3-14-51228/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51228

Haldusasi

KÜ Rannamõisa Andruse põik 3 kaebus Harku

Vallavalitsuse 08.10.2013 Andruse põik 4 haljastusprojekti

muutmisele kooskõlastuse andmise osaliseks tühistamiseks

so osas, milles see lubab likvideerida Andruse põik 3 ja

Andruse põik 4 kinnistute vahelise läbipääsuala

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – KÜ Rannamõisa Andruse põik 3,

esindaja Jaak Sõnajalg

Vastustaja – Harku vald, esindaja Hannes Raudleht

Kolmas isik – KÜ Rannamõisa Andruse põik 4, esindaja

Marko Ild

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu Rannamõisa Andruse Põik 4 (edaspidi KÜ Andruse Põik 4) esitas 26.09.2013

Harku Vallavalitsusele taotluse sooviga muuta oma kinnistul haljastust järgenvalt: 1) Asendada

parklas asuv väljaulatuv muruosa tänavakiviga. 2) Asendada Andruse põik 3 ja Andruse põik 4

piiril olev tänavakivi muruga (kinnistute vahelise läbisõidu likvideerimine).

Andruse põik 3 ja Andruse põik 4 kinnistute piiril asuva tänavakivi muruga asendamise

põhjuseks loetles KÜ Andruse Põik 4 vajaduse tagada läbisõidu vältimisega ohutus. Taotluses

selgitati, et korduvalt on esinenud olukordi, kus nimetatud läbisõidu kaudu tagurdavad sõidukid

on seadnud ohtu parklas mängivate laste ohutuse ning läbisõidu likvideerimisega selline

olukord lahendatakse. KÜ Andruse Põik 4 taotles avalduses Harku Vallavalitsuse

kooskõlastust haljastusprojekti muutmiseks ülaltoodud alustel (tl 7-8).

2. 08.10.2013 andis Harku Vallavalitsuse Planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Veiko

Toomingas e-kirja teel KÜ-d Andruse Põik 4 juhatuse liikme Marko Ildi esitatud avaldusele

soovitud kooskõlastuse (tl 9).

3. KÜ Rannamõisa Andruse põik 3 esitas 22.05.2014 Harku Vallavalitsusele vaide, milles

palus, et Harku vald tühistaks Andruse põik 4 parkimiskorralduse asendiplaani osaliselt ja viiks

sinna sisse paranduse, mis säilitab Andruse Põik 3 ja Andruse põik 4 kinnistute vahelise

läbipääsuala. 23.05.2014 Harku valla otsusega jättis Harku vald kaebuse esitaja vaide

rahuldamata.

4. 21.06.2014 esitas KÜ Rannamõisa Andruse põik 3 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku

Vallavalitsuse 08.10.2013 Andruse põik 4 haljastusprojekti muutmisele kooskõlastuse andmise

tühistamiseks osas, milles see lubab likvideerida Andruse põik 3 ja Andruse põik 4 kinnistute

vahelise läbipääsuala.

5. 08.07.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 15.07.2015 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning määras menetlusosalistele lõplike

seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

6. Kaebaja palub osaliselt tühistada Harku Vallavalitsuse 08.10.2013 Andruse põik 4

haljastusprojekti muutmisele kooskõlastuse andmise so osas, milles see lubab likvideerida

Andruse põik 3 ja Andruse põik 4 kinnistute vahelise läbipääsuala. Kaebuse esitaja põhjendab

oma kaebust järgmiste argumentidega:

6.1. Kaebaja selgitab, et 19.05.2014 teavitas KÜ Andruse Põik 4 juhatuse liige Marko Ild

kaebajat, et Andruse põik 4 maja parklas võetakse ette laiendustööd, mille käigus

likvideeritakse ka seni kasutusel olnud läbisõit Andruse Põik 4 ja Andruse Põik 3 parkla vahel.

21.05.2014 saatis Harku Vallavalitsuse ehitusspetsialist Eneli Rabe e-kirja kaebaja juhatuse

liikmele Antti Jürgens, milles edastas Harku Vallavalitsuse Planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja Veiko Toomingas poolt 08.10.2013 antud kooskõlastuse.

6.2. Kaebaja märgib, et Harku Vallavolikogu poolt on kehtestatud 25.03.2004 detailplaneering

(Harku Vallavolikogu otsus „Rannamõisa külas Juku ja Andruse maaüksuse detailplaneeringu

kehtestamine“), mis hõlmab Andruse põik 3 ja Andruse põik 4 kinnistutega seonduvat

parkimis- ja liikluskorraldust. Samuti on kehtestatud detailplaneeringus ära märgitud

eelnimetatud kinnistute vaheline läbipääs.

Kaebaja viitab planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p 4 ja p 5 ning leiab, et tema hinnangul on

Andruse põik 4 parkimiskorralduse asendiplaani muutmise näol tegu kehtestatud

detailplaneeringu muutmisega. Eeltoodud parkimiskorralduse asendiplaani muutmisega

muudetakse oluliselt Andruse põik 3 ja Andruse põik 4 kinnistutega seonduvat

liikluskorraldust, likvideerides täielikult kinnistute vahelise läbipääsu mootorsõidukitele.

6.3. Samuti on parkimiskorralduse asendiplaani muutmisega asutud ümber reguleerima

eelnimetatud kinnistutega seonduvat haljastust ning piirkondliku haljastuse korraldust, luues

senise läbipääsutee asemele hoopis täiendava haljastuse.

6.4. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul tuleb detailplaneeringu muutmisel lähtuda

planeerimisseaduse samadest sätetest, mis kohalduvad detailplaneeringu algatamisel, selleks,

et oleksid täielikult kaitstud kolmandate isikute õigushüved ning haldustegevus oleks selgesti

jälgitav ning avalik.

Seega oli kaebaja arvates KÜ Andruse Põik 4 26.09.2013 avalduse näol tegu PlanS § 10 lg 1

sätestatud taotlusega detailplaneeringu algatamiseks.

PlanS § 10 lg 5 kohaselt algatab ja korraldab detailplaneeringu koostamise kohalik omavalitsus

ning eeltoodu põhjal on sama pädevus kohalikul omavalitsusel ka detailplaneeringu muutmise

korral.

Kaebaja leiab, et nõusoleku detailplaneeringu muutmiseks saab sellisel juhul anda kohaliku

omavalitsuse volikogu ehk käesoleval juhul oleks saanud anda nõusoleku parkimiskorralduse

uue asendiplaani kehtestamiseks ja seeläbi ka detailplaneeringu muutmiseks üksnes Harku

vallavolikogu, mitte Harku Vallavalitsuse Planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Veiko

Toomingas. Seetõttu leiab kaebaja, et Harku valla Planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja

Veiko Toomingase poolt antud kooskõlastuse näol on tegu tühise haldusaktiga, kuivõrd vastav

pädevus on antud Harku Vallavolikogu pädevusse ega nähtu ka ühtegi asjaolu, mis delegeeriks

vastava pädevuse edasi Harku valla Planeerimis- ja ehitusosakonna juhatajale.

6.5. Kaebaja hinnangul on isegi juhul, kui kehtestatud detailplaneeringust kõrvalekalduvatele

muudatustele kooskõlastusse andmise õigus on volitatud Harku Vallavalitsuse Planeerimis- ja

ehitusosakonna juhatajale, Planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Veiko Toomingase

08.10.2013 antud kooskõlastuse näol tegu siiski tühise haldusaktiga järgmistel põhjustel:

6.5.1. Rikutud on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3, kuivõrd kaebuse esitajat ei

kaasatud kolmanda isikuna haldusmenetlusse. Samuti rikuti HMS § 40 lg 1 ja 2, kuivõrd

kaebuse esitajalt ei küsitud seisukohta 26.09.2013 KÜ Andruse Põik 4 avaldusele, kuigi see

puudutas otseselt ka kaebajat.

6.5.2. Lisaks on Harku vald KÜ Andruse Põik 4 parkimiskorralduse asendiplaani muutmise

kooskõlastamise menetluses oluliselt rikkunud HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtet kuivõrd

välja ei ole selgitatud kõiki asjaolusid ning HMS § 7 sätestatud haldustegevuse avalikkuse

printsiipi, kuna dokumendiregistrist ei ole esitatud avaldus ja vaidlusalune kooskõlastus

kättesaadavad.

6.6. Eeltoodu põhjal leiab kaebaja, et Harku vald on KÜ Andruse Põik 4 parkimiskorralduse

asendiplaani muutmisele ja haljastusprojekti muutmisele andnud kooskõlastuse rikkudes

oluliselt

haldusmenetluse

avalikkuse

põhimõtet,

haldusmenetluse

uurimispõhimõtet,

haldusmenetluse kaasamispõhimõtet ning seeläbi kohaldanud ebaõigesti ka kaalutlusõigust,

mistõttu on nimetatud kooskõlastuse puhul tegu tühise haldusaktiga. Seetõttu taotleb kaebaja

nimetatud haldusakti osalist tühistamist halduskohtumenetluse seaduse (edaspidi HKMS) § 37

lg 2 p 1 alusel, osas, mis puudutab Andruse põik 3 ja Andruse põik 4 kinnistute vahelise

läbipääsutee likvideerimist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

7.1. Vastustaja selgitab esmalt, et kaebaja loetelu suhtlusest, mis on toimunud tema, vastustaja

kolmanda isiku vahel ei ole täielik. Vastustaja peab vajalikuks seda täiendada (vt tl 39-41).

Vastustaja märgib, et muuhulgas nähtub esitatud andmetest, et kaebaja ja kolmanda isiku vahel

on läbisõidu säilitamises osas suhtlus toimunud. Samuti on vastustaja kaebajale selgitanud, et

kehtiv detailplaneering ei näe ette sissesõitu Andruse põik 4 kinnistult Andruse põik 3

kinnistule, mistõttu ei kitsenda Andruse põik 4 parkimiskorralduse muutmine Andruse põik 3

kinnistu õigusi.

7.2 Vastustaja on seisukohal, et läbisõidu, parkimiskohtade, haljastuse lahenduse muutmine on

kooskõlas detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis ja leppemärgid) on näidatud kruntidele sissepääsud.

Kaebaja liikmetele kuuluvale krundile positsioonil 6 on näidatud sissepääs krundilt pos 12. Ka

kolmanda isiku liikmetele kuuluvale krundile pos 5 on näidatud sissepääs krundilt pos 12.

Krundi pos 12 näol on tegemist transpordimaaga lähiaadressiga Andruse põik (vt tl 78-79).

Andruse põik kinnistu on seda kasutavate korteriühistute, sealhulgas kaebaja ja kolmanda isiku

omandis (tl 80).

Ka detailplaneeringu teistest joonistest (tl 109-111) ja seletuskirjast (tl 71 pöördel) ei nähtu, et

kaebaja krundile pos 6 toimuks juurdepääs läbi kolmanda isiku krundi pos 5.

Seega on kaebaja vastavad väited ekslikud. Kaebaja on endal eeldanud õiguse olemasolu, mis

tal puudub.

7.3. Detailplaneeringuga ei ole vastuolus ka Andruse põik 4 kinnistul parkimiskorralduse

muutmine.

Esiteks ei saa nõustuda, et PlanS § 9 lg 2 p 4 detailplaneeringu ülesandena sätestatud

liikluskorralduse määramine hõlmab endas ka elamu õuealas toimuvat parkimiskohtade täpset

paigutust.

Tee üheks tunnuseks on teemaa eesmärgil kasutava ala selge piiritlemine, näiteks eraldioleva

krundina (vt liiklusseaduse (LS) § 2 p 28, p 81 ja teeseaduse (TeeS) § 2 lg 1 ja 2 ja § 3).

Tee teiseks tunnuseks on transpordimaa sihtotstarbe olemasolu. (vt Vabariigi Valitsuse

23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6

p 5)

Antud juhul paikneb tänavakiviga sillutatud ala detailplaneeringu alusel moodustatud

elamumaa sihtotstarbega krundil. Andruse põik 4 korterelamut ümbritseb kõvakattega ala (tl 78

ja tl 93): - kus pargitakse korteriomanike sõidukeid; - kust toimub Andruse põik kinnisasjale

väljasõit; - kus liiguvad korterite kasutajad jalgsi; - kus mängivad lapsed. Seega on tegemist

mitmel eesmärgil kasutatava alaga.

Juhul kui võtta seisukoht, et eelkäsitletule vaatamata on tänavakiviga kaetud ala käsitletav

teena, siis tuleks teena käsitleda ka iga üksikelamu krundi esist kõvakattega õue, kus toimub

eelkirjeldatule sarnane tegevus, ainult väiksemas mahus.

Teiseks ei tulene ka detailplaneeringu põhijoonisest (joonis ja leppemärgid), et selle näidatud

parkimiskohtade paigutus Andruse põik 4 krundil oleks kohustuslik. Põhijoonise

leppemärkides ei ole erinevalt parkimiskohtade arvust krundil, joonisel esinevat

parkimiskohtade paigutust selgitatud ehk selle siduvat tähendust omistatud.

PlanS § 2 lõike 1 kohaselt on koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist

ja moodustavad ühtse terviku.

Detailplaneeringu seletuskirjas (tl 71 pöördel) on märgitud, et „detailplaneeringu põhijoonisel

on ära näidatud võimalik parkimiskohtade lahendus krundil ja igale krundile ette nähtud

parkimiskohtade arv“. Eelneva põhjal saab järeldada, et ka detailplaneeringu seletuskirjas ei

käsitleta põhijoonisel näidatud parkimiskohtade paigutust kohustuslikuna, vaid ühe võimaliku

lahendusena.

Kolmandaks ei ole haljastusprojekti alusel teostatu vastuolus detailplaneeringus haljastust

käsitleval joonisel näidatuga ega detailplaneeringu seletuskirjas tooduga.

Ka kaebaja poolt viidatud PlanS § 9 lg 2 p 5 näeb detailplaneeringu ülesandena ette mitte

haljastuse täpset lahendamist, vaid selle põhimõtete määramist. Haljastuse jooniselt (tl 109)

nähtuv pigem üldisem lahendus vastab PlanS-is sätestatud detailplaneeringu ülesande

olemusele.

7.4. Vastustaja ei nõustu, et kolmanda isiku 26.09.2013 avalduse näol on tegemist PlanS § 10

lg 1 sätestatud taotlusega detailplaneeringu algatamiseks. Selliseks järelduseks ei anna alust ei

taotluse pealkiri ega selle sisu. Sellega seoses jätab vastustaja tähelepanuta kaebuses vastavale

eeldusele rajatud järeldused.

