 õigusabile kulutuste kandmine vajalik. Igasugune haldusmenetlus on menetluse adressaadi jaoks seotud teatava aja ja rahakuluga, kuid haldusmenetluse adressaadil lasub selles osas talumiskohustus. Näiteks maksumenetluses väljendub see eeskätt kaasaaitamiskohustuse näol (MKS § 56). MKS § 96 lõike 5 teksti grammatiliselt tõlgendades nähtub, et vastutusotsust ei ole lubatud teha enne, kui sissenõudmise algusest on möödunud kolm kuud ja selle aja jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Seda nõuet maksuhaldur rikkunud ei ole. Kaebaja seisukoht, et maksuhaldur peaks nimetatud kolme kuu jooksul aktiivselt sissenõudmistoiminguid tegema, sätte sõnastusest ei nähtu. Eelnev ei oleks ka loogiline — miks peaks maksuhaldur kolm kuud aktiivselt sissenõudmistoiminguid tegema, kui enne kolme kuu möödumist on selge, et isikult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda. 26.06.2015 määrus nr 2-15-1753 kinnitab, et UÜ-lt Food Mill ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (vt ka pankrotiseadus (PankrS) § 31 lg 4). Seega on vastutusmenetluse senine käik kooskõlas MKS § 96 lõikega 5. Arvestades, et kaebaja poolt viidatud Unionmark OÜ kustutati äriregistrist 30.04.2015, siis ei olnud maksuhalduril võimalik nimetatud isiku suhtes sissenõudmist alustada (MKS § 39 lg 1). Seega ei ole maksuhaldur rikkunud MKS § 96 lõikes 5 sätestatud kohustust. Tegemist on avaliku teabega, mistõttu oli see kättesaadav ka kaebajale. Puuduvad pöördumatud negatiivsed tagajärjed. Kaebaja poolt välja toodud aja ja rahakulu on olemuselt hüpoteetilised ehk tõendamata. Kulutuste kandmine ei ole ilmtingimata vajalik. Ei nähtu, et hüpoteetiline aja ja rahakulu oleks näiteks selline, et kaebaja igapäevane toimetulek saaks pöördumatult kahjustatud. Seega ei ole tõendatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks mõni pöördumatu tagajärg. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus avaliku huviga. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus sisaldab endas peidetud eesmärki saavutada venitamisega olukord, kus kaebajale vastutusotsuse tegemine muutub võimatuks. Pärnu Maakohus rahuldas 26.06.2015 määrusega nr 2-15-6548 PankrS § 29 lõike 8 alusel võlausaldaja (MTA) taotluse võlgniku (UÜ Food Mill) likvideerimise tähtaja pikendamiseks ja pikendas nimetatud tähtaega kuue kuuni. Nimetatud tähtaeg saabub 26.12.2015. Peale UÜ Food Mill likvideerimist ei ole maksuhalduril võimalik enam kaebajale kui UÜ Food Mill endisele juhatuse liikmele vastutusotsust teha. Kui vastutusmenetlus peatataks ja/või vastutusotsuse andmine keelataks, siis saabuks enne käesoleva vaidluse lõppu tähtaeg, mil UÜ Food Mill likvideeritakse. Seega muudaks kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega vastutusotsuse tegemise võimatuks. Olukorras, kus kohtud ei ole 30.09.2015 kaebuse lubatavuse ega põhjendatuse osas lõplikku seisukohta kujundanud, oleks selline teguviis selgelt vastuolus avaliku huviga tagada maksude laekumine vastavalt maksuseadustele.

KOHTU PÕHJENDUSED 8. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks tulemuslik. Sellega on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus põhjendatud määrusega viivitamata, või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (HKMS § 252 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3).

5 9. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub õigus antud kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks ning kaebusega ei ole ka võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja on vaidlustanud MTA keeldumist lõpetada vastutusmenetlus. Sealjuures on kaebaja selgitanud, et kaebuse eesmärgiks on vältida kaebaja suhtes vastutusotsuse andmist (tl 3 pöördel). Olgugi, et kaebaja on kaebuse eesmärgi saavutamiseks muuhulgas kaebuses sõnastanud ka kohustamisnõude (sh alternatiivse kohustamisnõude), on nii esitatud keelamisnõue kui kohustamisnõuded vaadeldavad keelamiskaebustena. Kohustamiskaebuse tulemiks saab olla kahte liiki kohustamisotsus. Ühel juhul saab kohus kohustada vastustajat kindla sisuga haldusakti andma või konkreetselt kindlaks määratud toimingut sooritama. Teisel juhul saab kohus kohustada vastustajat haldusakti andmist või toimingu tegemist sisuliselt kaaluma või eelnevat menetlust läbi viima. Sealjuures on kohustamiskaebus efektiivne õiguskaitsevahend kaebajale soodustuse andmisest keeldumise või haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral. Keelamiskaebus on vaadeldav kohustamise eriliigina, mille toime on küll sarnane kohustamisotsuse omaga, ent mis on suunatud veel andmata haldusakti andmise keelamisele (ümberpööratult haldusmenetluse lõpetamise kohustamisele enne haldusakti andmist), sooritamata toimingu sooritamise keelamisele (ümberpööratult haldusorgani kohustamisele toimingut mitte tegema) või jätkuva toimingu jätkamise keelamisele (ümberpööratult haldusorgani kohustamisele jätkuvat toimingut lõpetama). Ehkki alternatiivselt on kaebaja esitanud nõude kohustada vastustajat vastutusotsuse menetluse lõpetamist uuesti otsustama, on sellegi nõude sisu suunatud haldusmenetluse lõpetamise kohustamisele (s.o haldusmenetluse lõpule viimise keelamisele) ning seetõttu vaadeldav keelamiskaebusena. Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja ühtegi muud eesmärki kohustamisnõuete esitamiseks peale maksuhalduril vastutusotsuse tegemise vältimise. Esitatud kohustamisnõuded ei saa oma sisult ülaltoodut arvestades seega olla muud kui keelamiskaebused. Keelamiskaebuse esitamist reguleeritakse HKMS § 45 lõikega 1. Halduskohtule esitatud keelamiskaebuse lubatavuse ja kaebeõiguse hindamisel tuleb Riigikohtu hinnangul (lahend asjas nr 3-3-1-84-11 p 22) aga lähtuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lõikest 1 ja HKMS-st nende koostoimes. HKMS § 45 lõikes 1 sätestatakse, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. RVastS § 5 lõikes 1 sätestatakse, et isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. HKMS § 45 lõike 1 järgi on keelamiskaebuse esitamiseks seatud seega teatud menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad Riigikohtu viidatud seisukohalt esinema üheaegselt: esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. RVastS § 5 lõige 1 on lähedane HKMS § 45 lõikele 1, kuid erinevalt HKMS § 45 lõikest 1 ei sätestata RVastS § 5 lõikes 1, et isikul peab olema põhjust arvata, et tema õigusi rikkuv haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Muus osas ei ole RVastS § 5 lõikel 1 ja HKMS § 45 lõikel 1 sisulist erinevust. HKMS § 45 lõike 1 ja RVastS § 5 lõike 1 alusel esitatud keelamiskaebuse saab Riigikohtu osundatud seisukohalt tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel põhjendusega, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Praegusel juhul on vastustaja alustanud kaebaja suhtes vastutusotsuse menetlust, mille kaebaja õigusi riivavaks lõpptulemuseks saab olla haldusakt (vastutusotsus). Selles menetluses on kaebajal kõik menetlusosalise õigused. Muu hulgas on kaebajal võimalik vastutusotsust tühistamiskaebusega vaidlustada, taotledes vastutusotsuse vaidlustamisel ka esialgset õiguskaitset. Kohus ei kahtle, et vastutusotsuse tegemise menetlus võib kaebajale osutuda ebamugavaks ja koormavaks, ent kaebaja ebamugavustunne ja rahalised kulud (näiteks esindajale) ei kujuta endast siiski vastutusotsuse

6 menetluses ohtu sellistele pöördumatutele tagajärgedele, mis hilisema haldusakti vaidlustamise võimalusest sõltumata looks kaebajale õiguse keelamiskaebuse esitamiseks. Seega pole kohtu hinnangul HKMS § 45 lõike 1 vähemalt üks eeldustest antud konkreetsel juhul täidetud ning kaebajal ei saa keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigust olla (HKMS § 121 lg 2 p 1). 10. Esitatud tühistamiskaebus tuleb kohtul samuti tagastada, kuna kaebajal ei ole ka tühistamiskaebuse rahuldamise korral võimalik kaebuses märgitud eesmärki saavutada (HKMS § 121 lg 2 p 2). Isegi kui kohus tühistaks kaevatava MTA 31.08.2015 otsuse nr 13-7/00595-12, ei aitaks see kaebajal kuidagi vältida talle vastutusotsuse tegemist. Vastutusotsuse menetluse jätkumist kaevatava MTA otsuse tühistamine ei peataks. 11. Kuivõrd keelamiskaebuse esitamiseks on vähemalt üks vajalikest eeldustest täitmata, ei ole keelamiskaebus lubatav, tühistamiskaebusega ei saavutaks kaebaja aga kaebuses loodetud eesmärki. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et osaliselt puudub kaebajal käesoleva kaebuse esitamiseks kaebeõigus, osaliselt ei saavuta kaebaja kaebuse eesmärki. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel.

12. Kuivõrd kaebus tagastatakse, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik