3-15-2487/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-2487 Määruse kuupäev 2. oktoober 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi

Istungil osalenud isikud Politseija Piirivalveameti taotlus väljasaadetava XXX’i kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Politseija Piirivalveameti esindaja – Janika Valge Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (isikukood 36105243738) Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Anna Jänes Resolutsioon Anda luba väljasaadetava XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 2. oktoobrist 2015 kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 02.10.2015 Tartu Halduskohtule taotluse loa saamiseks XXX’i kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lõike 1 alusel.

2. Taotluse kohaselt vabastati XXX 02.10.2015 Tartu Vanglast. Samal päeval kell 10.00 pidasid PPA ametnikud XXX’i kinni, kuna tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. XXX on sündinud Eestis, kuid ta on Vene Föderatsiooni kodanik. Ta tunnistati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.11.2006 kohtuotsusega asjas nr 1-06-7995 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p 1 ja 6 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat. PPA 29.08.2012 otsusega nr 15.3-3/618-1 tunnistati XXX'i pikaajalise elaniku elamisluba nr EL39E002298 alates 29.11.2012 kehtetuks. XXX vaidlustas antud otsuse, kuid Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-1-14 jäi PPA otsus jõusse. Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8219 mõisteti XXX'ile KarS § 178 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

3. XXX peeti 02.10.2015 kell 10.00 kuni 48 tunniks kinni. Samal päeval võeti isik ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1033449217 ja kohaldati sissesõidukeeld viieks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates. XXX esitas Tartu Vanglas viibimise ajal 09.09.2015

2 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse. Isik vabanes vanglas 02.10.2015 ja käesolevaks ajaks ei ole PPA tähtajalise elamisloa asjas otsust teinud. Elamisloa menetlus ei anna seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks. XXX'il puudub kehtiv isikut tõendav dokument.

4. XXX vabanes Tartu Vanglast seoses karistuse ärakandmisega. Vabanemisel puudub XXX’il seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Seega viibib isik Eestis seadusliku aluseta ja isikul puudub kehtiv reisidokument väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki. Vastavalt VSS § 72 lg 2 p 7 lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja võib jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasel on kohustus lahkuda Eestist pärast vanglast vabanemist.

5. PPA leiab, et XXX on kriminaalse taustaga isik ning on ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Avaliku korra ja riigi julgeoleku ohustamine ning põgenemise oht õigustavad isiku suhtes rangemate meetmete kohaldamist. Olukorras, kus esineb oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule ning põgenemise oht, ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Korduva seksuaalse enesemääramiseõiguse vastase kuriteo toimepanemisega korda saatnud kuriteod, millega tuleb arvestada hinnates XXX ohtu avalikule korrale.

6. XXX on Tartu vanglas viibimise ajal keeldunud taotlemast endale Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumistunnistust või Venemaa Föderatsiooni reisidokumenti. Isik on Vene Föderatsiooni väljasaatmise vältimiseks teinud kõik selleks, et takistada enda väljasaatmist. VSS § 264 lg 1 p 3 paneb väljasaadetavale kohustuse aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Sellest järeldub, et isik ei pruugi ilmuda PPA-sse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, kuna püüab igal võimalikul viisil vältida enda väljasaatmist.

7. XXX on süüdi mõistetud 2006. aastal oma alaealise tütre seksuaalse väärkohtlemise eest, peale vabanemist on ta poole aasta jooksul toime pannud uue seksuaalse suunitluse häirest tingitud kuriteo. Kõik kuriteod, mis on suunatud alaealiste vastu, sh eriliselt silmas pidades alaealiste seksuaalset väärkohtlemist iseloomustavad kuriteod, on üldohtlikud selle riigi kodanikele, eelkõige lastele. Harju Maakohtu 14.10.2013 otsuses kriminaalasjas nr 1-13-8219 on märgitud asjaolu, et XXX’i suhtes on teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiis ning ekspertiisiaktis nr 193, 15.05.2013 antud ekspertarvamusest nähtuvalt esineb XXX'il seksuaalsuunitluse häire pedofiiliana. Eelnevast nähtub üheselt, et XXX'il on ametlikult tuvastatud pedofiilia, millest tulenevalt ohustab ta kõiki Eestis elavaid lapsi.

8. Täiendavalt märgib PPA, et isikul ei ole kindlat elukohta. Isikul ei ole vabanemisel garanteeritud ka töökohta. Eelpool mainitud asjaolud viitavad sellele, et isiku väljasaatmisel Venemaa Föderatsiooni ei kahjustata ülemääraselt tema eluja olmetingimusi. VSS § 68 p 4 sätestab, et põgenemisohtliku võib pidada välismaalast, kes on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. VSS § 68 lg 6 sätestab, et põgenemisohtlikuks võib pidada sellist välismaalast kes on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ei täida lahkumiskohustust.

9. PPA juhib tähelepanu asjaolule, et XXX on kriminaalse taustaga isik ning on ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Avaliku korra ja riigi julgeoleku ohustamine ning põgenemise oht õigustavad isiku suhtes rangemate meetmete kohaldamist. Olukorras, kus esineb oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule ning põgenemise oht, ei ole ilmselgelt otstarbekas kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid.

3 10. 02.10.2015 esitas XXX kohtuistungil taotluse tema vabadusse jätmiseks selleks, et ta saaks arhiividest oma asjaajamise jaoks dokumente otsida. Tähtajalise elamisloa menetluses on antud talle aega kuni 30.10.2015 puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtu seisukoht

11. Käesoleval juhul menetleb kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras PPA taotlust loa andmiseks XXX’i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Niisuguses menetluses ei ole tulenevalt HKMS § 249 lõikest 1 XXX’il võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlust, kuna ta ei ole menetluses kaebaja. Seega loeb kohus tema taotluse põhistamiseks esitatud argumente PPA taotlusele esitatud vastuargumentideks.

12. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lõikele 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna XXX’il puudub nii Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puuduvad tal ka Eestis viibimiseks õiguslik alus.

13. Kohus, olles kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et PPA taotlus isiku paigutamiseks VSS § 23 lõike 1 alusel PPA kinnipidamiskeskusesse tuleb rahuldada.

14. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Toimiku materjalidest nähtuvalt peeti XXX kinni 02.10.2015 ning samal päeval on tema suhtes tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis on koheselt sundtäidetav. Seega on ta väljasaadetav.

15. VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

16. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

17. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et isik viibib Eestis seadusliku aluseta. Seejuures on Riigikohus oma otsuses nr 3-3-1-1-14 leidnud, et XXX’i elamisloa kehtetuks tunnistamine oli õiguspärane. VMS § 43 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus, mis eeltoodud isikul puudub. PPA taotluse kohaselt ei ole isikut võimalik kohe välja saata, kuna tal puuduvad kehtivad reisidokumendid. Kohus nõustub, et asja materjalidest nähtuvalt puuduvad isikul reisidokumendid. Seega esineb VSS § 15 lg 2 punktis 3 sätestatud kinnipidamise alus. Samuti möönab kohus, et esineb ka VSS § 15 lg 2 punktis 2 sätestatud alus, kuna XXX ei ole astunud samme reisidokumentide hankimiseks Vene

4 Föderatsiooni saatkonnast. Asjas esineb ka VSS § 15 lg 2 punktis 1 sätestatud kinnipidamise alus ehk välismaalase põgenemise oht, kuna VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas siis, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Käesoleval juhul on XXX’it karistatud kahel korral tahtliku seksuaalkuriteo eest vangistusega. Seetõttu ei pea kohus käesolevas asjas vajalikuks võtta seisukohta, kas isiku soovimatusest enda väljasaatmisele kaasa aidata saab järeldada ka VSS § 68 punktis 6 sätestatud välismaalase põgenemise ohu eeldust.

18. Seega esinevad asjas VSS § 15 lõikes 2 märgitud asjaolud. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks annab see aga aluse ainult siis, kui samaaegselt ei ole VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada. VSS § 10 lõike 2 kohaselt saab järelevalvemeetmetena kohaldada elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, ilmumist PPA ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, PPA teavitamist oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest, PPA teavitamist perekonnaseisu muutumisest, välisriigi reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi PPA-le või Kaitsepolitseiametile hoiule andmist.

19. Kohus nendib, et kui isikul ei ole isikut tõendavat dokumenti ega elukohta Eestis, on VSS § 10 lõikes 2 toodud järelevalvemeetmete kohaldamine küsitav, kuna PPA ei saa niisugusel juhul isikut kohustada elama kindlaksmääratud kohas, elukohast eemalviibimisest teavitama ega reisidokumenti hoiule võtta. Isiku põgenemise oht aga viitab sellele, et ta ei pruugi ilmuda PPA-sse registreerimisele. Samuti märgib kohus, et asjaolu, et XXX pani uue kuriteo toime võrdlemisi lühikese aja jooksul pärast vabanemist, et tal on kalduvus kuritegelikult käituda. Seetõttu ei ole kohus veendunud järelevalvemeetmete kohaldamise tõhususes, kuna nende kohaldamine eeldaks isikult vabatahtlikku ning pikaajalist talle ebamugavate reeglitele allumist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus väljasaatmise tagamiseks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist ka proportsionaalseks meetmeks. Kohtu seisukohta ei muuda ka XXX’i seisukoht, et tal on vaja tähtajalise elamisloa taotlemise menetluses tõendeid hankida, kuna see ei muuda eelkirjeldatud kinnipidamise aluste esinemist. Vajadusel saab isik tõendeid hankida esindaja kaudu. Samuti kehtib elamisloa taotlemise menetluses haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõte, mistõttu on PPA ise kohustatud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitama ning kui XXX viitab asjas olulisele tõendile, saab PPA selle ise hankida. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul alust arvata, et tähtajalise elamisloa taotlus on esitatud alles 09.09.2015 eeskätt eesmärgiga enda väljasaatmist takistada.

20. Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel on sõlmitud tagasivõtuleping. Samuti on Riigikohus pidanud otsuses asjas nr 3-3-1-1-14 XXX’i väljasaatmist võimalikuks. Sellest lähtudes ei ole kohtul käesoleval ajal alust pidada väljasaatmist perspektiivituks pärast seda, kui isikule vormistatakse reisidokument.

21. Seetõttu on põhjendatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ning kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa XXX'i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks alates 02.10.2015 kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik