1-14-1272/56 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 08. oktoober 2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-1272 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

Tõlk Kätlin Koidumäe

Tatjana Šibajeva

Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

G.B , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 29.01.2013 ja lõpp 09.02.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.10.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta G.B misi enne tähtaega vabastamata vangistusest tingi .

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk ja prokurörile. saata Viru Vanglale, G.B-le

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2

G.B tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.04.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, KarS § 274 lg 1 järgi karistati 3 kuu vangistusega

ning KarS § 275 järgi 1 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1,3 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu

29.01.2013 otsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 11 päeva vangistust.

Viru Maakohtu 14.01.2015 määrusega loeti G.B-le kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus

29.01.2013 ja lõpp 09.02.2016.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral ning vanglakaristust kannab neljandat korda.

Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

G.B Kinnipeetav avaldas, et taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. vabanemise korral hakkab elama õe juures ja oli kindel, et paari kuu jooksul saab ametliku töökoha. Samas on võimalik vormistada ka töövõimetuspension. Lubas hakata tasuma rahalisi

nõudeid, mida on kokku üle 4000 euro. Narkootikume ei tarvita enam, sõltuvust pole.

Distsiplinaarkaristused on määratud seetõttu, et ta ei suutnud talitseda emotsioone.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille

kohaselt ta G.B htaegset vabastamist ei toeta. tingimisi ennetä Prokurör märgib, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud olukorras, kus vangla iseloomustuse kohaselt on ohtlik avalikkusele ning tal on kehtivad distsiplinaarkaristused süüdimõistetu kõrg .

Lisaks märgib prokurör, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja

narkootikumide tarbimisega (kuriteod on toime pandud alkoholi mõjul ja narkootikumidest on sõltuvus diagnoositud), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama

õe kinnipeetava ennetähtaegse juurde, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on

vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on

vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, on olnud

hõivatud majandus ja tootmistööl ning vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõ -

rgustik vanemate, õe, õemehe ja õelaste näol kõik

, kes on valmis isikut moraalselt ja materiaalselt

toetama. kohtu hinnangul halvendab tema Samas puudub isikul vabanedes töökoht, mis toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

3

G.B

ole olnud seaduskuulekas ja isikul on kolm kehtivat käitumine vanglas ei

distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Oluline on ka asjaolu, et isik on vanglas toime pannud KarS § 274 ja § 275 järgi kvalifitseeritud uued kuriteod, seega varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta vajalikke järeldusi teinud.

Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste ning kuritegude toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral korr al ja vanglakaristust kannab neljandat

korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest. Soodusteguriks oli alkoholi kuri Kohus tarvitamine ja eesmärgiks majandusliku kasu saamine. on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Enne vangistust isik ei töötanud, oli arvel Töötukassas, sai sotsiaalabi kommunaalteenuste eest

tasumiseks ja äraelamiseks tööharjumus ja –kogemus, mis võib olla uue , seega puudub tal kuriteo toimepanemisel riskifaktoriks, kui isikul tekib majanduslikult raske olukord. Tunnistab ise, et paljudel juhtudel on kuriteo toime pannud just

tulu saamise eesmärgil.

Vangla iseloomus G.B kordab tehtud vigu, ei tusest nähtub, et käitub impulsiivselt, mõista teiste seisukohti, näeb ainult seda, mida tal endal on vaja ja eesmärkide saavutamiseks

otsib kiireid lahendusi, surub oma tahtmise läbi vägivalda kasutades, vanglas on rünnanud

kaaskinnipeetavat. Isik tunnistab hindamisel unustab küll oma mõningaid probleeme, kuid objektiivsuse. Ametiisikutega on kinnipeetav valikuliselt ebaviisakas.

Alkoholisõltuvust isik ei tunnista, sama ka ei eita seda. Narkootikumide sõltuvus diagnoositud,

kuid meditsiiniosakonna hinnangul puudub sõltuvusravi näidustus, kuna alates 2008 regulaarselt narkootikume ei tarvita.

Vangla hinnangul on G.B kõrgohtlik ning ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju tekitamises. Alkoholi tarvitamisel vägivaldsus suureneb. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta %, uue vägivaldse jooksul on 69 kuriteo

toimepanemise - tõenäosus 2 aasta jooksul on 61 % ning seksuaal ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%.

Lähtudes eeltoodust ja arvestades kinnipeetava kõrgohtlikkust asub kohus seisukohale, et

põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt on vabastamata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja karistuse kandmise ajal uute

õigusrikkumiste (distsiplinaarkaristused) ja kuritegude toimepanemise fakti. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad . Kohus on seisukohal, et G.B puhul on kohustused täita nõuetekohaselt olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk.

4

Kohus lisab kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb täiendavalt, et isik, kes pani toime ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer kohtunik