Legislator Case Law & Legislation
3-15-2334/2 AI generated

3-15-2334/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-15-2334/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Haldusasi nr 3-15-2334

Legislator headnote

AI generated

3-15-2334/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Haldusasi nr 3-15-2334

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Haldusasi nr 3-15-2334

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2334

Haldusasi T.S.e kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus T.S.ele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. KAEBUS, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. T.S. esitas 14.09.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse kohtu tegevusega haldusasjades nr 3-14-51230, 3-14-52845 ning 3-14-52729 tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5 mln eurot.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 23.09.2013.a määruses nr 3-13-990, et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge.

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 01.07.2015.a määruses haldusasjas nr 3-15-892 järgmist: „RVastS §-st 15 tuleneva riigivastutuse piirangu eesmärk on tagada kohtuniku sõltumatus õigusemõistmisel ning välistada olukord, kus kohtuniku menetlusvea, seaduse ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise, tõendite ebaõige hindamise jmt õigusemõistmisega seotud tegevusega kaasneks riigivastutus ka siis, kui kohtunik ei ole kohtumenetluse käigus toime pannud kuritegu. Kohtuniku vead kohtuasja lahendamisel tuleb kõrvaldada menetlusseadustikes ettenähtud edasikaebeõiguse realiseerimise teel. RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud piirangu puudumine tähendaks seda, et kohtulahendite, mille vaidlustamine kohtumenetluse seadustikes

2 ettenähtud korras ei ole olnud kõrgemates kohtuastmetes edukas või mis on jäänud edasi kaebamata, õiguspärasus alluks lõpptulemusena halduskohtu kontrollile.“

4. Kuivõrd kaebusele ei ole lisatud ühtegi süüteomenetluses tehtud kohtulahendit, milles oleks tuvastatud kuriteo toimepanemine kohtunike poolt kaebuses märgitud haldusasjade lahendamisel, siis puudub RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud kohustuslik eeldus riigivastutuse kohaldamiseks. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys