1-15-8290/3 · 1-15-8290/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-15-8290

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2015. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-15-8290 (13260103062) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi

Kokkuleppemenetluses M.G süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav M. G

Elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx telefon

xxxxxxxx isikukood , ik, XXX Vene Föderatsiooni kodan

põhiharidus ei tööta , emakeel-vene keel, eesti keelt valdab, ,

kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras 3 arhiveeritud

karistust

, tõkendit ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M. KarS § 424 järgi ja karistuseks mõis G ta (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui M. 8 G

(kaheksa) kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

2(3)

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - skoha

, töö või õppimi vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata M. katseajaks Tartu vangla G kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M. lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus G-

4 (neli) kuuks, mille algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127

tulenevalt on M.G kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda M. lt menetluskuludena riigituludesse 300 G-

(kolmsada) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades

M. lt tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude G-

katteks alates 2015.a novembrist 25 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja

Tolliameti a/a-le EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 (

SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99915700071150.

Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

M. suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada G kohtuotsuse täitmisel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.G süüdistatakse selles, et tema juhtis 08.08.2013 kella 17:26 ajal Jõgeva

maakonnas Jõgeva linnas Jõgeva Mustvee mnt 1. kilomeetril mootorsõidukit Nissan Pathfinder -

registreerimismärgiga 65ZGP, olles alkoholijoobes, s o ühes liitris veres oli alkoholisisaldus

(veres etanooli sisaldus) 2,40 +-0,07 mg/g , k=2 kohta. Sellega pani M. toime KarS G § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata,

kui M. 8- G kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja elada kohtu määratud kohustusi:

alalises elukohas

- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mk; ilmud

a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli

teostamiseks määrata M.G Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse

3(3)

kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel M.G lt võtta ära sõiduki -

juhtimise kuuks. õigus 4

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi

kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud

tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. M.G lt taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist üheks aastaks. - Prokurör toetasid esitatud taotlusi.

Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid

määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades asjaolu, et M.G on sisuliselt ülalpeetav, pere keskmine sissetulek on alla 200 euro kuus (,ehe pension ca 80 eurot ja juhutöödest saadav tulu), ei oleks kogu menetluskulu

sissenõudmine süüdimõistetule ilmselt jõukohane ja võiks seada põhjendamatult raskendada nii

süüdimõistetu kui ka temaga koos elavate pereliikmete igapäevast toimetulekut. Ka vähendatud

menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane tema sissetulekute suurust arvestades. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada

olulisel määral ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik