4-15-7403/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 06.10.2015.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär

Menetlusalune isik Andres Akuševitš, isikukood 39308052774, elukoht XXX, töökoht puudub

Väärtegu NPALS § 151 lg 1 järgi (väärteoprotokoll nr AB 1381493) Istungil osalenud isikud Põhja PP Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja Ivo Tamla

LÕPPOSA

Tunnistada süüdi Juri Kirilets Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi ja määrata talle karistusena arest 10 päeva.

Arest peab olema ära kantud hiljemalt 15.11.2015.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Andres Akuševitši suhtes sundtoomist arestimajja.

Välja mõista Andres Akuševitšilt joobeseisundi tuvastamise kulu summas 36.- eurot ning narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu summas 84.- eurot. Makseinfo menetluskulude tasumise kohta edastatakse eraldi.

Asitõend –taimepuru– anda üle riiklikule ekspertiisiasutusele NPALS § 7 lg 3 alusel, paberpakend ja minigrip kilekott - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 06.10.2015.a. Harju Maakohtus.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Tuvastatud asjaolud

Väärteoasi nr.4-15-7403

2 2 Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 1381493 14.06.2015.a. oli isik eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, samuti tema omas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet.

Oma tegevusega pani ta toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtu seisukoht

Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, kohtukutse ta sai isiklikult kätte. Enne kohtuistungit teatas menetlusalune isik enda haigestumisest, kuid arstitõendit selle kohta ei ole ta esitanud, tema seletusest ei nähtu samuti, et tegemist oleks selliste terviseprobleemidega, millised takistaksid isiku osalemist väärteoasja arutamises. Kohus on seega seisukohal, et on alust vastavalt VTMS § 90 lg 1 arutada asja menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on täielikult tõendamist leidnud. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuakti kohaselt (tlk 4) tuvastati isikul narkojoove MDMA, amfetamiini ja teiste narkootiliste ainete tarvitamisest. Isiku käbivaatuse protokollist nähtuvalt hoidis isik kinnipidamisel oma käes valget pakikest tundmatu pulbriga, milleks oli vastavalt narkootilise aine ekspertiisiaktile peenestatud kanep (marihuaana), tetrahüdrokannabonooli sisaldusega 17 % (tlk8). Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Väärteomenetluses antud menetlusaluse isiku enda ütlustes tunnistas ta oma süüd narkootilise aine ebaseaduslikus valdamises.

Karistuse määramisel kohus arvestab Andres Akuševitši süü raskusastet, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku süüastet hinnates, arvestab kohus süüdistuse mahtu, isikule etteheidetavate väärtegude toimepanemisega kaasnevaid võimalikke tagajärgi, mis annab kohtu hinnangul alust pidada A. Akuševitši süüd toimepandud väärtegudes keskmiseks. Väärteoprotokollist nähtuvalt puudub isikul kindel töökoht ja sissetulek, mistõttu on alust arvata, et karistusena määratav rahatrahv jäetakse tema poolt tasumata. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega kohus ei pea võimalikuks karistada Andres Akuševitšit rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Aresti määramisel arvestab kohus isiku süü suurust, karistust kergendavate asjaolude puudumist, karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke ning peab otstarbekaks karistada menetlusalust isikut sanktsiooni keskmise määra lähedale jääva arestiga.

Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-111.

Julia Vernikova Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)