Vastustaja leiab, et arvestades, et Andruse põik 4 elamu osas ei ole ehitusloa kehtivust lõpetavat

kasutusluba väljastatud (tl 55), on kolmanda isiku 26.09.2013 taotlus käsitatav vastustaja

16.01.2007 korraldusega nr 63 (tl 81) antud ehitusloa koos ehitusprojektiga (tl 82-84 pöördel

muutmise taotlusena. Ehitusprojekti asendiplaanil (tl 82) on muuhulgas näidatud

betoontänavakiviga ja muruga kaevatavad alad.

7.5. Haljastusprojekt ja kolmanda isiku poolt teostatud tegevus ei ole ehitusprojekti

asendiplaanil (lisa 10a) näidatud betoontänavakivi ja murualade paigutusega kooskõlas, millest

tulenevalt tuli vastustajal haljastusprojekt kooskõlastada.

Samas Andruse põik 4 elamu ehitusprojektist (tl 82-84 pöördel) ei nähtu: kaebaja liikmetele

Andruse põik 4 kinnistust läbisõidu õigust; muruga kaetud kohas (vt ka tl 86) läbisõidetava tee

olemasolu.

Vastustaja möönab, et Andruse põik 4 kinnistule ehitusprojektiga ettenähtud kõvakatte ja

haljastuse lahendusest võib järeldada, et sellega võidi jätta võimalus kahe kinnistu vaheliseks

liiklemiseks (näiteks jalakäijatele), kuid sellest ei saa järeldada, et Andruse põik 3 kinnistu

omanikud oleks õigustatud avalikult kasutatavale teele suundudes Andruse põik 4 kinnistut

läbima.

Andruse põik 3 elamu ehitusprojekti asendiplaanist ega seletuskirjast ei nähtu, et juurdepääs

avalikult kasutatavale teele toimuks läbi Andruse põik 4 kinnistu. Asendiplaani joonisest ja

tingmärkidest nähtub, et sissesõit Andruse põik 3 kinnistule toimub Andruse põik kinnistult.

Sama nähtub ka seletuskirja jaotisest 2 „Asendiplaaniline lahendus“.

Seega ei ole Andruse põik 3 ja 4 kinnistutel ehitustegevust ja maakasutust reguleerivate

haldusaktidega määratud, et Andruse põik 3 kinnistu kasutajate väljasõit avalikult kasutavale

teele võiks toimuda läbi Andruse põik 4 kinnistu.

7.6. Vastustaja on seisukohal, et ei ole haljasprojekti kooskõlastamisel HMS §-de 6, 7, 11, 35,

40 nõuete vastu eksinud.

Vastustaja ei pidanud projekti, millega nähti ette Andruse põik 4 kinnisasjal 46,6 m2 ulatuses

muru asendamine tänavakiviga, 19,5 m2 ulatuses äärekivi paigaldamine, 5,5 m2 ulatuses

tänavakivi asendamine muruga, kaebaja õigusi kitsendavaks, mistõttu teda menetlusse ei

kaasanud.

Vastustaja peab kaebaja väidet ära kuulamise nõude rikkumise kohta paljasõnaliseks. Kaebaja

ei ole välja toonud asjaolu, mida oleks ta soovinud vastustajale täiendavalt teada anda ja mis

oleks võinud kaasa tuua õiguspärasema või kaebajale soodsama otsuse vastuvõtmise. Asjaolu,

et kaebaja Andruse põik 4 kinnisasjast läbi sõitis, oli vastustajale teada. Ka oli vastustajale teada

kolmanda isiku selleks edasise nõusoleku puudumine.

Kuna Andruse põik 3 ja 4 kinnistutel ehitustegevust ja maakasutust reguleerivate

haldusaktidega ei olnud määratud, et Andruse põik 3 kinnistu kasutajate väljasõit avalikult

kasutavale teele võiks toimuda läbi Andruse põik 4 kinnistu, ei oleks vastustaja mitte kuidagi

saanud nimetatud asjaolu alusel kolmanda isiku taotlust kooskõlastamata jätta. Seetõttu peab

vastustaja paljasõnaliseks ja otsituks kaebaja etteheidet diskretsiooni kasutamata jätmise kohta.

Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kolmanda isiku poolt välja toodud faktilise asjaoluga ja antud

hinnanguga läbisõidu lastele ohtlikkuse osas, ei muuda vastavat väidet valeks. Vastustaja

hinnangul ei lükka kaebaja poolt kaebuses ja 01.08.2014 kohtumisel väljaöeldu kolmanda isiku

vastavasisulist väidet ümber.

Juhul kui võtta seisukoht, et kaebaja näol oli tegemist menetlusosalisega, siis on käesoleval

juhul tegemist HMS §-le 58 vastava olukorraga, st juhul kui vastustaja poolt korralduse

andmisel menetlusnõuete rikkumine ka esines, ei saa ainuüksi sel põhjusel nõuda haldusakti

tühistamist, kuna eelnimetatud rikkumine ei oleks võinud mõjutada asja otsustamist.

Selguse huvides märgib vastustaja, et isiku haldusmenetlusse kaasamata jätmine ja selle käigus

ära kuulamata jätmine ei vasta HMS § 63 lõikes 2 sätestatud haldusakti tühisust kaasa toovatele

asjaoludele. Seega ei saa võimalik menetlusnõuete vastu eksimine haldusakti tühisust kaasa

tuua.

7.7. Vastustaja leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud (HKMS 44 lg 1).

Vastustaja leiab, et juhul kui kaebaja lähtub enda liikmete omandist, siis sel juhul ei ole

vaidlustatud haldusaktiga omandi teostamist kitsendatud. Andruse põik 3 kinnisasjale on selge

ja haldusdokumentidega määratud juurdepääs Andruse põik kinnisasjalt.

Ka kohapeal tehtud fotodelt ei nähtu, et juurdepääs Andruse põik 3 kinnisasjale oleks takistatud

või ebamõistlik (vt tl 91-92). Vastupidiselt tundub ebamõistlik Andruse põik 4 kinnisasjalt

selleks läbisõit (vt tl 78, 91, 93).

Kaebaja liikmete õigus kolmanda isiku liikmetele kuuluvast kinnistust läbi sõita oli kaebaja ja

kolmanda isiku omavahelise tegevuse tagajärg, kus üks pool läbisõitu soovis ja teine seda

vaikimisi võimaldas. Sellisel viisil ja vormis antud tahteavaldustel põhinev käitumine saab aga

üldjuhul toimuda vaid niikaua, kuni suhte mõlemad pooled sellega nõus. Kaebajale oli enne

haldusakti andmist kolmanda isiku poolt senise olukorra lõpetamisest teada antud.

Kõikvõimalike sellega seonduvate pretensioonide adressaat oleks saanud olla kolmas isik, mitte

aga vastustaja.

Kaebajal on teoreetiliselt, eeldusel et esineks mingisugune kolmanda isiku poolne rikkumine,

õigus nõuda AÕS § 89 alusel tsiviilkohtus omandi rikkumise kõrvaldamist.

Mõistliku inimese seisukohalt ei puutu ühel elamukrundil minimaalselt senist olukorda muutev

muru rajamine, tänava- ja äärekivi paigaldamine, naaberkrundi kasutamisse.

7.8. Ehitusloa muutmise pädevuse osas selgitab vastustaja järgmist.

HMS § 64 lg 1 kohaselt kohaldatakse HMS 4. peatüki 4. jao sätteid haldusakti kehtetuks

tunnistamisele haldusorgani poolt; kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka

haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. HMS § 68 lg

2 kohaselt otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise haldusorgan, kelle pädevuses oleks

haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. EhS § 23 lõike 1 kohaselt ehitusloa väljastab

ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. EhS § 19 lg 4 p 5 kohaselt määrab kohalik

omavalitsus ehitusmääruses muuhulgas kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad

planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.

Harku Vallavolikogu 31. mai 2012 määruse nr 8 “Harku valla ehitusmäärus” § 6 lg 1 p 6

kohaselt on vallavalitsuse pädevuses ehituslubade väljastamine. Ehitusmääruse § 39 lg 1

kohaselt toimub ehitusloa taotluse menetlemine, väljastamine ja väljastamisest keeldumine

ehitusseaduses sätestatud korras vallavalitsuse kehtestatud korra kohaselt.

Harku Vallavalitsuse 29.04.2013 määruse nr 29 „Ehitusloa väljastamise kord“ § 6 lg 1 ja § 8 lg

1 kohaselt väljastatakse ehitusluba vallavalitsuse spetsialistidest moodustatud ehituslubade

komisjoni otsusega. Otsus antakse korra § 2 kohaselt välja vallavalitsuse nimel.

Eelnevast tulenevalt on ehitusloa muutmine nimetatud komisjoni, mitte vastustaja teenistuja

(V.Toomingas) pädevuses. Ehitusloa muutmisel haldusorgani sisese pädevuse rikkumine ei too

automaatselt kaasa haldusakti tühisust ehk olukorras ei ole kohaldatav HMS § 63 lg 2 p 3. (I.

Pilving. Haldusmenetluse käsiraamat.- A. Aedmaa jt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk.

53.)

Vastustaja kaalub, konsulteerides selleks ka kolmanda isikuga, haljastusprojekti kooskõlastuse

kehtetuks tunnistamist ja eelnimetatud komisjoni poolt uue, senist ehitusluba muutva haldusakti

väljaandmist.

7.9. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

8. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

8.1. KÜ Andruse põik 4 lähtus kinnistute vahelise ala sulgemise taotlemisel järgnevast: 1)

Detailplaneeringu joonise kohaselt ei ole vaidluse all olev kinnistute vaheline ala mõeldud

Andruse põik 3 kinnistule liiklemiseks (krundile sissepääsu tagamiseks). Andruse põik 3

krundile sissepääs on detailplaneeringus märgistatud ning asub ringteelt. 2) Kinnistute vahelise

ala sulgemisega ei ole ligipääs Andruse põik 3 parklasse ei takistatud ega raskendatud. 3)

Vaidluse all olev kinnistu on katastritunnusega nr 19801:002:1242, mille sihtotstarve on

elamumaa. Tegemist on Andruse põik 4 korteriomandite juurde kuuluva kaasomandiga.

Kinnisasjale ei ole seatud õigusi KÜ Rannamõisa Andruse põik 3 kasuks.

Ülaltoodut aluseks võttes leiab kolmas isik, et kaebajal ei ole õigust nõuda läbisõitu

eelpoolnimetatud kinnistute vahelise ala kaudu.

8.2. Oma kaebuses väidab kaebaja esindaja, et sai kooskõlastuse andmisest teada alles

21.05.2014. See ei vasta tõele. Koheselt, 08.10.2013 edastas kolmas isik Harku vallast saadud

kooskõlastuse koos asendiplaaniga kaebaja esindaja e-mailile sonajalg@gmail.com, mida

kasutati omavaheliseks suhtlemiseks. Peale kooskõlastuse ja asendiplaani edastamist (oktoobris

2013 a) esitas J. Sõnajalg pretensioonid Harku vallale ning palus KÜ-l Rannamõisa Andruse

põik 4 kinnistute vahelist ala mitte sulgeda. Kaebaja esindaja poolt nimetatud 21.05.2014 oli

see kuupäev, kui kolmas isik teavitas kaebaja esindajat ehitustööde algusest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Käesolevas asjas on esimesena vaidluse all küsimus, kas kaebuse esitajal on kaebeõigus

Harku Vallavalituse 08.10.2013 Andruse Põik 4 haljastusprojekti muutmisele kooskõlastuse

andmisele taotlemaks selle osalist tühistamist. Juhul, kui kaebuse esitajal on kaebeõigus, siis

teiseks vaidlusküsimuseks on asjaolu, kas nimetatud kooskõlastus on selle vaidlustatud osas

õiguspärane või mitte ning kas see kuulub tühistamisele.

10. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub käesolevas asjas kaebeõigus, millest tulenevalt tuleb

jätta kaebus rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

10.1. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks.

Millise subjektiivse õiguse kaitseks on kaebus esitatud, seda ei ole kaebuses arusaadavalt välja

toodud. Arvestades, et kaebajaks on korteriühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme

osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete

ühiste huvide esindamine (vt korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1), siis saab kaebus olla

esitatud üksnes selliste õiguste kaitseks, mis puudutavad korteriomandite eseme osaks olevate

ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist.

10.2. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendite ning seisukohtade põhjal võib jõuda järeldusele,

et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda Harku Vallavalituse 08.10.2013 Andruse

Põik 4 haljastusprojekti muutmisele kooskõlastuse andmise osalist tühistamist, kuna see ei

puuduta ühtegi kaebuse esitaja seadusega kaitstud õigust.

10.2.1. Esmalt selgitab kohus, et vaidlustatava kooskõlastuse näol on tegemist sisuliselt

ehitusloa muutmise taotluse lahendamisega nagu märgib ka vastustaja, kuna vaidlusaluse

taotluse esitamise ajaks ei olnud väljastatud Andruse põik 4 hoonele ega selle tehnorajatistele

kasutusluba. Lisaks kinnitavad eeltoodud seisukohta kohtule esitatud tõendid, milleks on Harku

Vallavalitsuse 16.01.2007 korraldus nr 63. Selle lisast „Korterelamu eelprojekt Harku vald,

Rannamõisa küla Andruse põik 4“ asendiplaanilt nähtub, et haljastusprojekt ja kolmanda isiku

poolt teostatud tegevus ei ole ehitusprojekti asendiplaanil (tl 82) näidatud betoontänavakivi ja

murualade paigutusega kooskõlas. Järelikult taotleti ja muudeti vaidlusaluse kooskõlastusega

ehitusluba.

Nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-04, kus Riigikohus selgitas

järgmist: „Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk

luba ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel. Ehitusprojekti muudatuste kooskõlastamine

tähendab seepärast ka ehitusloa muutmist. Haldusakti, sh ehitusloa muutmise otsustab

haldusakti andma pädev haldusorgan (HMS § 68 lg 2) haldusaktiga (HMS § 70 lg 1)

kaalutlusõiguse alusel (HMS § 64 lg 3).

HMS § 64 lõike 1 kohaselt võib isik taotleda haldusakti muutmist üksnes HMS §-s 44 sätestatud

haldusmenetluse uuendamise tingimustel. HMS § 44 ei välista täiendavate uuendamise

tingimuste kehtestamist eriseaduses. EhS § 23 lõike 1 punkti 1, § 26 ja § 28 lõike 1 punkti 4 ja

lõike 2 koostoimes võib isik igal ajal taotleda ehitusloa kehtetuks tunnistamist ning esitada uue

taotluse ehitusloa väljastamiseks. Ehitusseadus sätestab seega erandi HMS § 68 lõikest 1.

