1-15-6732/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.oktoobril 2015.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-6732 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja

Ivi Kesküla Kriminaalasi D.D istus - süüd es KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg

järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.augusti 2015 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav , isikukood: XXX D.D , elukoht: Xxxxxxxxx xxx xxx-xx Tallinn, viibib Tallinna

Vanglas; kodakondsus: kodakondsuseta; haridus:

keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta;

kriminaalkorras varem karistatud korduvalt, viimati

Harju Maakohtu 18.06.2014 otsusega karistati KarS §

199 lg 2 p 4 järgi 4 kuulise vangistusega. Vastavalt KarS §-le 68 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg

2 päeva, ärakandmata karistus 3 kuud ja 28 päeva, mis asendati vastavalt KarS § le 69 üldkasuliku tööga 236 -

tundi, üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 18 kuud.

Seisuga 21.08.2015 on D.D tehtud talle

määratud 236 üldkasuliku töö tunnist 131 töötundi.

Tegemata on 105 üldkasuliku töö tundi. Tõkendit ei ole kohaldatudkinni peetud 19.08.2015.a.

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi va D.D atamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. D.D, olles isik, kes on viimase kahe kuu jooksul pannud toime kaks vargust, s.o 20.06.2015 ja 06.07.2015, mille eest teda karistati väärteokorras (KarS § 218 lg 1) vastavalt 20.06.2015 ja 06.07.2015, uuesti 19.08.2015 kella 18.51 paiku, viibides M keskuses asuvas K -le kuuluvas kaupluses M, asukohaga: Tallinn, Xxxxxxx xxx xxx/xxx, OÜ võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist K OÜ-le kuuluvat kaupa ja nimelt: 6 küünlalt koodiga 8412129942192 maksumusega 3,99 eurot tükk, 6 küünlalt koodiga 8412129942079 maksumusega 3,99 eurot tükk, 2 küünalt koodiga 237830 maksumusega 8,99 eurot tükk, kokku 14 küünalt kogumaksumusega 65,86 eurot, pani need küünlad kaasas olnud kilekotti ning väljus selle kaubaga Koduekstra müügisaalist, jättes tahtlikult tasumata võetud kauba eest. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni.

Seega D.D pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi - kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas D.D K

199 lg 2 p 9-

ja süüdi arS § § 25 lg 2 järgi

mõist vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat is karistuseks 6 kuud ti põhikaristust 1/3 võrra lõplikuks mõisteti KarS § 69 lg 7, § ja karistuseks

4 kuud vangistust.

65 lg 2 alusel moodustati liitkaristuseks 5 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 19.08.2015. Kohaldati tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni.

APELLATSIOON:

3. D.D esitas apellatsiooni, a teda milles palub tühistada maakohtu otsus ja suunat ravile rehabilitatsiooni keskusesse, kuna on haige inimene. Tal on psüühikahäire ning vajab ravi, et saada positii . Samuti vajab kinnitust, et ka ilma vset energiat ja häid emotsioone narkootikumideta on võimalik elada. Lisaks leiab, et ilma tahtluseta ei ole võimalik vargust panna toime, kuid viidates kavatsetusele kui süüd suurendavale asjaolule ei ole õige. Ka leiab, et varguse episoodidele 20.06.2015 ja 06.07.2015 ei tohiks viidata, kuna see on topelt karistamine.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooni leia atu, perspektiivitu ning ga b üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendam tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-

1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega

(nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Apellatsioonis ata ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstat õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist vangistuse asendamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4.1 Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et kõigepealt KarS § 692

lg 1 alusel saab vangistust asendada raviga üksnes juhul kui isik on teo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, seega kui psüühikahäire pole ravitav ega kontrollitav ei kuulu KarS § 692 kohaldamisele. Vastava asjaolu tuvastamine kuulub aga eksperdi pädevusse. Lisaks sätestab

KarS § 692

lg 4 üheselt, et vangistus asendatakse raviga üksnes isiku kirjalikul nõusolekul, mille ta saab anda pärast seda, kui talle on selgitatud kõiki raviga kaasnevaid mõjusid. KrMS § 2211 lg 1 kohaselt kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista vangistuse, mille võib asendada narkomaanide sõltuvusraviga, võivad uurimisasutus ja prokuratuur ekspertiisimäärusega nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi kohaldamise vajalikkuse kohta.

Käesolevas asjas ei ole täidetud KarS § 692 lg 4 nõuded ning kolleegiumil puudub üldse võimalus kaaluda asenduskaristusena sõltuvusravi rakendamist, kuivõrd vastavad andmed

(eksperdi arvamus) puuduvad ning arvestades lühimenetluse eripära ei ole võimalik apellatsioonimenetluses nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust sõltuvusravi kohaldamise vajalikkuse kohta.

Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium , e korduvalt märkinud t tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1).

Juhul kui süüdistatav leidis, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad lahendamaks karistuse küsimuse otsustamist e karistuse mõistmist , oli süüdistataval (selle asendamist)

võimalik taotleda kohtult kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses.

4.2 Kolleegium asub seisukohale, et apellatsioon on põhjendamatu ka osas millega leitud, et kavatsetusele ei saa viidata kui süüd suurendavale asjaolule ning kahele varguse episoodidele 20.06.2015 ja 06.07.2015 ei tohiks viidata, kuna see on topelt karistamin e. Esiteks on maakohus kokkuvõtvalt leidnud, et D.D süü on väike, mistõttu võib mõistetav karistus jääda sanktsiooni alammäära lähedale (lk 73 pöördel). KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7, 3-1-1-113-12). Käesolevas asjas ongi maakohus karistuse mõistmisel arvestanud süüdlase käitumise eesmärki ja motiivi ning tahtluse liik kui selline võib näidata suuremat süüd seotuna isiku eesmärgi või motiiviga.

Teiseks ei ole käesolevas kriminaalasjas ilmselgelt tegemist topeltkaristamise keelu (

- Maakohus on D.D ja karistanud põhimõtte) rikkumisega. mõistnud süüdi

19.08.2015.a toimepandud varguses sisus ja kohtuotsuses kahele varguse . Viide süüdistuse

episoodidele 20.06.2015 ja 06.07.2015 (varasem karistatud väärteo korras) on eriosas kvalifitseeritud koosseisu tunnuse (p 9) . varguse (KarS § 199) süstemaatilisuse põhjendamine

Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt märkinud, et süüdistatava täielik ja detailne informeeritus süüdistusest ja seega ka õiguslikust kvalifikatsioonist, millest kohus võib otsust tehes lähtuda, on õiglase kriminaalmenetluse hädavajalik eeldus, mida tuleb vaadelda süüdistatava kaitseks ettevalmistumise õiguse valguses (vt nt RKKKo nr 3-1-1-139-05).

Süüdistuse sisu ja sellele vastav kuriteo kvalifikatsioon on omavahel subsumtsioonisuhtes, mis tähendab, et süüdistusakti lõpposas märgitavas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb obligatoorselt ära näidata kõik need tema käitumise aspektid, mis prokuratuuri arvates moodustavad kuriteokoosseisu. Maakohus omakorda on analüüsinud ja põhjendanud süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni, mitte süüdistatavat korduvalt süüdi tunnistanud ja ka korduvalt karistanud.

5. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Meelika Aava

Ivi Kesküla