1-15-7552/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-15-7552

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7552 (15230200717) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi N.N-i süüdistus KarS § 423 1 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav N.N

ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX. tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 25.07.2015 kuni 26.07.2015, so 2 päeva, tõkendit ei ole valitud. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati: Harju Maakohtu 12.11.2013 otsusega

KarS § 121 ja § 120 järgi vangistusega 1 aasta ja 6

kuud, karistus kantud. Varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, kehtivaid karistusi 5. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON

1. N.N süüdi tunnistada KarS §-s 423

1

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 25.07.2015 kuni 26.06.2015, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta N.N-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o

tähtajaline vangistus 4 kuud ja 28 päeva N.N-i suhtes kohaldamata, jättes selle

karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.N temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada N.N-ile määratud 1 aastase katseaja

kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.10.2015.

5. N.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179

lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

2

•

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot osa kulu, so 80 (kaheksakümmend) eurot;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 200 (kakssada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske

Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „N.N

, 1-15-7552, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga

edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel N.N-ile tema poolt

avaldatud elukoha aadressile. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral

loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud osa sundrahast, so summas 505 (viissada viis) eurot jätta süüdistatavalt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

N.N-i süüdistatakse selles, et tema olles varasemalt korduvalt juhtinud

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (10.07.2015.a kella 16.23 ajal Harjumaal, Anija vallas, Alavere tee 1 kilomeetril ja 29.06.2015.a kella 20.25 ajal Harjumaal, Rae vallas, Vaida alevikus, Vana-Tartu mnt-l Vaida ringteel) ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 18.08.2015.a otsusega väärteoasjas nr 4-15-

5916 LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 25.07.2015.a. kella 17.26 ajal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt

5-ndal km mootorsõidukit Volkswagen Golf, registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94

lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet.

Seega N.N pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 423 järgi ˡ kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 15.09.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri

abiprokuröri Grete Vahtra, süüdistatava N.N ja tema kaitsja Jugans Grossmann vahel järgnev kokkulepe:

3

Prokurör taotleb kohtus KarS § 423 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava N.N-i karistamist vangistusega 5 (viis) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb N.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.07.2015.a

kuni 26.07.2015.a, s.o 2 (kaks) päeva arvata karistusaja hulka, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui N.N ei pane 1- aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 4231; § 68 lg 1; § 73 lg-test 1

ja 3; §-st 78 asub kohus seisukohale, et N.N kuulub temale KarS §-s 423 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Süüdistataval puudub ankeetandmete kohaselt töökoht ning süüdistatav selgitas, et ta

töötab esialgu mitteametlikult, kuid lähiajal peaks sõlmitama tööleping. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada

mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise

korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset

toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui

menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul puuduks alus taolise põhimõtte rakendamiseks. Kohus peab siiski võimalikuks seda põhimõtete eirata,

kuivõrd süüdistatava selgituste kohaselt on tal tekkinud majanduslikud raskused seoses

tasumata pangalaenu ja täitmisele pööratud rahatrahvide tõttu, milliseid nõutakse temalt sisse ning rahalisi kohustusi on tal tuhandetesse eurodesse ulatuvas summas. Seejuures on süüdistatav muutnud elukohta, vältimaks kokkupuudet keskkonnaga, mis on tinginud tema

õigusvastast käitumist. Sellest saab järeldada, et süüdistatav püüab oma ellusuhtumist muuta ja elu korraldada viisil, mis vähendab võimalusi õigusrikkumiste toimepanemiseks.

Seetõttu leiab kohus, et vältimaks süüdistatava majandusliku olukorra halvendamist ja

maksevõimetuse süvendamist peab kohus võimalikuks vähendada süüdistatavalt väljamõistetavaid menetluskulusid oluliselt.

Samas leiab kohus väljamõistetavate menetluskulude suurusest, süüdistataval lasuvate rahaliste kohustuste suurusest lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et süüdistatav hetkel ei tööta,

on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus

4

selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/