Seega võib isik HMS § 44 lõikes 1 sätestatud piiranguteta esitada taotluse ehitusprojekti ja

temale väljastatud ehitusloa tingimuste muutmiseks.“

Ehitusluba või selle muutmise otsust saab kolmas isik vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub

isiku subjektiivseid õigusi.

10.2.2. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja leiab, et Harku Vallavolikogu 25.03.2004 otsusega

nr 23 kehtestatud „Rannamõisa külas Juku ja Andruse maaüksuse detailplaneeringu

kehtestamine“ (edaspidi detailplaneering) on ette nähtud läbipääs Andruse põik 3 ja Andruse

põik 4 kinnistute vahel, millest tulenevalt on kaebajal õigus nõuda selle säilitamist. Samal

põhjendusel on kaebaja seisukohal, et vaidlusaluse otsusega muudeti detailplaneeringut, kuid

ei viidud läbi kohast menetlust.

Kohtule esitatud detailplaneeringu materjalidest (vt tl 71-77 107, 109-111) ei nähtu, et Andruse

põik 3 ja Andruse põik 4 kinnistute vahele oleks ette nähtud läbipääs autodele.

Detailplaneeringu põhijoonisel ja ka teistel joonistel (haljastus ja tehnovõrkude koondplaan vt

tl 109-110) on tähistatud kruntidele sissepääsud halli kolmnurgaga (noolega). Vaidlusaluse

läbipääsu kohale sellist märget tehtud ei ole (vt detailplaneeringu joonised ja nende

tingmärgid). Samuti ei ole läbipääsu ette nähtud detailplaneeringu seletuskirjas (tl 71 pöördel).

(vt ka kuni 31.08.2015 kehtinud planeerimisseaduse PlanS v.r § 2).

Elektroonilisest kinnistusraamatust ei nähtu, et kaebuse esitaja kasuks oleks seatud asjaõiguslik

servituut, millest tulenevalt oleks kaebuse esitajal õigus kasutada naaberkinnisasja Andruse

põik 4 kinnistut läbisõiduks oma kinnistule või lume koristamiseks oma kinnistult. Sellist

kasutusõigust ei nähtunud ka kaebaja liikmete osas. Samuti ei nähtu sellist õigust

detailplaneeringust. Seejuures ei ole kaebuse esitaja tõendanud vastupidist ega vaielnud vastu

teiste menetlusosaliste seisukohtadele selles, mis kinnitavad, et kaebaja liikmetele ei ole

Andruse põik 4 kinnistust läbisõidu või selle muul viisil kasutamise õigust antud.

Seega on kaebaja väide, et detailplaneeringus on Andruse põik 3 elanikele läbi Andruse põik 4

kinnistu ettenähtud eraldi läbipääs, vale ja põhjendamatu. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks,

millest kaebaja järeldas ja millele tuginedes asus kaebaja seisukohale, et detailplaneeringus on

ette nähtud läbisõit Andruse põik 4 kinnistust pääsemaks Andruse põik 3 kinnistule. Kaebaja ei

ole ka oma seisukohti millegagi täpsemalt põhjendanud ega omapoolseid tõendeid, mis

lükkaksid vastustaja ja kolmanda isiku poolt esitatud seisukohad ja tõendid ümber, kohtule

esitanud. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga selles, et asjaolu, et praktikas on kahe krundi

vahelist kivikattega ala Andruse põik 4 nõusolekul kasutatud ligipääsuks Andruse põik 3

kinnistule, ei tähenda seda, et kaebajal oleks sellest tekkinud õigus kasutada Andruse põik 4

territooriumi oma kinnistule pääsemiseks Andruse põik 4 omaniku nõusolekust sõltumatult.

Kohus on seisukohal, et detailplaneeringust nähtuvalt on Andruse põik 3 ligipääs ette nähtud

otse Andruse põik kinnistult (vastav tähistus kolmnurga näol) ja detailplaneeringu joonisel on

ka Andruse põik 3 kinnistu parkimiskohad nii paigutatud, et neile kõigile on ligipääs Andruse

põik 3 ligipääsu kaudu. Asjaolu, et Andruse põik 3 omanikud on tänu Andruse põik 4 omanike

vaikivale nõusolekule kasutanud Andruse põik 4 kinnistut oma kinnistule ligipääsuks ja on nii

saanud sisuliselt mõned täiendavad parkimiskohad, ei loo neile õigust seda võimalust kasutada

ka siis, kui Andruse põik 4 omanikud enam oma kinnistut läbisõiduks kasutada ei luba, sest

vajavad seda ise parkimiskohtadeks, et saada kasutusluba oma hoonestusele.

