3-15-2482/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2482 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus SadkoGrupp OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmiseks Menetlusosalised Taotleja – Maksuja Tolliamet Isik, kelle õigusi taotlus puudutab – SadkoGrupp OÜ (registrikood 11530422, endine ärinimi Polet-8 OÜ) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist SadkoGrupp OÜ-le (endise ärinimega Polet-8 OÜ) kuuluva kinnistule (registriosa nr 13393802) asukohaga Männimetsa tee 16, Järveküla, Rae vald, Harjumaa, summas

143 791,20 eurot (ükssada nelikümmend kolm tuhat seitsesada üheksakümmend üks eurot ja 20 senti).

2. Maksuja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.

3. Sekretäril toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile ning pärast Maksuja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte SadkoGrupp OÜ-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 01.10.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse SadkoGrupp OÜ-le kuuluvale kinnistule Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) hüpoteegi seadmiseks summas 143 791,20 eurot. Taotluse põhjendused:

- MTA kontrollib 29.01.2015 korralduse alusel SadkoGrupp OÜ-le kuuluva kinnistu, aadressiga Männimetsa tee 16, Järveküla, Rae vald soetamise eesmärki, ettevõtluses kasutamist ning elamu ehitamisega seotud tehingute maksustamist ja ettevõtlustulu kajastamist.

- SadkoGrupp OÜ raamatupidamise kohaselt on isik Männimetsa tee 16 krundi, ehitusteenuste ja sisustuse soetuselt sisendkäibemaksuna maha arvestanud 119 826 eurot. Isiku ütluste kohaselt oli krundi soetamise eesmärgiks ehitada moodulmaja ja see maha müüa. Maja saab kuni edasimüügini kasutada näidismajana. Ettevõttel ei õnnestunud kinnistut müüa, sest teine ettevõte hakkas samas piirkonnas suurel hulgal maju müüma ja tõstis ka maa hinda. Eramut kasutatakse osaliselt eluruumina, kuid ka näidismaja ja äriühingu kontorina.

2(4)

- MTA on seisukohal, et tegelikult oli äriühingu nimel maja soetamine näilik ja juhatuse liige soetas sinna pere tarbeks elamu. Krundi, ehitusteenuse ja sisustustarvete soetamine on vormistatud SadkoGrupp OÜ nimele üksnes maksueelise saamiseks.

- Etteteatamata vaatluse käigus väitis A. Razdobudko, et on elamus elanud ligikaudu pool aastat. Teistkordsel vaatlusel teatas juhatuse liige, et kogu maja kaustatakse eluruumina. Kommunaalteenuste arvete kohaselt kasutatakse maja elamuna, sest elamus on nii öine kui ka päevane tarbimine sarnastes kogustes ehk elamut kasutatakse ka õhtustel aegadel ja nädalavahetusel. Keskmine veetarve kuus on olnud ligikaudu 14 m3. Siseprojekti koostaja kinnitab, et maja on mõeldud juhatuse liikme ja tema pere elamuks. Eskiisprojektilt ja arhitektuuriliselt siseprojektilt nähtub, et maja on kavandatud elamuks, sh on eraldi osa lastele ja külalistele. Eskiisprojekti koostaja on aga andnud selgitusi, et sooviti rajada residentsi, kus on tööruumid ja ööbimisvõimalus külalistele ja töötajatele. Maja projekt on iseloomulik eluruumile. Lisaks tegelikkuses projektil märgitud kabineti ja magamistoa vahel seina ei ole, mistõttu ei ole usutav, et eramut on kasutatud kontorina. Ehitisregistri andmetel on maja otstarve üksikelamu. A. Razdobudko on rahvastikuregistris märkinud enne elamu valmimist enda ja laste elukohaks SadkoGrupp OÜ-le kuuluva elamu. Ka juhatuse liige on märkinud oma muuks sideaadressiks Männimetsa tee 16. Eeltoodu näitab, et algusest peale oli plaan hakata maja enda ja oma pere elamuna kasutama. Äriühingu ostuarvetest nähtub, et majja on ostetud eluruumile omast sisustust, s.o valamu, segistid, WC-hari, peegel, köögimööbel, voodid, madratsid, riiulid, lambid, söögilaud jne.

- Äriühingu juht on avaldanud soovi kinnistu edasi müüa, mistõttu ei pruugi maksuotsuse koostamise ajaks olla kinnistu enam äriühingu omandis. SadkoGrupp OÜ-l on küll rahalisi vahendeid, kuid raha on väga likviidne vara. Äriühingu laenukohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ka eramu ehitamist rahastati laenudest saadud vahenditega. Kuna SadkoGrupp OÜ kajastas oma raamatupidamises näilikke tehinguid, võib ta tulevikus asuda maksukohustuse täitmist vältima, mistõttu võib maksuotsuse täitmine osutuda võimatuks või oluliselt raskendatuks.

- MTA taotleb vaidlusalusele kinnistule hüpoteegi seadmist. Maksuhalduri arvutuste kohaselt on kinnistu turuväärtus ligikaudu 378 044 eurot. SadkoGrupp OÜ-le kuulub ka sõiduk, kuid selle väärtus on oluliselt turuhinnast madalam. Sõidukid on ka iseloomult likviidne vara, mille väärtus võib kiiresti muutuda. Äriühingule ei kuulu väärtpabereid ega väikelaevu.

- Kuna kinnistu sundmüügiga kaasnevad ka täitekulud, sh on müük võimalik vaid kohtutäituri vahendusel, mis moodustavad ligikaudu 20% vara väärtusest, taotleb maksuhaldur hüpoteegi seadmist 20% võrra maksukohustusest suuremana.

- Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui SadkoGrupp OÜ esitab tagatise suuruses 143 791,20 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, on deposiidi väärtuseks 119 826 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmi-

3(4) ne maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur on alustanud 29.01.2015 korraldusega äriühingule kuuluva kinnistu soetamise eesmärgi, ettevõtluses kasutamise ning elamu ehitamisega seotud tehingute maksustamise ja ettevõtlustulu kajastamise kontrolli.

Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluse eesmärk maksuotsuse koostamine, mille tulemusel peab SadkoGrupp OÜ tasuma juurde makse kogusummas 119 826 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

6. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Äriühingu tegevus vaidlusaluse kinnistuga toimimisel viitab sellele, et teadlikult on ära kasutatud võimalust soetada äriühingu arvel vara eraeluliseks tarbimiseks. Senised vastuolulised ütlused ja registrikannete muutmised viitavad ka sellele, et isik võib proovida maksumenetlust takistada või tõendeid muuta. Seetõttu on võimalik ka, et isik astub samme, et vältida ka enda suhtes tehtava maksuotsuse sundtäitmist, näiteks vara võõrandamise ja enda maksejõuetuks muutmise teel.

4(4) Kohus nõustub maksuhalduriga, et sõiduki arestimine ei ole käesolevas asjas tõenäoliselt määratava maksusumma tagamiseks piisav. Ka võib hüpoteegi seadmist pidada rahaliste vahendite arestimisest oluliselt vähem koormavaks. Hüpoteegi seadmine ei takista isikul kinnistut võõrandada, vallata või kasutada, samas tagades igakordse omaniku suhtes sundtäitmise võimaluse.

7. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt summas 143 791,20 eurot või deposiiti kandmise korral 119 826 eurot.

8. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus üldjoontes seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin