4-15-8383/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-15-8383

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-8383 (111521) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Artjom Urbaniku kaebus Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 21.09.2015 määrusele hoiatamismenetluses (trahviteade nr 111521). Menetluses osalenud isikud Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu

Kaebuse esitaja: Artjom Urbanik, ik: 38304282719, elukoht: XXX RESOLUTSIOON VTMS § 79 korras, kirjalik menetlus 1. Jätta Artjom Urbaniku kaebus Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 21.09.2015 määrusele hoiatamismenetluses (trahviteade nr 111521) rahuldamata. 2. Jätta Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 21.09.2015 määrus hoiatamismenetluses (trahviteade nr 111521) muutmata ja tühistamata. 3. Käesolev määrus edastada kohtuvälisele menetlejale, so Tallinna Linnavalitsusele Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu ja kaebuse esitajale Artjom Urbanikule.

Edasikaebamise kord

Vastavalt VTMS § 191 p-le 12 on käesolev määrus lõplik, määruskaebe korras mittevaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtule esitas Artjom Urbanik 05.10.2015 kaebuse, millega vaidlustas kohtuvälise menetleja juhi Tallinna linnasekretäri Toomas Sepa 21.09.2015 määruse kirjalikus hoiatamismenetluses (trahviteade nr 111521 (väärteoasjas nr 410115007004)), millise määrusega jäeti Artjom Urbaniku eelnev kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele rahuldamata ja leidis, et vaidlustatud määrus tuleks tühistada.

2. Kokkuvõtvalt on kaebuses asutud selgitama menetluses ilmnenud sisulisi asjaolusid ja tõendeid ning nende tõlgendamist. Lisaks sellele on kohtuvälisele menetlejale tehtud etteheiteid tema esitatud küsimustele vastuse andmata jätmise kohta. Samuti on kaebuse esitaja arvates väärteomenetlus 21.09.2015 määrusega alustatud üksnes selleks, et kohtuväline menetleja saaks parandada menetluses tehtud vead. Kaebuses peetakse vajalikuks märkida, et menetluse uuendamine toob kaebuse esitaja jaoks kaasa oluliselt raskemad tagajärjed – kande tegemine karistusregistrisse, mis on kättesaadavad kolmandatele isikutele, sh tööandjale ja

2 kolleegidele. Kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 546 lg 6 laiendatud tõlgendamine, justkui menetleja on vaidlustamise korral ilmtingimata kohustatud menetluse uuendama, võtab kaebuse esitajalt õiguse hoiatustrahvile vastu vaielda oma menetluslikku olukorda raskendamata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud VTMS § 546 lg-t 6. Normi kohaselt kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiirvõi üldmenetluse korras. Uuendatud menetluses karistuse määramisel või mõistmisel ei ole trahviteates märgitud hoiatustrahvi määr menetlejale siduv. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt vaidlustamise korral viiakse läbi väärteomenetlus kiirvõi üldmenetluse kujul, et selgitada välja teo toimepanija. Seega seadusandja tahtest tuleb järeldada, et üldmenetluse algatamine VTMS § 546 lg 6 alusel on lubatud vaid siis kui omanik või tema poolt nimetatud isik põikleb, väidab, et ta pole roolis olnud ja teo toimepanija ei ole selge. Praegusel juhul aga pole tegemist sellise olukorraga, sest teo toimepanija on selge ning järelikult üldmenetluse alustamine ei ole vajalik. Kui kohtuväline menetleja jääb oma esialgse arvamuse juurde, tuleb jätta hoiatustrahv jõusse. Kui aga kohtuvälisel menetlejal on tekkinud kahtlused süüteo toimepanemise osas, siis menetlus tuleb koheselt lõpetada, sest kõikvõimalikud asjaolud tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Praeguses asjas ei esine asjaolusid, mida peaks üldmenetluse abil tuvastama. Kõik asjaolud on selged ja lihtsad. Kohtuväline menetleja pole selgitanud, mida ta soovib üldmenetluse raames tuvastada. Tegemist on elementaarse õigusrikkumisega, kõik asjaolud on läbipaistvad ja selged. Igasugune vastuväide esitamine ei õigusta automaatselt kaebuse esitaja õigusi riivava menetluse alustamist. VTMS § 545 lg 4, millele viitab VTMS § 546 lg 3, ütleb, et isik vabaneb vastutusest kui ta esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Koos kaebusega on kaebuse esitaja esitanud kohtuvälisele menetlejale dokumentaalseid tõendeid. Seaduses ei ole öeldud, et kohtuvälisel menetlejal on endal keelatud koguda tõendeid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. VTMS § 545 lg 4 kõigest sätestab menetlusaluse isiku ühe õiguskaitsevahendi, mis ei tühista menetleja kohustust kohaldada uurimispõhimõtet. Menetlejal on mõistlik võimalus, ja tulenevalt uurimispõhimõttest ka kohustus veenduda selles, et kaebuse esitaja on XXXomanik ja valdaja. Kohtuväline menetleja ei ole oma määruses selgitanud, miks ta on otsustanud hoiatamismenetluselt üle minna kaebuse esitaja õigusi riivavale üldmenetlusele. Isiku allutamine raskemale menetlusele ei saa õigustada ka hoiatustrahvi määramisele eelnenud puudustega menetlust. Väärteomenetluse käivitamine vaid selleks, et menetlejal oleks võimalik kõrvaldada hoiatamismenetluses tehtud vead, ei ole kaebuse esitaja arvates aktsepteeritav ega lubatav. On ebaõige kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt kirjaliku hoiatamismenetluse põhimõtte kohaselt lasub tõendamiskoormis kaebajal. Hoiatusmenetlus on karistusmenetluse üks eriliik, kus kehtivad karistusmenetluse tuumikpõhimõtted. Hoiatusmenetluses ei pea isik tõendama oma süütust. PS § 22 teine lause kehtib ka hoiatusmenetlusele. Kaebuse lõpuosas palutakse kohtul selgitada kuidas vaidlust korrektselt lahendada ja kas praegusel juhul allutada kaebuse esitajat raskemale menetlusele on põhjendatud. Kaebuse esitaja arvab, et istungi korraldamine ei ole hetkeseisuga vajalik.

3. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Maakohus, tutvunud esitatud kaebusega, vaidlustatud määrusega ning kohtule edastatud menetlusdokumentide ja kaebuse esitaja varasemate kaebustega, asub seisukohale, et kaebuse väited kohtuvälise menetleja määruse osas ei ole põhjendatud ning alused kohtuvälise menetleja määruse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

3.1. Esmalt peab kohus vajalikuks puutuvalt kaebuse lõpuosas esitatud soovi anda kohtul selgitust kuidas vaidlust korrektselt lahendada, vajalikuks märkida, et kohtu pädevuse kaebuse lahendamisel sätestab VTMS § 79. Nimetatud sätte kohaselt saab kohus lahendada vaid kohtuvälise menetleja tegevuses isiku õiguste ja vabaduste rikkumise osas tõstatatud

3 asjaolusid, kuid VTMS § 79 ei anna kohtule võimalust asuda kaebuse alusel kohtuvälise menetleja koostatud hoiatustrahvi sisuliselt läbi vaatama ja otsustama VTMS § 108 või § 133 märgitud küsimusi. Veel vähem saab kohus hakata tõendeid hindama. VTMS § 541 korras määratud hoiatustrahvi puhul otsust ei koostata ja kohtul puudub seadusest tulenevalt õigus anda õiguslikku hinnangut isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise või olemaolu kohta ning kohus ei saa VTMS § 79 korras kaebust lahendades otsustada isiku süüküsimust, kuivõrd kohtul puudub selleks asjakohane pädevus. Veel vähem on kohtul õigust anda selgitusi mida üks või teine pool peaks tegema või kuidas käituma. VTMS § 79 lõiked 3, 4, 5 sätestavad kohtu pädevuse ja kohus ei saa sellest pädevusest väljuda. Kaebuses märgitud kaebuse esitaja arvamus selle kohta, et kaebuse esitaja ei pea hetkeseisuga istungi korraldamist vajalikuks, jääb kohtule arusaamatuks. VTMS § 79 lg 2 ütleb üheselt, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Seega ei saaks ka kaebuse esitaja taotlusel või kohus omal initsiatiivil asuda kaebust läbi vaatama istungimenetluses, sest selline menetluse vorm on juba VTMS § 79 lg 2 sätete kohaselt välistatud.

3.2. Kaebuses märgitu kohaselt on kohtuvälise menetleja ebaõigel seisukohal, et kirjaliku hoiatamismenetluse põhimõtete kohaselt lasub tõendamiskoormis kaebajal. Kohus taolise kaebuse väitega ei nõustu ja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja juhi määruses märgitud seisukoht tuleneb väärteomenetluse seadustiku sätetest. Kohus peab antud juhul vajalikuks kaebuse esitajale selgitada esmalt seda, et kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse nn massväärtegude puhul, millede puhul mootorsõiduki eest vastutava isiku süüd eeldatakse ja süüteo toimepanemine tuvastatakse lihtsustatud korras ning teabe salvestamise teel, mille järgselt määratakse hoiatustrahv isikule, kes on mootorsõiduki eest vastutav. Mootorsõiduki eest vastutav isik saab aga hoiatustrahvi vaidlustada vaid juhul, kui ta tõendab, et teo on toime pannud teine isik, esitades selle kohta VTMS § 546 lg 3 (§ 545 lg 4 või 6) märgitud tõendid. Selliste tõendite esitamise järgselt saadab sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kohtuväline menetleja trahviteate mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isikule VTMS § 546 lg 5 korras. Kogutud materjalidest nähtuvalt on vaatamata erinevatele kaebustele ja nende lahendamistele lõppkokkuvõttes seda korda ka järgitud. Seega viidatud VTMS § 546 lg 3 sätestab üheselt kaebuse esitaja tõendamiskoormise nagu ka VTMS § 545 lõiked 3-6. VTMS 10. peatüki jaos 11 kirjeldatud kirjalik hoiatamismenetlus erineb jagudes 2 ja 3 sätestatud menetlustest just selle poolest, et kohtuväline menetleja kogub väärteo kohta informatsiooni lihtsustatud korras eeldusel, et kogutud informatsioon on piisav väärteokoosseisu tõendamiseks ning sellele järgnevalt enam tõendeid ei koguta ja trahviteade saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule. Sellest tulenevalt on kirjalikus hoiatamismenetluses tõeindavate tõendite kogumine kohtuvälise menetleja poolt välistatud. Kirjalik hoiatamismenetlus kohtuvälise menetleja poolt trahviteate väljastamise järgselt tõendite kogumist ette ei näe. Juhul, kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate, uuendab VTMS § 546 lg 6 alusel kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiirvõi üldmenetluse korras. Samale sättele on viidatud ka vaidlustatud määruses ning muid võimalusi kaebuse lahendamiseks ei ole seadus ette näinud. Seega sõltub kaebuse esitaja olukorra raskendamine mitte kohtuvälisest menetlejast, vaid kaebuse esitajast. Sellest tulenevalt saaks hoiatustrahv jääda jõusse vaid juhul, kui kaebust ei esitata. Kaebuse esitamisel rakendub automaatselt menetluse uuendamise kohustus ning kohtuväline menetleja ei saa seda kohustust eirata. Kuna hoiatamismenetlus ei võimalda täiendavate tõendite kogumist ega nende hindamist, siis saab tõendeid koguma hakata alles üldmenetluses. Kuivõrd kaebuse esitaja on asunud vaidlustama väärteokoosseisu, esitades selle tõendamiseks tõendeid, saab neid tõendeid vastu võtta vaid uuendatud väärteomenetluses, mille lõpptulemusena teeb kohtuväline menetleja VTMS § 73 lg 1 p 1 või p 2 märgitud lahendi. VTMS § 73 lg 1 p 1 märgitud lahendit saab aga vaidlustada VTMS § 114 sätestatud korras, esitades VTMS § 115 nõuetele vastava kaebuse. Vaidlustatud määruses on ka viidatud VTMS § 546 lg 3 ette nähtud võimalusele trahviteade tühistada ja jätta väärteomenetlus uuendamata, kuid selline lahendus on võimalik vaid VTMS § 545 lg 4 või 6 nimetatud tingimustel. Taoliste asjaolude olemasolu aga kohtule esitatud

4 menetlusdokumentide ja kaebuste sisust ei nähtu ja seetõttu ei ole VTMS § 546 lg 3 sätted kohaldatavad. Seega on kohtuväline menetleja 31.08.2015 koostatud määrusega väärteomenetlust üldmenetluse korras uuendades korrektselt järginud VTMS § 546 lg 6 sätteid, millede järgimine oli kaebuse esitamise järgselt kohtuvälisele menetlejale kohustuslik. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide täpne ja kõrvalekaldumatu järgimine ei saa kahjustada kaebuse esitaja huve, kuivõrd väärteomenetluse uuendamise on tinginud kaebuse esitaja poolt kaebuse esitamine kohtuvälisele menetlejale. Seejuures võimaldabki väärteoasja menetlemine üldmenetluses kohtuvälisel menetlejal vastu võtta kõiki kaebuse esitaja poolt esitatavaid tõendeid ja lahendada esitatavaid taotlusi ning hinnata kogutud tõendeid kogumis, otsustamaks seejuures ka seda, kas kaebuse esitaja teos esinevad väärteo tunnused või mitte. Kohus leiab, et kaebuse esitaja etteheide kohtuvälisele menetlejale selles osas, et kohtuväline menetleja ei ole selgitanud, mida ta soovib üldmenetluse raames tuvastada, on asjakohatu, kuivõrd just kaebuse esitaja poolt kaebuse esitamise tõttu on kohtuväline menetleja kohustatud menetluse uuendama ning seda sõltumata sellest kas kohtuväline menetleja seda soovib või mitte. Väärteomenetluse uuendamine VTMS § 546 lg 6 sätete kohaselt on kohtuvälisele menetlejale kohustuslik ja menetluse uuendamata jätmine on eelmärgitud sätte kohaselt välistatud.

3.3. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 79 lõigetest 1, 2, 3 p 1 ja lõikest 5, samuti KrMS § 171 lg 3, asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud määrus tühistamata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/