Kuivõrd detailplaneeringus sellist läbipääsu, mida kaebajatel oleks õigus kasutada ilma teise

kinnistu omanike nõusolekuta ja mille (teise kinnistu territooriumi) praktilise kasutamise

võimalus läbipääsuks vaidlusaluse otsuse alusel likvideeriti, ette nähtud ei olnud, siis ei saa

selle likvideerimine rikkuda ka kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Seejuures ei ole ka kaebaja

ise ühtegi sellist seadusest tulenevat subjektiivset õigust välja toonud.

Samadel põhjendustel on ümber lükatud ka kaebaja väide sellest, et antud juhul oli tegemist

detailplaneeringu muutmisega, milleks oleks tulnud läbi viia vastav menetlus.

10.2.3. Kohus märgib lisaks, et korteriühistu ei saa esitada kaebust oma liikmete väidetavate

õiguste kaitseks, mis väljuvad korteriühistu igapäevase majandamise raamest omamata selleks

eraldi konkreetset volitust. Kohtule ei ole esitatud kaebuse esitaja poolt ühtegi dokumentaalset

tõendit, mis annaksid kaebajale õiguse esitada kaebuse kaebaja liikmete väidetavate

subjektiivsete õiguste kaitseks.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Harku Vallavalituse 08.10.2013 otsus anda

Andruse Põik 4 haljastusprojekti muutmisele kooskõlastus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid

õigusi, millest tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu.

12. Kuigi kohus jättis kaebuse rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu ja sellest tulenevalt ei

pea kohus põhjalikult analüüsima kaebuse esitaja teisi väiteid, peab kohus vajalikuks märkida

lühidalt järgmist.

12.1. Kohus juba selgitas ülal, miks ta leiab, et tegemist ei ole detailplaneeringu muutmise

taotluse ja selle lahendamisega ega hakka vastavaid seisukohti üle kordama.

12.2. Mis puudutab kaebuse esitaja väiteid kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse rikkumise osas,

siis märgib kaebaja õigesti, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 sätestab, et

haldusmenetluses on menetlusosalised isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping

või toiming võib puudutada (kolmas isik). Samas on kaebuse esitaja asunud ekslikult

seisukohale, et käesoleval juhul puudutab Harku Vallavalituse 08.10.2013 Andruse Põik 4

haljastusprojekti muutmisele kooskõlastuse andmine kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

Nagu kohus juba eelpool selgitas, siis sellise olukorraga tegemist ei ole. Järelikult ei tulnud

kaebuse esitajat kaasata ka haldusmenetlusse kolmanda isikuna. Kuivõrd kaebuse esitaja õigusi

vaidlusalune otsus kuidagi rikkuda ei saanud ning kaebajat menetlusse kaasata ei tulnud ehk

teisisõnu kaebaja ei pidanudki olema antud asjas menetlusosaline, siis ei ole vastustaja rikkunud

ka kaebaja poolt märgitud õigust olla ära kuulatud (HMS § 40 lg 1 ja 2).

Kaebaja väited uurimiskohustuse väidetavast rikkumisest on paljasõnalised ja põhjendamata.

Kaebuse esitaja ei ole välja toonud, mida oleks vastustaja pidanud täpselt uurima ja milliseid

täiendavaid asjaolusid välja selgitama.

Vastustaja viitas seoses kõige ülaltooduga õigesti ka HMS § 58, mis sätestab, et haldusakti

kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist. Seejuures on vastustaja üheselt ära näidanud, miks ei oleks

saanud kaebaja arvamuse täiendav küsimine kuidagi mõjutada asja otsustamist arvestades, et

vastustajale olid tegelikult kaebaja seisukohad teada.

Samuti ei saa tuua kaasa haldusakti tühistamist asjaolu, et vastav dokument ei olnud väidetavalt

kajastatud vastustaja dokumendiregistris.

12.3. Kohus märgib, et kaebaja viitab õigesti, et vaidlusalune otsus on tehtud pädevusnorme

rikkudes. Samas ei saa see käesoleval juhul tuua kaasa otsuse tühistamist, kuna kaebuse esitajal

puudub kaebeõigus.

Kohus nõustub siinkohal vastustajaga leiab, et käesoleval juhul oleks pidanud tegema vastava

otsuse Harku Vallavalitsuse spetsialistidest moodustatud ehituslubade komisjon oma otsusega,

mis antakse välja vallavalitsuse nimel (Harku Vallavalitsuse 29.04.2013 määruse nr 29

„Ehitusloa väljastamise kord“ § 6 lg 1 ja § 8 lg 1 ja § 2), mitte vastustaja teenistuja

(V.Toomingas). Samas jagab kohus vastustaja seisukohta, et ehitusloa muutmisel haldusorgani

sisese pädevuse rikkumine ei too automaatselt kaasa haldusakti tühisust ehk olukorras ei ole

kohaldatav HMS § 63 lg 2 p 3. (I. Pilving. Haldusmenetluse käsiraamat.- A. Aedmaa jt. Tartu:

Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk. 53.) Seega ei ole tegemist ka tühise halduskatiga.

13. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ja kolmas isik ei esitanud taotlust oma

kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik